"Insight": koostööst Ukraina miljonäriga sai Hillar Tederi õudusunenägu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hillar Teder annetas Keskerakonnale 50 000 eurot.
Hillar Teder annetas Keskerakonnale 50 000 eurot. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti ärimees Hillar Teder, kellelt võeti Ukrainas ära 200 miljonit dollarit maksnud kinnisvara, rääkis esmakordselt ETV+ uurivale saatele "Insight", mida temal ja tema kaasatöötajatel tuli sellega seoses läbi elada.

Arricano Real Estate on üks Ukraina juhtivaid börsiettevõtteid ehituse ja ärikinnisvara haldamise alal ning eesti ärimees Hillar Teder on selle suurim aktsionär. Arricano suurim ja kalleim kaubanduskeskus oli Kiievi kaubandus- ja meelelahutuskeskus SkyMall. Äriühing kaotas selle keskuse 2013. aastal, ent võitleb siiani selle tagasisaamise eest.

Ebaõnnestunud mõistuseabielu

Teder alustas SkyMalli ehitamist 2008. aastal. Pärast finantskriisi puhkemist 2009. aastal sai selgeks, et ehitamiseks napib raha. Tederil oli vaja partnerit, kes investeeriks puuduoleva summa. Selleks partneriks sai miljonär, Ukrainas väga mõjukas mees Andrei Adamovski. Ent pärast paariaastast koostööd muutus ärisuhe Adamovskiga Tederile õudusunenäoks. "Läbiotsimised kontorites, Ukraina firmade direktorite juures, juhtkonnas. Kusjuures otsekohe," jutustab "Insightile" Arricano juriidilise teenistuse juht Jevgeni Malejev. Olgu öeldud, et Malejev sai selles loos kõige rohkem kannatada.

Adamovskit oma projekti kaasates arvestas Teder ajutise partnerlusega. Allkirjastati leping, mis andis Arricanole õiguse oma aktsiad poole aasta pärast tagasi osta. Seejuures pakuti partnerile äärmiselt soodsaid tingmusi: 2010. aasta märtsis 40 miljonit dollarit projekti investeerinud Adamovski oleks novembris tagasi saanud 50 miljonit. "Kuue kuuga 10 miljonit. Päris kõrge intress, aga me olime huvitatud ehituse lõpuleviimisest," selgitas Eesti ärimees oma nõustumise põhjuseid. Ent kõik läks teisiti. Kui saabus aeg, mil Adamovski pidi oma aktsiad tagasi müüma, teatas ta Tederile, et ei kavatse SkyMalli projektist lahkuda. Seejuures hoiatas ta partnerit, et viimasel ei tasu õigusmõistmise peale loota. "Ta ütles kohe, et ei kavatse lahkuda ja läheb kohtusse. Ja et vaevalt me teda kohtus võidame," tunnistab Teder.

Petro Porošenko vaba kassa

Adamovski ei jäänud lihtsalt paigale, vaid lükkas oma partneri üle parda. Teder pidi kaubanduskeskusega hüvasti jätma. Selle saavutamiseks pidi Adamovski õigussüsteemi tugevasti mõjutama.

Andrei Adamovskil oli mänedžer Oleksandr Granovski. 2014. aastal tõusis Granovski Ukraina parlamendis väga soodsale ametikohale - ta sattus kohtute ja prokuratuuri järelevalvekomisjoni.

Granovski koht raadas väärib erilist tähelepanu. 2014. aastal selgitas uuriv ajakirjandus välja, et Petro Porošenko valimisbloki kohti müüdi. Uurimises osales üks Ukraina tuntumaid ajakirjanikke Dmitro Gnap. "See on nagu McDonald's," jutustab Gnap. "Te astute McDonald'sisse ja teile hüütakse - vaba kassa! Täpselt nii oli Ukraina 2014. aasta parlamendivalimistel. Te võisite tulla Petro Porošenko blokki ja teile hüüti - vaba kassa! Kui teil on viis miljonit dollarit, võite osta endale koha bloki valimisnimekirjas." Gnap väidab, et Granovski pääses parlamenti just koha ostmise teel ja et selle koha eest maksis Andrei Adamovski.

Kaadrid otsustasid kõik

Ukraina meedia kutsus Granovskit mitteametlikult kohtute ja prokuratuuri ülevaatajaks. "Granovski kohtus president Porošenko ülesandel kohtunike ja prokuröridega ning andis neile juhtnööre, kelle suhtes kohtuasju algatada, keda kohtusse saata, milliseid asju lõpetada," väidab Dmitro Gnap. "Või nagu Tederi juhtumi korral tehti - vahistada tema advokaadid ja survestada töötajaid, et Teder lõpetaks oma vara eest võitlemise."

Kui tunnistusele alla ei kirjuta, lähed vangi

Survestamine oli lihtne ja tõhus: praktiseeriti kriminaalasjade algatamist ja töötajatele kahtlustuste esitamist. "Kahtlusalune on isik, kelle suhtes kohaldatakse tõkendeid ja keda kutsutakse ülekuulamistele. On ka muid meetodeid elu mitmekesistamiseks," rääkis "Insightile" Malejev.

Arricano töötajatele esitatud kahtlustused olid alusetud, ent nende eesmärk oli kriminaalasja algatamine Tederi enda suhtes. Malejevi advokaadi sõnul sellised toimikud hiljem külmutati, uurimise all olevad inimesed aga muutusid kauplemise objektiks: neile tehti lahtise tekstiga ettepanek anda ütlusi aktsionäri vastu. "Sel moel püüdsid nad anda kaubanduskeskuse äravõtmisele Tederilt seaduslikku ilmet," selgitab lugu uurinud Gnap.

Malejevi suhtes algatati kriminaalasi Andrei Adamovski firma juristi avalduse alusel, kes oleks justkui kuulnud, et Malejev ja Teder arutasid kohtunikule altkäemaksu andmist. Nimetatud töötaja sõitis otsekohe teise Kiievi otsa ja esitas vastava avalduse. Olulist rolli mängis see, et avaldus esitati Dnipro rajooni prokuratuuri, kus, nagu hiljem selgus, oli Granovski mõju eriti tugev.

Tähelepanu kõigile postidele!

Malejev peeti kinni vaid mõne tunni pärast, kui ta öösel kontorist väljus. "Julgeolek, prokuratuur, politsei. Selle asemel, et viia mind lähimasse jaoskonda nagu protseduurireeglid ette näevad, sõidutatakse mind teise linna otsa," meenutab Malejev juhtunut. "Mind viiakse Dnipro rajooni prokuratuuri, otsitakse läbi, võetakse asjad ära. Seejuures loomulikult ähvardatakse, et me paneme su istuma, võta saapapaelad ja püksirihm ära. Lähed eeluurimisvanglasse." Sellele järgneb pakkumine anda ütlusi Hillar Tederi vastu.

Malejev keeldus ja istus hommikuni eeluurimisvanglas. Hommikul ta vabastati, ent tema asju, sealhulgas advokaaditunnistust, ei tagastatud. Seejärel algas etenduse teine vaatus: ehkki advokaat ei püüdnudki ennast varjata, kuulutati ta tagaotsitavaks. Teada saanud, et on tagaotsitav, sõitis Malejev tema vahistamismääruse välja andnud kohtuniku juurde ja teatas: "Vahistage mind, ma olen siin." Kohtunik oli väga üllatunud.

Malejev polnud ainus, keda survestati. Mõnedele Arricano töötajatele avaldasid Granovski meetodid mõju, sest prokurörid mängisid oma rolli veenvalt. "Survestati otseselt mind, survestati meie töötajaid. Ukrainlastel on siiski lihtsam omasid survestada," tunnistab Teder. Tema sõnul osutati talle ka psühholoogilist survet: "Mind jälgis kolm-neli autot. Näiteks üks sõidab ees ja pöörab paremale, teised sõidavad minu järel."

Prokuratuur keeldub ülekuulamisest

Arricano töötajate kriminaalasjade uurimisel rikuti pidevalt menetluseeskirju, mis viis asja täieliku absurdini. Nii näiteks süüdistati Malejevit kohtunikule altkäemaksu andmise katses. "Seejuures ei saanud me 19 kuud kestnud uurimise käigus teada, millisest kohtunikust on jutt," räägib advokaat. "Me isegi palusime prokuratuuri - palun öelge meile, millist kohtunikku me püüdsime ära osta. Nad keeldusid." Ilmselt ei õnnestunud leida altkäemaksu saamiseks sobivat kandidaati. Malejev ja tema advokaat hakkasid nõudma ülekuulamist, et teada saada, millel asi üldse põhineb. Prokuratuur keeldus sellest, viidates peamise kahtlusaluse ülekuulamise mõttetusele.

See lugu lõppes hästi tänu asjaolude õnnelikule kokkusattumisele. Kui kohus kogunes Malejevile tõkendit valima, viibisid kohtuistungil ka ajakirjanikud. Oma tugevate objektiividega fikseerisid nad prokuröride omavahelise kirjavahetuse Messengeris. Prokuröride sõnumid šokeerisid ka paljunäinud inimesi.

"See p**e pildistab mind sageli...", "Kaks l***i läbiotsimiselt on siin..." Ähvardus "rajoonis telefon ära röövida" on ainult üks neist paljudest, mille ajakirjanikud veebi üles panid. Sellest tuli tohutu skandaal, prokurörid lasti lahti ning Tederi töötajate kriminaalasjad saadeti teistesse rajoonidesse. Kõik need lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu pärast seda, kui Arricano töötajad oli 18-19 kuud uurimise all olnud.

SkyMall lahkus ja sulges enda järel ukse

Kuni kohtuveskid jahvatasid, üritas Tederi endine partner kaubanduskeskusele käppa peale panna. Riiklikus registris lasusid SkyMallil kohtutagatised ja arestid, mis ei lubanud seda rohkem koormata. Ent ühel ööl olid need arestid äkki registrist kadunud. Hiljem seletati toimunud imet sellega, et riiklik registraator olevat elektroonilise võtme ära kaotanud. Sel ajal murdsid sisse mingid huligaanid ja kõrvaldasid arestid.

Kuni registraator oma võtit otsis, jõuti kaubanduskeskus operatiivselt vormistada Adamovski hea tuttava, Odessas asuva Pivdennõi panga omandisse. Pärast arestide mahavõtmist tehti paari päeva jooksul panga kasuks kaks hüpoteegilepingut, seejärel liikusid arestid imelisel moel jälle oma kohale tagasi.

Odessa nipp: kuidas teha kümnest miljonist üheksakümmend

2013. aastal tegi Pivdennõi pank Tederile ettepaneku keskus 97 miljoni USA dollari eest tagasi osta. Selleks ajaks oli Tederi ja Adamovski firmade kohtuvaidlus kolinud juba Londonisse. Londonis läbi viidud uurimise käigus selgitati välja skeem, mille abil pank keskuse endale sai. Kohtunikud nõudsid välja mitmete offshore-firmade kontode pangaväljavõtted. Tederi juristid analüüsisid ülekandeid, koostasid tabeleid, võrdlesid kuupäevi. Nagu selgus, keerutati 90 miljoni suuruse nõude saamiseks karussellmeetodil mitu korda edasi-tagasi summat 10 miljonit. See liikus ühelt firmalt teisele ja tuli tagasi. "Kui sul pole raha, et maksta need 90 miljonit ära või anda need laenuks, siis sa võtad kümneka ja päeva-paari pärast tuleb see kümnekas sinu juurde tagasi. Sa laenad ta sellesama kokkuleppe raames uuesti välja, ja nii mitu nädalat järjest," selgitas skeemi Tederi jurist. Kõik need tehingud toimusid ühes pangas. See võimaldas ajada asju kiiresti ja märkamatult.

Pivdennõi pank: meie ei tea midagi

Pöördusime kommentaaride saamiseks Pivdennõi panka. Pank teatas, et ei ole konfliktiga seotud ja tegutseb rangelt seaduse raames. Tsiteerime nende vastust: "Pivdennõi pank, selle aktsionärid ja juhtkond ei ole kunagi olnud sellise korporatiivse konflikti osapool ega osanik, millele teie oma järelepärimises viitate. Hindame üle kõige oma klientide usaldust ja kaitseme alati nende huve ranges vastavuses Ukrainas kehtivate seadustega."

Eesti riik on püüdnud lahendada Ukrainas kaotatud investeeringute probleemi ametlikult kõige kõrgemal tasandil. Andrus Ansip rääkis "Insightile", et Tederi investeeringuid Ukrainas arutati korduvalt Ukraina kõrgema juhtkonnaga. "Tavaliselt kuulas teine pool meie pretensioonid ära, olles meie muredega juba kursis. Sellega kahjuks kõik neil kohtumistel piirduski. Mingit nihet lahenduse poole ei järgnenud," jutustab Ansip. Ta kohtus sel teemal juba president Janukovõtšiga, Porošenko ajal jätkus töö välisministeeriumi tasandil, kuid tulemusi ei olnud. Tederi investeeringud ei olnud eestlaste ainsad rahapaigutused Ukraina majandusse. Mõnedel oli rohkem õnne. Ansipi sõnul said näiteks Elme Metalli probleemid lahendatud. SkyMalliga see ei õnnestunud.

Omad on kodus

Küllap ei õnnestunud seetõttu, et kellelgi polnud vähimatki tahtmist Adamovskit takistada. Adamovskiga seotud firmad said pärast 2014. aastat tohutuid riiklikke tellimusi, kusjuures riigile äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Ukraina meedias on sellest palju kirjutatud. "Nii Juštšenko, Janukovõtši kui Porošenko ajal röövis Adamovski oma sõprade ja äripartneritega, ehkki see pole mingi äri, vaid vargus... Nad on 12 aastat röövinud Ukrainat ja selle maksumaksjaid," väidab Dmitro Gnap "Insightile" antud intervjuus. Tema arvates ei paista ka uue presidendi ajal tunneli lõpust valgust ja pole lootustki, et lähiajal midagi muutuks.

Miljoneid purki ei peida

Kõik need skeemid on viinud selleni, et võimudega heades suhetes olevad ettevõtjad on teeninud sellelt kümneid ja sadu miljoneid. Miljoneid aga purki ei peida, ehkki Ukrainas on sedagi ette tulnud. Siiski on mõistlikum need Euroopasse viia, millega ärimehe ilmselt tegelevadki. Selle aasta mais otsustas Läti toll kontrollida Odessast Riiga saabunud eralennukit. Lennuki neljalt reisijalt leiti peaaegu miljon eurot sularahas. Saate "De Facto" ajakirjanike andmetel kuulus lennuk Pivdennõi panga omanikule Juri Rodinile. Läti riigitulude ameti (VID) töötaja sõnul kahtlustab toll lennuki reisijaid seotuses Ukraina kriminaalsete ringkondadega.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: