Vandeadvokaat Paul Keres koostas eelmise aasta lõpus õigusliku analüüsi pensionireformi põhiseaduspärasusest. Tema analüüs pensionikogujate kohtlemisel põhiseaduslikku vastuolu ei näe.

Keres ütles ERR-ile, et temas tekitab küsimusi õiguskantsleri seisukoht, mis puudutab esimese ja teise samba pensionikogujate väidetavat ebavõrdset kohtlemist, kui teisest sambast lahkujatel on võimalik välja võtta kogu pensioniosakute väärtusele vastav rahasumma.

"Seaduse ees on võrdsed võrdses olukorras olevad inimesed. Ebavõrdses olukorras olevad inimesed ei ole seaduse ees võrdsed ning esimese ja teise pensionisamba kogujad on meie analüüsi kohaselt niivõrd erinevas õiguslikus olukorras, et nende võrdne kohtlemine ei olegi võimalik. Seda ebavõrdsust ei tekita mitte reform, vaid selle on loonud olemuslikult juba olemasolev pensionisüsteem," selgitas Keres.

Ta tõi välja, et esimese ja teise samba kogujate neljaprotsendilise sotsiaalmaksuosa kasutusotstarve ja õiguslik seisund on erinevad. Ta selgitas, et esimese samba pensionikogujate neljaprotsendiline sotsiaalmaksuosa on juba läinud riigieelarvest pensionide maksmiseks ja seda raha enam ei ole. Teise samba pensionikogujate neljaprotsendilise sotsiaalmaksu osa eest on aga pensionikoguja saanud pensioniosaku ja täiendavalt on ta olnud ise kohustatud lisama sinna veel kaks protsenti, mida esimese samba kogujad pole pidanud tegema.

"Esimese samba pensionikogujad on kas seaduse mõjul või oma valiku tõttu rahastanud oma sotsiaalmaksu pensionipanusega riiklikku pensionisüsteemi. Teise samba pensionikogujate vastav sotsiaalmaksuosa on juba isikustatud ja sellele vastab eraõigusliku iseloomuga varaline õigus ehk osak pensionifondis. Meie hinnangul on tegemist põhimõtteliselt erinevate olukordadega," lisas ta.

Kerese sõnul ei ole õige väita, nagu saaksid teise pensionisamba kogujad otseselt eelise esimese samba kogujate ees. "Teise samba pensionikogujate esimese samba pension on esimese samba kogujate esimese samba pensionist tulevikus väiksem, sest nad on sinna panustanud vähem. Nii ei saa väita, et teise samba kogujad saavad mingi hüve esimese samba kogujatega võrreldes," selgitas Keres.

Ta märkis, et selles olukorras on esimese ja teise samba kogujate täiesti võrdne kohtlemine praktiliselt võimatu.

"Esimese samba koguja poolt riiklikku pensionisüsteemi makstud summa on pidevalt kasvanud seaduses sätestatud indekseerimise mõjul. Teise sambakoguja vastav neljaprotsendiline osa on aga olnud pensioniosakuna avatud turumõjutusele ning tasudele ja seega võib ta olla suurenenud või vähenenud. Kuna fonde on palju ja nende investeerimisprofiil ja tasumäärad on erinevad, siis mõjutab turg erinevalt ka teise samba kogujaid," rääkis Keres.

"Reformi kohaselt saab teise samba koguja õiguse võtta välja pensioniosaku väärtuse, olgu see suurenenud või vähenenud. Igal juhul on selle väärtus lihtsalt kindlaks määratav lahkumise aja seisuga. Kui üldse on võimalik kindlaks määrata seda, milline võiks esimese samba pensionikoguja neljaprotsendilise osa väärtus olla juhul, kui tema neljaprotsendilise sotsiaalmaksuosa eest oleks samuti ostetud pensionifondi osakuid, siis oleks see administratiivselt sedavõrd koormav, et meie hinnangul muudaks ka ebavõrdse kohtlemise mõistlikuks," lisas ta.

Kerese sõnul tuleb arvestada ka sellega, et lubades teise samba pensionikogujal teisest sambast väljuda koos sotsiaalmaksuosa eest omandatud pensioniosaku väärtusega, ei kaasne sellega riigieelarvele mingit märkimisväärset koormust.

"Pensioniosak on olemas ja rahaks konverteeritav ilma riigieelarvevahenditeta. Seevastu esimese samba pensionikogujatele nende nelja protsendi väljamaksmine tähendaks usutavasti väga suurt koormust riigieelarvele, sest juba ära kulutatud raha tuleb riigieelarvest kuidagi leida," selgitas ta.