Von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon keskendub kliima- ja digiteemadele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Vincent Kessler, Reuters / Scanpix

Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni uue koosseisu kõige prioriteetsem tegevusvaldkond saab olema kliimamuutuste pidurdamine ning selle kõrval digiarengu ja Euroopa Liidu globaalse rolli edendamine, leiavad tema kolmapäevast kõnet kuulanud spetsialistid.

"Eks ühtepidi jätkab uus Komisjon vana (Jean-Claude Junckeri juhitud - toim.) Komisjoni prioriteete. Aga kolm suurt teemat, mis saavad domineerima selle Komisjoni tööd on esiteks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine, teiseks on von der Leyenil väga suur ambitsioon digiteemades, kus eelmine Komisjon keskendus digituru lõpuleviimisele ja kolmas teema on laienemine, kus ju eelmine Komisjon oli võrdlemisi passiivne. Uus Komisjon saab kindlasti olema laienemise teeemal palju aktiivsem," rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ERR-ile.

Von der Leyen esitles kolmapäeval Euroopa Parlamendis enne tema juhitava Komisjoni kinnitamise üle peetud hääletust oma tegevuskava, kus tutvustas volinikke ja nende ette seatud ülesandeid.

Kasemetsa juhtis tähelepanu, et uus Euroopa Komisjon soovib kliimaneutraalsust aastaks 2050 saavutada viisil, et see oleks õiglane ning suunatud kasvule, ega sunniks liiga paljusid ettevõtteid sulgema. Digiteemades keskendub uus Komisjon uute digitehnoloogiate valdkonnas maailma tipus olemisele - et Euroopa suunaks arenguid superarvutite ja tehisintellekti osas, rääkis ta pärast von der Leyeni kõne kuulamist.

Ka Eesti Välispoliitika Instituudi juht Kristi Raik tõi von der Leyeni kõne kuulamise järel esile tema soovi suurendada Euroopa Liidu juhtrolli maailmas ning sellega reeglitepõhise maailma edendamist. Samas viitas ta ka von der Leyeni soovile suurendada EL-i ühtsust, millest andis tunnistust ka tema kõne sisse juhatamine Tšehhi kunagise dissidendi ja hilisema presidendi Vaclav Haveli sõnadega.

Euroopa Komisjoni esinduse korraldatud seminaril esinenud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut (SDE) märkis Komisjoni juhi soovi suurendada EL-i globaalset mõju ning tõi samas esile, kui vähe von der Leyen rõhutas põllumajanduse, aga ka hariduse või teaduse teemasid. Samas rõhutas ta, et von der Leyen tõi esile Euroopa miinimumpalga teema.

Kasemets tõi omalt poolt seminaril välja, et von der Leyeni plaane pärsib see, et liikmesriigid ei ole veel kokku leppinud Euroopa Liidu pikaajalises, aastateks 2021-2027 kavandatavas eelarves ning seetõttu ei ole tal kindlust rahas, mis Komisjoni käsutusse tuleb.

Kasemets rõhutas ka, et endine Saksa kaitseminister von der Leyen tunneb väga hästi meie piirkonda, ning see võiks "mõjuda meile julgustavalt". Samas võib Komisjoni plaanidest aimata, et kui digiteemad on Eesti tugevuseks, siis kliima- ja rändealagatused võivad Eesti jaoks tekitada vastuolusid. "Kliimateeema ei ole meile kindlasti lihtne - mis puudutab just vajalikke muutusi, mida nii energeetika kui transpordisektoris tuleb teha. Kindlasti see saab olema üks suuri arutelukohti Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel - et mis on õiglased toetusmeetmed, mida Eesti saab kasutada ja kuidas uus Euroopa Liidu eelarve neid toetab - seal on kindlasti väga palju asju, mille üle väga tõsiselt arutada," rääkis ta.

"Mis kindlasti on veel keeruline teema on ränne, kus Komisjoni president väga selgelt oma kõnes andis märku, et ta seab eesmärgiks rändeküsimus lahendada. Ja lahendada viisil, mis ühelt poolt tugevdab Euroopa Liidu piire ja laseb vähem sisse neid inimesi, kellel ei ole õigust Euroopa Liitu tulla, aga teiselt poolt ikkagi eeldab ka solidaarsust riikide vahel pagulastega tegelemisel, kes juba Euroopasse on jõudnud," lisas Kasemets.

"Muus osas - nii digiteemadel ja laienemise kui ka vaate osas Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikale, kus rahvusvahelised organisatsioonid ja multilateraalsus on hästi olulisel kohal - ma arvan, et Euroopa Komisjoni eesmärgid ning Eesti eesmärgid ja huvid lähevad väga hästi kokku," tõdes ta.

Euroopa Parlamendi saadikud kinnitasid kolmapäeval toimunud hääletusel uue Euroopa Komisjoni ametisse. Enne hääletust esitles Komisjoni presidendiks valitud Ursula von der Leyen enda meeskonda ja uue Komisjoni programmi.

751-kohalises europarlamendis hääletas uue Euroopa Komisjoni poolt 461 rahvasaadikut. Vastuhääli oli 157 ja 89 eurosaadikut jäi erapooletuks, mis tähendab, et von der Leyeni Komisjon pälvis rohkem poolhääli kui tema eelkäija Jean-Claude Juncker 2014. aastal.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: