Ka rahandusministeeriumi tellitud analüüs ei näe pensionireformis suurt vastuolu põhiseadusega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

TGS Balticu õiguslik analüüsi suuri vastuolusid põhiseadusega pensionireformi muudatustes ei näe.
TGS Balticu õiguslik analüüsi suuri vastuolusid põhiseadusega pensionireformi muudatustes ei näe. Autor/allikas: Chris Marchant/Creative Commons/ (CC BY 2.0)

II pensionisamba muudatustega kaasneb kuni keskmises ulatuses põhiõigustes riive, selgub rahandusministeerium tellitud õiguslikust analüüsist. Analüüsi koostas advokaadibüroo TGS Baltic.

Rahandusministeerium palus advokaadibüroo TGS Baltic AS-il analüüsida kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu võimalike põhiõiguste riivete seisukohalt, tuua esile võimalikud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise riskid ning teha ettepanekud nende riskide maandamiseks.

TGS Baltic toob analüüsis välja 19 võimalikku punkti, kus põhiseaduse riive on võimalik. Neist enam kui kolmandikus punktides ehk seitsmel juhul on põhiseadusega vastuolu tõenäosus keskmine, nelja puhul väike kuni keskmine, viiel juhul väike ja kolmes punktis väga väike.

Põhiseadusega vastuollu minemise tõenäosus hinnati keskmiseks järgmistes punktides: II sambast saab välja võtta vaid kogu kogutud raha (omandipõhiõiguse ja võrdsuspõhiõiguse riive); üle 10 000 euro kogunud isikute ebasoodsam kohtlemine II sambast raha väljavõtmisel (omandipõhiõiguse ja võrdsuspõhiõiguse riive); II sambaga mitteliitunud inimesed jäävad ilma reformiga antud lisavalikutest, samuti ei saa nad võtta välja 4 protsenti sotsiaalmaksu (omandipõhiõiguse riive koosmõjus õiguspärase ootusega, samuti võrdsuspõhiõiguse riive); kindlustusvõtja võimalus pensionilepingu lõpetamiseks (kindlustusseltsi ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse riive); pensionilepingute ülesütlemise tulemusena võib halveneda lepinguid jätkavate kindlustusvõtjate olukord (omandipõhiõiguse, samuti võimalikult ka õiguspärase ootuse ja võrdsuspõhiõiguse riive).

Väike kuni keskmine on riive tõenäosus järgmistes punktides: II sambaga saab liituda minimaalselt kümneks aastaks (omandipõhiõiguse ja võrdsuspõhiõiguse riive); krediidiasutustele ja fondivalitsejatele lisandub halduskoormus (ettevõtlusvabaduse ja vacatio legis'e riive); raskeneb pensionifondide haldamine ja võib langeda fondide tulukus (ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse riive).

Väikeseks hinnati riive tõenäosused, et II sambast lahkumisel ei pruugi isikule olla tagatud piisav sissetulek vanaduse korral; kaotatakse kindlustusvõtja õigus kasumi jagamisele pensionilepingu alusel (omandipõhiõiguse ja võrdsuspõhiõiguse riive); II ja III sambas tekib pensioniea erinevus (omandipõhiõiguse ja võrdsuspõhiõiguse riive); pensionilepingute muudatused kindlustusseltside jaoks jõustuvad juba 1. märtsist 2020 (vacatio legis'e riive) ja olukorras, kus kaotatakse EL-i institutsioonide töötajate õigus teha sissemakseid II sambasse (omandipõhiõiguse riive ja õigus piisavale sissetulekule vanaduse korral).

Väga väike riive tõenäosus kaasneb 2020. aastal kehtivate lahkumisavalduste esitamisel tavapärasest lühemate tähtaegadega (võrdsuspõhiõiguse riive); 16-päevase tähtajaga kindlustusvõtjale pensionilepingu ülesütlemiseks nn II voorus (riivatakse põhiõigust korraldusele ja menetlusele) ja tööandja kontrollikohustuste suurenemisel (ettevõtlusvabaduse riive).

Analüüsi koostasid vandeadvokaat Paul Varul, vandeadvokaat Triin Kaurov, vandeadvokaat Vitali Šipilov ja advokaat Sille Rästas.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul näitas TGS Batlic AS-i koostatud II samba muudatuste õiguslik analüüs, et reformi puhul pole põhiseaduse riivet ja kahjunõudeid riigi vastu vaja karta.

"TGS Balticu analüüs tõi välja, et muudatuste võimalik põhiõiguste riive on valdavalt väike. Nende leevendamiseks pakuti omakorda erinevaid võimalusi, mida riigikogu loodetavasti eelnõu menetluse käigus ka põhjalikult kaalub," ütles Helme.

Seetõttu ei pea minister kuigi tõenäoliseks, et võimalikel kohtuasjadel oleks alust.

"Oleme algusest peale teadnud, et teeme vajalikku ja õiget asja, nüüd on meil ka kindlus, et reform on põhiseadusega valdavalt kooskõlas ning väheseid riske, mis seda ohustavad, saab mõne muudatuse abil vähendada," ütles Helme. "Nii mahuka reformi puhul on loomulik, et keegi ikka leiab, et tema õigusi on riivatud, kuid tervikuna Eesti inimesed reformist võidavad."

Sel nädalal avaldas pensionireformi muutuste õigusliku analüüsi ka justiitsministeerium, mis tellis töö advokaadibüroolt Glikman Alvin Levin, analüüsi koostas vandeadvokaat Paul Keres. Ka selles analüüsis jõuti võrreldavate tulemusteni.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: