Praegu saavad riigi kulul õigusnõu need, kelle sissetulek jääb alla pooleteistkordse Eesti keskmise palga, mis 2017. aastal oli 1729 eurot, nüüd aga juba nelisada eurot kõrgem. "Ja sellele vaadates on ka väga keeruline avalikkusele usutavalt selgitada, et inimesed, kes teenivad 2000 eurot ja rohkem töötasu, on tegelikult inimesed, kes vajavad seda õigusabi, ehk kes reaalselt ei suudaks seda abi mõistlikult hankida," ütles justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ERR-ile.

Seetõttu plaanib ministeerium tasuta õigusnõu lubavad sissetulekupiiri allapoole tuua. Eelnõu järgi seotaks see keskmisest palgast lahti ja fikseeritaks 1700 euro juures. "See muudatus kindlasti ei mõjuta negatiivselt neid inimesi, kes reaalselt seda õigusabi vajavad. Pigem ma loodan, et see loob eeldused rohkem õigusabi anda," märkis Vaikmaa.

Inimesed saavad riigi kulul õigusnõu alates 2017. aasta kevadest - esimesed kaks tundi on tasuta, järgmised kolm tundi maksavad kakskümmend eurot ja veel kümne tundi saab nõu neljakümne eurose tunnihinnaga.

Läinud aastal kasutas seda võimalust 8700 inimest. Tänavu on abi küsinud 9300 inimest ja tõenäoliselt ületatakse aasta lõpuks kümne tuhande piir.

Eesti Õigusbüroo kaubamärki kasutava OÜ Hugo juhatuse liige Erki Pisuke ütleb, et kõige enam palutakse nõu perekonna ja võlaõigusasjades. "Võlaõigusasjadest puudutavad inimesi kõige rohkem laenud. Sageli me näeme, et inkassofirmade kõrvalnõuded ületavad laenu põhiosa mitmekordselt. Nõutakse sisse üle mitme aasta vanu aegunud nõudeid ja nii edasi. Kui varem ongi nii olnud, et inimene teeb teadmatusest inkassoga kokkuleppe, mis on tema huvidega vastuolus, siis täna on võimalik tulla juristi konsultatsioonile. Jurist selgitab asja põhimõtted ära ja teeb sageli ka vastuväite," ütles Pisuke.

Aga inimeste suur huvi käib riigi rahakoti pihta. Tõenäoliselt läheb projekti eelarve tänavu viiekümne tuhande euroga miinusesse. Tulevaks aastaks taotles justiitsministeerium riigieelarvest lisaraha, kuid see jäi saamata. Seetõttu valmistub ministeerium reegleid ringi tegema.

Kui paljusid muudatus tegelikult puudutaks, keegi täpselt ei tea. Vaikmaa selgituse kohaselt on halduskulude madalal hoidmiseks kogu protsess nii inimese kui ettevõtte jaoks lihtsaks tehtud. Õigusabi paludes tuleb inimestel allkirjaga kinnitada, et tema sissetulek jääb lubatud piiridesse. Mingisugust kontrolli esitatud andmete üle ei tehta.

Seetõttu ei oska Pisuke ka öelda, kui jõukad või vaesed õigusnõu küsimas käivad. "Täna me teame ainult seda ülempiiri, millest me lähtume. Aga kuidas inimeste sissetulekud jaotuvad, on väga raske öelda. Selleks peaks maksevõimet kontrollima, eraldi andmeid küsima, aga seda määrus ei nõua ja seda pole me pidanud vajalikuks spetsiifilisemalt teha," tõdes ta.

Seega pole ka teada, kui palju aitab muudatus raha kokku hoida. Vaikmaa tõdeb, et kui õigusnõu ka edaspidi populaarsust kogub, võib tuleva aasta eelarvemiinus veel suurem tulla. Tänavuse viiekümne tuhande eurose miinuse neelab ministeerium alla, aga suuremaks miinuseks väga ruumi ei ole.

"Üks meede oleks selline, et me saame ajutiselt teenust peatada. Näiteks, kui teises kvartalis on väga suur teenusemahu kasv, siis kolmandas kvartalis saame teha sellise asja, et me peatame kuuks või kaheks teenuse osutamise. See on hästi halb inimese jaoks ja seda me kindlasti lubada ei tahaks. Teine lahendus oleks leida neid vahendeid, see on juba poliitiline otsus," ütlres justiitsministeeriumi esindaja.