Riik paneb raha riskantsetesse äriideedesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rainer Osanik ja Mayri Tiido.
Rainer Osanik ja Mayri Tiido. Autor/allikas: Kadri Põlendik / ERR

Riik annab kokku kuni 600 000 eurot neljale algusjärgus äriideele, lootuses, et mõnest saab samasugune rahvusvaheline edulugu, nagu on e-residentsus.

Rahapesu tõkestamiseks vajalike protseduuride lihtsustamine, logistikasektorist paberimajanduse kaotamine, ravi- ja pensionikindlustus e-residentidele ning tootmisjäätmete info koondamine ühele platvormile on need neli ideed, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on suvest saadik otsinud. Programmi Accelerate Estonia kaudu oli eesmärk leida lahendusi probleemidele, mis puudutavad nii avalikku kui ka erasektorit.

Nüüd peavad ideede autorid jõudma vähem kui aastaga vettpidava äriplaanini, et siis jätkata investorite kaasamisega erasektorist. Selleks saab iga tiim kasutamiseks kuni 150 000 eurot, mis tuleb riigieelarvest ja on ette nähtud just selleks, et uuenduslikke algusjärgus äriideid toetada.

"Kui projektijuht üheksa kuu pärast seda ideed poliitikutele, ametnikele või avalikkusele tutvustab, siis peavad kõik täpselt aru saama, mida teha tahetakse, mis tulu sellest võiks kõigile tulla ja mis on edasine plaan," ütles majandusministeeriumi asekantsler Viljar Lubi. "Ja kui meile enne üheksa kuu täitumist tundub, et selle või teise projektiga me ei liigu edasi nii kiiresti kui sooviksime, siis loomulikult oleme kiirelt valmis tegema korrektuure."

Tegu on riskantse investeeringuga, mis võib tulu tuua, aga ei pruugi. Lubi tunnistas, et üsna tõenäoliselt ei pääse kõik neli meeskonda esimesest ringist edasi.

"Nagu startup-maailmas tihti on, väga paljud ideed ei jõua kuhugi. Ma loodan, et oleme valinud piisavalt head ideed, aga kui minu käest otse küsida, kas ma usun, et kõik neli jõuavad lõpuks küpsusfaasi, siis ma kardan, et mitte, aga loodan, et vähemalt enamik jõuab sinna."

Riik aitab ettevõtetel jalad alla saada

Võrdlus startup-maailmaga on kohane. Sisuliselt töötab Accelerate Estonia nagu erasektoris loodud kiirendid, mis aitavad algusjärgus ideedel kiiresti jõuda äriplaanini ja ettevõtte loomiseni. Kiirenditesse pääsemiseks on suur konkurents, sest sealt saab alustav iduettevõtja nii oma esimese investeeringu kui ka firma loomiseks vajalikud teadmised ja oskused valdkonna tippudelt. Kiirendite kapital pärineb enamasti riskikapitalifondidest, aga on ka erainvestoreid.

Riigil on aga suurem eesmärk kui pelgalt ettevõtluse toetamine, sest otsitakse pöördelist lahendust, mida tulevikus välisriikidesse eksportida, just nagu e-residentsust.

"Kõigil nendel ideedel on üks kriteerium see, et neil peaks olema ekspordipotentsiaal ehk need peaks suurendama meie majanduslikku heaolu," märkis Lubi. See tähendab, et programmil on kogu avaliku sektori toetus ja ideede arengus teevad ministeeriumid koostööd. Igal meeskonnal on vastavalt valdkonnale nii-öelda oma ministeerium, kus neil on toetajad ja nõuandjad.

 "Tunne oma klienti" protsess rahapesu tõkestamisel

Üks rahastuse saanud ideedest on luua piiriülene teenus, mis lihtsustaks rahapesu tõkestamisel kasutatavat protseduuri nimega "tunne oma klienti" ehk KYC (know your customer). Idee autori Rainer Osaniku sõnul peaks seda protseduuri Eestis tegema vähemalt 12 500 ettevõtet, aga enamik ei tee, sest puuduvad oskused ja teadmised.

Suur osa KYC-st tähendab kliendi kohta andmete kogumist, mis praegu on aga väga aeganõudev, sest kogujad ei vaheta andmeid.

"Meie eesmärk on seda tegevust süstematiseerida. Et need andmed, mis riigil on olemas ja mida on KYC jaoks vaja koguda, saaks kätte ilma, et neid peaks inimeselt ise küsima. Need on tegelikult online kättesaadavad, aga nad ei ole tihti masinloetavad," selgitas Osanik.

Tema sõnul on veel hullem olukord mitteresidentidega, sest nende andmeid ei ole võimalik muul kujul kätte saada kui paberil ja nende kogumine on väga stressirohke. "Samas kui riigid omavahel suhtleksid, saaks need andmed kiiremini kätte," märkis Osanik ja lisas, et tavapäraselt võtab mitteresidentide puhul KYC aega vähemalt paar nädalat, mis on ebamõistlikult pikk aeg.

Ühe näitena tõi ta ka pdf-formaadis faili, mida sageli kasutatakse, aga mis pole masinloetav. Seega kui tahta selles vallas midagi muuta, tuleb Osaniku sõnul esmalt läbi suruda mõtteviisi muutus, et inimesed, kes on neid asju 20 aastat ühtmoodi teinud, oleksid valmis muudatusteks.

Milline on Osaniku pikem eesmärk? "Ma ennustasin naljaga pooleks, et viie aasta pärast võiks olla USAs näiteks New York Timesis teate, et eestlaste loodud lahendus on jõudnud viimaks ka Ameerikasse."

Tootmisjäätmete Uber või Airbnb

Teise idee eesmärk on luua veebikeskkond, kus oleks ülevaade ettevõtete tootmisjäätmetest, et mõni teine ettevõte leiaks sealt omale tooraine. Sisuliselt püüdleb see lahendus ringmajanduse poole, mis tähendab, et tootmises enam prügi ei tekiks ja kogu materjal ringleks ettevõtete vahel. Selleni jõudmiseks on aga vaja kõigepealt saada ülevaade, kui palju jäätmeid üldse tekib, selgitas idee autor Mayri Tiido.

"Me peame liikuma ringmajanduse suunas, aga selle suurim takistus on, et info ei ole kättesaadav ja puudub läbipaistvus," ütles ta. Tiido loodavasse andmebaasi võiks koguneda kogu tootmisjääkide info, nii et sellele on ka vajalikel riigiasutustel ligipääs. Suurim takistus selle eesmärgi saavutamisel on ettevõtjate valmisolek mõtteviisi muuta.

"Minu salavisioon on see, et meie kui Eesti ettevõtjad, riik, inimesed, oleme ühel hetkel otsustanud, et tahamegi täpselt teada, kus milliseid jäätmeid tekib ja me ei lase mitte midagi raisku. See on üleriigiline mõtteviis, mis levib sektorist sektorisse," näeb Tiido oma lahenduse tulevikku.

Saatelehed elektroonseks ja nomaadidele ravikindlustus

Kolmas idee tahab luua elektroonset süsteemi logistikasektorisse. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehed, transiit-, eksport- ja importdeklaratsioonid on endiselt peamiselt paberipõhised. Heiti Meringi eesmärk on muuta kogu vastav andmestik elektrooniliselt ja reaalajas kättesaadavaks, mis hoiab kokku logistikaettevõtete aega nii andmete esitamisel kui ka hoiab ära tarbetud paberite kontrollimised maanteedel.

Neljas idee otsib võimalust luua ilma kindla kodukohata inimestele ravi- ja pensionikindlustuse süsteem. Sihtrühm on maailmas rändavad vabakutselised ja kaugtöölised, kelle tegevusele ei ole juriidiline maailm järele jõudnud, aga ka e-residendid. Liina Kadari näeb võimalust välja arendada tervise- ja pensionikindlustuse pakett, mis võiks tuua Eesti majandusse raha juurde, kui näiteks e-residendid maksavad osa makse siia ja saavad vastutasuks tervisekindlustuse.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: