Eesti Post on otsustanud perioodika kojukande tasu tõsta tulevast aastast keskmiselt 11,1 protsenti. "See ei ole meediaettevõtete hinnangul kindlasti OK hinnatõus, aga mida me teha saame, kui selline asi kehtestatakse meile. Me ei ole oma "jah" sõna öelnud selle asja osas ja eks püüame jätkuvalt seda teemat arendada. Aga iseenesest on küsimus riigile," ütles Eesti Meediaettevõtete Liidu juht Mart Raudsaar.

Tema sõnul on vaja riigi tasandil otsustada, millist teenust maapiirkondades kojukande osas pakutakse, sest praegune olukord viib tahes tahtmata süsteemi kokkuvajumisele. "Me teame, et kommertsalustel on võimalik linnas asju ajada, aga maal see nii ei ole. Meil on siin olnud aastaid konkursse universaalse postiteenuse osutaja leidmiseks, kus ei ole ühtegi teist pakkujat. See on selge, et neid pakkujaid ei tekigi mitte kusagilt. See on küsimus riigile, kusjuures ka konkurentsiametile, kas meil on siin mingisugune pikajaline poliitika või mitte." rääkis Raudsaar.

"Süsteem variseb kokku. Ta variseb kokku, sest siin tekib ahelreaktsioon, kus inimesed, eriti maal, hakkavad loobuma tellimustest, mahud vähenevad, ja kuna kojukanne on mahupõhine äri, siis hinnad kallinevad veelgi ja ühel hetkel seda kojukannet ei toimugi," rääkis Raudsaar. "See võib juhtuda küllalt kiiresti, kui ma vaatan Läti ja Leedu kogemusi."

Postimees Grupi maakonnalehtede vastutav väljaandja Margus Mets ütles, et Eesti Posti otsus hinda tõsta on vaid pool probleemist ja teine osa tuleneb logistikafirma kavast asuda kojukannet vähendama. "11,1 protsenti hinnakasvu on suur hinnakasv, aga mind häirib rohkem see uudise teine pool. Et vaatamata hinnatõusule kaasneb selle teenuse kvaliteedi langus. Et ühitatakse hommikusi kojukanderinge päevase postipaki kojukande ja kirjade kojukande teenusega," ütles Mets.

"See hinnatõus jõustub alles 1. jaanuarist ja alles siis on näha, kui palju see posti kojukandekvaliteet langeb. Fakt on see, et see on aasta-aastalt tegelikult langenud ja kojukandega on tõsised probleemid. Eriti maapiirkondades," rääkis Mets. "Kui inimene saab hommikuse ajalehe kätte õhtul või järgmisel päeval, siis on selge, et ta hakkab sellest loobuma."

Raudsaare sõnul on peamine poliitilise otsuse küsimus, kas Eestil on vaja maapiirkondades kojukannet, mis toimib tänasega sarnaselt. "Ja mitte ainult perioodika kojukannet, vaid üldse kojukannet kui sellist. Meil siin räägitakse, et läheme digitaallahendustele, või läheme postipakkidele. Innovatsioon on väga teretulnud ja seda tasub arutada, kuid meil on ju inimesi, kes ei tarbi digilahendusi ja nad ei saagi neid tarbida, kuna maal ei ole lihtsalt mobiililevi," ütles Raudsaar.

"Ikkagi neil on vaja midagi füüsilist postkasti koju toimetada. Riigi poolt vaates. Perioodika on üks neist sambaist, mis täna veel püsti hoiab seda kojukandesüsteemi. Kui oletame, et perioodikat ei oleks, siis riigil oleks veel ju palju kallim see süsteem," lisas Raudsaar. "Meil on vaja mingit vaadet siin viie kuni kümne aasta lõikes. Ilmselge on see, et kojukanne väheneb, mahud vähenevad. Aga mingi periood on, kus meil on seda kojukannet veel vaja. Praeguses mahus."

Eesti meediafirmad ja Eesti Post on aastaid vaielnud kojukande hinnatõusude osas. Tulevast aastast otsustas Omniva kaubamärgi all tegutsev riigifirma perioodika kojukande hindu tõsta 11,1 protsenti, viitega vajadusele postiljonide palku tõsta.