Eesti meediaettevõtete liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ütles ERR-ile, et praegu on digitellijate statistika avaldamise testperiood, mille käigus üritatakse kokku leppida metodoloogias. Testimise ajal statistikat ei avaldata, aga kui kõik läheb hästi, tehakse seda tema sõnul järgmise aasta algusest.

"Lihtne põhjus on see, et meie liikmetel on täiesti erinev metodoloogia. Peame seda ühtlustama, et saaksime ühtmoodi aru, kes on digitellija," lausus ta.

Raudsaar tõi näite, et digitellimust ja paberlehe tellimust saab paketina osta ja põhjus on arusaadav - kui paketis sisaldub paberväljaanne, saab seda maksustada 20-protsendilise käibemaksu asemel üheksaprotsendilise käibemaksuga. Eri meediaettevõtete praktika on aga erinev ja nad on pidanud tegema ja teevad veelgi kodutööd, et metodoloogiat ühtlustada.

Postimees Grupi juhatuse esimehe Andrus Raudsalu sõnul tunduvad praegu konkurentide tellimuste numbrid täiesti usutavad ja ka lugejate loendamise metodoloogia on juba paika loksutatud.

Näiteks tähendab üks digitellija üht inimest, kes maksab, hoolimata sellest, et ta saab oma parooli kellegagi jagada. "Loeme maksvaid üksusi," lausus Raudsalu.

Postimees Grupis on digitellijad ainult Postimehel, sest maakonnalehtede digitellimuse saab ainult koos paberlehe tellimusega. Seega on digitellimus sisuliselt lehetellimuse tasuta kaasaanne ja neid tellimuste arvu sisse ei loeta.

"Loeme puhtalt ainult Postimehe digitellijaid, kuna Postimehele saab digitellimust eraldi osta. Need on ka need tellijad, kes reaalselt on ostnud digitellimuse," rõhutas ta.

Meediaettevõtete liit on teinud Raudsalu sõnul kokkuleppe, et digitellimuste arvestusse ei lähe ka alla üheeurosed tellimused, näiteks proovitellimused.

Seda, milline on Postimehe digitellijate arv, ei soovinud ta veel avalikustada, sest kokkuleppe järgi teevad väljaanded oma info avalikuks ühel ajal.

Väljaanded pole rahul kojukande hinnatõusuga

Meediaettevõtete liit kaebas septembris toonasele väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile Kert Kingole Eesti Posti peale, kes soovis tõsta perioodika kojukande hinda keskmiselt 19 protsenti. Ministrile saadetud pöördumises tõi liit välja, et hinnatõus toob kaasa perioodika hinnatõusu ja sellest tulenevalt ka tellimustest loobumise ja perioodika kandemahu vähenemise.

Omniva pressiesindaja Mattias Kaiv ütles, et praeguseks on nad kirjastuste ja meediaettevõtete liiduga kohtunud ja neid järgmise aasta hindadest teavitanud.

"Keskmiselt tõuseb perioodika kojukande hind järgmisest aastast 11,1 protsenti. Hinnatõusust saadud vahendid suunatakse postitöötajate palkadesse. Hinnatõusu 11,1 protsenti juures jääb ikkagi Eesti Posti kanda teenusekahjum vähemalt 2,2 miljonit eurot aastas," märkis Kaiv.

Mart Raudsaare sõnul ei ole meediaettevõtete liidu mure kojukande hinnatõusu pärast lahendust saanud. Ainsa edasiminekuna tõi ta välja kokkuleppe üritada kaardistada innovatsioonikohti: üle vaadatakse kojukande protsess, et leida võimalikke kokkuhoiukohti ja teha midagi teistmoodi. Meediaettevõtete liit tegi Omnivale ettepaneku palgata sõltumatu konsultant, kellel poleks varasemat läbirääkimiste taaka.

"Tegime isegi taustauuringuid, pakkusime Civitase välja, et jagaks kulud pooleks. Omniva leidis, et see ei anna lisaväärtust. Nad keeldusid ja lubasid ise olukorda kaardistada," selgitas Raudsaar ja lisas, et ilmselt palkab liit selle konsultandi siiski ise, aga tulemusi pole oodata enne jaanuari keskpaika.

Raudsaar märkis, et kuna vahepeal vahetus minister, siis uuel ministril läheb ilmselt aega, et teemasse süveneda. Probleem on keerukas, sest turul langevad kõik mahud ja küsimus on selles, kuidas pidada ülal mahupõhist postivõrku, et see kokku ei kukuks.

"Nad pidid analüüsima ja mingite lahendustega välja tulema, aga kuhu see kõik jõudis, on mul väga raske öelda, kuna minister vahetus ja see kindlasti pidurdas protsessi," tõdes Raudsaar.

Karu: siht on säilitada kojukande teenus kuuel päeval nädalas

Väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu ütles, et tuleva aasta aprilliks valmib reguleeritud teenuste ja vabaturuteenuste eraldamise analüüs, mille käigus analüüsitakse muu hulgas ka perioodika kojukande teenuse osutamise tööprotsessi.

"Kojukande teenuse säilitamine kuuel päeval nädalas on kindel eesmärk ja prioriteet, mille suunas töötame," lisas Karu.

Hinnatõus jõuab ka ajalehtede tellijateni. Ekspress Meedia tõstis Eesti Ekspressi ja Maalehe tellijatele hindu juba novembrist. Alates detsembrist kerkis ka Õhtulehe tellimuse hind 40 senti ehk 2,4 protsenti.

Seda, kas Postimehe paber- ja digiväljaande hind tuleval aastal tõuseb, ei osanud Andrus Raudsalu veel kindlalt öelda, kuna nende hinnatõusud sõltuvad ka Eesti Posti tegevusest, kuid vaadates hetkel turul toimuvat ja Eesti Posti seni välja öeldud plaane, pidas ta tõenäoliseks, et mingi korrektsioon ülespoole toimub.

"Aga kui suur, ei oska veel öelda," lisas ta.