Silja Saar: Eesti ajaloo suurim maksuerand tehakse pensionäride arvelt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Silja Saar
Silja Saar Autor/allikas: Erakogu

Kui pensioni II sammas muutub vabatahtlikuks, siis võib seda raha, mis sealt enne pensioniiga välja võetakse, võrrelda teenitud palgaga. Järelikult oleks loogiline maksta riigi poolt sambasse panustatud raha mitte sihtotstarbelisel välja võtmisel sellelt lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu, kirjutab Silja Saar.

Eestis on viimased pool aastat arutatud tuliselt pensionisüsteemi ning selle muutmise vajaduse üle. Selle kõrval on käimas aga teinegi arutelu: novembris toodi Keskerakonna algatusel riigikokku olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti maksusüsteem.

Arutelu algataja ei varjanud, et Eesti maksusüsteemi suurimaks kitsaskohaks on madal maksukoormus, eelkõige teiste Euroopa riikidega võrreldes. Tsiteerides Keskerakonna liikme vastavateemalist pressiteadet: "Maksukoormus langeb järgmisel aastal alla 33 protsendi, … ning see paneb kahtlemata küsima, kas see tagab meie riigile ja inimestele vajalikku heaolu".

Kindlasti on maksukoormuse üle arutamine vajalik. Selline arutelu peab aga lähtuma selgest arusaamast, mis probleemi lahendatakse ja mis on eesmärk. Mingi konkreetne maksumäär (näiteks 33 protsenti), sellest kõrgem või madalam maksukoormus ei saa ju olla ühegi muutuse põhjuseks.

Eesmärgi väljendamisel oli Keskerakond selgesõnaline: "Lisavahendeid vajavad hädasti näiteks vanemaealised, kellest viimaste andmete järgi pea pooled kannatavad suhtelise vaesuse käes", tsiteerides juba eelnevalt mainitud pressiteadet. See haakub keskerakondlaste kevadise valimislubadusega pensionide erakorralisest tõusust.

Tõsi, sellest, et seda lubadust saab täita vaid maksukoormuse tõusuga, enne valimisi ei räägitud.

Paradoksaalselt on seesama - vanemaealistele lisaraha otsiv erakond, kas teadmatusest või (veelgi hullem) teadlikult, mingil muul ajendil, praegu alla kirjutamas taasiseseisvunud Eesti ajaloo suurimale maksuerandile, mis kurval kombel tuleb praeguste pensionäride arvelt.

Pensionireform tekitab ebaõiglase maksuerandi

Probleemidest, mis kaasnevad II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisega ja võimalusega sealt oma vanaduspõlve kindlustamiseks mõeldud vahendid enneaegselt välja võtta, on räägitud juba küllaga (kuigi tundub, et tulutult).

Kogu arutelu juures on aga jäänud tähelepanuta see, milline on riigi n-ö kingitus pensioniraha väljavõtjatele.

Nimelt plaanitakse II samba enneaegne välja võtmine maksustada üksnes tulumaksuga ja sotsiaalmaksu tasuda ei tule. Teatavasti rahastatakse Eestis vanaduspensione aga just sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksu maksame me alati oma teenitud palgalt 33 protsenti. 20 protsenti sellest läheb eakatele pensionide maksmiseks.

Pensioni II sambasse tehtud sissemaksetelt on pensioniks koguja tasunud sotsiaalmaksu enda kaheprotsendiliselt osalt, kuid riigi poolt pensionikontole tasutud 4 protsenti jõuab sinna sotsiaalmaksu tasumata.

Seega, kui pensioni II sammas muutub vabatahtlikuks, siis võib seda raha, mis sealt enne pensioniiga välja võetakse, võrrelda sisuliselt teenitud palgaga. Järelikult oleks loogiline maksta riigi poolt sambasse panustatud raha mitte sihtotstarbelisel välja võtmisel sellelt lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu.

Kui palju maksab maksuerand?

Erinevatele uuringutele tuginedes on alust arvata, et II sambast võetakse reformi jõustumisel välja umbes kolmandik sinna kogutud rahast. See tähendab, et see ebaõiglane maksuerand läheb praegustele pensionäridele hinnanguliselt maksma enam kui 350 miljonit eurot. Sellest üle 200 miljoni võiks suunduda otse pensionikassasse, et saaksime maksta tänastele eakatele kõrgemat pensioni.

Paljud on teinud nalja Keskerakonna 7-eurose erakorralise pensionitõusu üle. Maksud ju ka veel maha. II samba reformiga kaasnevast maksuerandist loobumine lubaks aga igale vanaduspensionärile ühekordselt välja maksta 730 eurot või enam kui 20 eurot kuus kuni järgmiste valimisteni.

Rahandusminister peaks olema huvitatud, et kõik maksud saavad tasutud ausalt ning sotsiaalminister peaks olema huvitatud vanaduspensionide suurendamisest. Seega vähim, mida koalitsioonierakonnad pensionireformi tehes peaksid kaaluma, on asjaolu, kas reformiga kaasnev Eesti ajaloo suurim sotsiaalmaksu erand on ikka mõistlik.

Vastasel juhul on see ülim silmakirjalikkus – olla ühelt poolt eestkõneleja eakatele lisaraha leidmisel, kuid samal ajal võttes vastu seadusemuudatusi, mis annavad osa pensioniteks mõeldud sotsiaalmaksust mitte eakatele, vaid neile, kes pensioniks kogutud raha enne pensioniiga kasutada soovivad.


MTÜ Pensionikogujate Ühendus on kodanikualgatuse korras loodud apoliitiline ühendus. MTÜ Pensionikogujate Ühenduse juhatuse liige Silja Saar töötas 2016. aastani Danske Capitali juhina, olles fondihaldur ja pensionifondide süsteemi ehitaja.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: