Õiguslik analüüs pensionikogujate kohtlemisel põhiseaduslikku vastuolu ei näe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1575470460000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Justiitsministeeriumi tellimusel valminud õiguslik analüüs väidab, et I ja II samba pensionikogujate erineval kohtlemisel põhiseaduslikku võrdsuspõhiõigust ei rikuta, sest grupid pole omavahel üldse võrreldavad.

Õigusliku analüüsi pensionireformi põhiseaduspärasusest koostas Glikman Alvin Levini advokaadibüroo vandeadvokaat Paul Keres.

Pensionireformi eelnõu annab II samba pensionikogujatele II sambast väljumisel õiguse võtta rahas välja ka tema eest II sambasse makstud neljaprotsendiline sotsiaalmaksuosa. Selles on nähtud vastuolu võrdsuspõhiõigusega, kuna I samba pensionikogujad oma sotsiaalmaksu enne pensionipõlve välja võtta ei saa.

Advokaadibüroo hinnangul aga võrdsuspõhiõigusi ei rikuta, kuna I ja II samba pensionikogujate õiguslik kohtlemine on juba praeguses süsteemis niivõrd erinev, et tegemist ei ole nende hinnangul võrreldavate gruppidega.

"Kui tegemist oleks võrreldavate gruppidega, on ebavõrdne kohtlemine kooskõlas põhiseadusega, kuna nende erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus," leiab Keres esiteks.

"Samuti tuleb arvestada, et II samba pensionikogujad ei saa võrreldes I samba kogujatega mingit olulist eelist – kuigi neil on võimalik välja võtta kogu pensioniosakute jääk rahas, saavad nad I sambast proportsionaalselt väiksemat pensioni ja samuti ei tekita selline võimalus täiendavat survet pensionisüsteemile tervikuna, kuna II samba pensionikogujate neljaprotsendiline osa sotsiaalmaksust ei panusta pensionisüsteemi niikuinii," lisab ta.

Advokaadibüroo kahtleb, kas muudatus, mille kohaselt isikutel võimaldatakse nõuda kõikide osakute tagasivõtmist, kuid mitte osakute osalist tagasivõtmist, riivab osakute osalise tagasivõtmise võimaluse puudumise tõttu omandipõhiõigust. Nimelt laiendatakse reformiga niigi väga piiratud pensionifondi osakute käsutamise võimalusi.

Advokaadi sõnul on eelnõu koostajad arvestanud asjaoluga, et juhul, kui II sambast väljujaid on palju, võib see negatiivselt mõjutada II sambasse jääjate pensioniosakute väärtust. Ehkki see riivab omandipõhiõigust, on see Kerese hinnangul siiski proportsionaalne.

"Riive ei ole väga intensiivne, sest avab pensionikogujate osakute väärtuse vaid ühele täiendavale investeerimisriskile, mida on eelnõuga püütud ka raha väljavõtmise piirangutega maandada. Riive legitiimne eesmärk on aga reformi praktiline elluviimine, millega riik püüab saavutada tugevamat konkurentsi turuosaliste vahel, pensionikogujate suuremat teadlikkust ja nende koosmõjus lõppkokkuvõttes suuremaid pensione. Abinõu on sobiv, vajalik ja mõõdukas ehk ei riiva omandipõhiõigust enam kui vajalik eesmärgi saavutamiseks," järeldatakse õiguslikus analüüsis.

10 000-eurone piirmäär ebaõiglane

Analüüs toob esile, et eelnõu lubab II sambast välja võtta kuni 10 000 eurot. See seab ebasoodsasse olukorda need, kelle II samba väärtus on suurem, mistõttu on sellise piirangu seadmine advokaadibüroo hinnangul küsitav.

"Me ei ole veendunud selliselt seatud piirangu põhiseaduspärasuses, aga kindlasti ei saa ühemõtteliselt väita, et piirang on ilmselgelt põhiseadusega vastuolus, sest piirangul on kaalukad põhjendused. Piirangut on võimalik leevendada, et tagada selle põhiseaduspärasus," soovitatakse analüüsis.

Eelnõuga kaotatakse ka kindlustusandja kohustus jaotada pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele kasumit. See muudatus riivab pensionilepingute kindlustusvõtjate omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega, kuid mitte ebamõistlikult.

"Advokaadibüroo hinnangul on abinõu sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riivet tasakaalustab eelnõu üldise legitiimse eesmärgi kaalukus ja kõikide kindlustusvõtjate õigus soovi korral lepingutest väljuda ning investeerida saadud raha viisil, mis toodab kasumit," seisab analüüsis.

Eelnõu ei luba neil, kes on kaks korda II sambast loobunud, II sambaga taas liituda. Põhiseaduspärasuse kontrolliks tuleb advokaadibüroo hinnangul välja selgitada, kas sarnaste isikute gruppi koheldakse teisiti ning kas sellel on mõistlik põhjus.

"Lähim sarnaste isikute grupp on kõik pensionärid, kes teadupärast võivad Eesti Panga analüüsist lähtuvalt saada II samba maksetega liitumisel suuremat vanaduspensioni. Kuivõrd II sambast loobumine on väga kaalukas otsus, millega isik võtab endale suurema vastutuse ise hoolitseda enda pensioni eest osas, mis ületab elatusmiinimumi, peavad selle otsuse tagajärjed ka olema kaalukad, et isikud mõistaksid otsuse olulisust. Lisaks on tegemist otsusega, mida isik teeb kümneaastase vahega kahel korral, seega eeldatakse, et selline isik on teadlikum pensionikoguja. Järelikult on II sambast teist korda loobunud isikul taasliitumise õiguse äravõtmisel mõistlik põhjus ning see meede on põhiseaduspärane," järeldab Keres analüüsis.

Eelnõus sätestatakse tööandja kohustus kontrollida pensioniregistrist, kas töötajad teevad makseid II sambasse või mitte. See riivab advokaadibüroo hinnangul tööandjate ettevõtlusvabadust, tekitades neile täiendavat administratiivkoormust, kuid mitte ulatuslikul määral.

"Abinõu eesmärk on tagada maksude korrapärane laekumine, mida abinõu ka soodustab. Tegemist on ka mõõduka abinõuga, sest abinõu soodustab maksude seaduspärasust olulisel määral, kuid aastas vähemalt kolm korda pensioniregistrit vaadata ja vastavaid raamatupidamislikke korrektuure teha riivab ettevõtlusvabadust minimaalsel määral," leiab büroo.

Küll aga leiab advokaadibüroo, et maksuvaba tulu puhul kasutatav lahendus, kus töötaja peab tööandjale teatama oma õigusliku seisu muudatusest, riivab ettevõtlusvabadust veelgi vähem ning seetõttu võib olla parem abinõu eesmärgi saavutamiseks.

Eelnõu ei näe ette reformiga seoses tagasivõtmistasude kehtestamist või tõstmist.

"Kui senise regulatsiooni kehtima jäämist usaldades on fondi tingimustes tagasivõtmistasu määraks kehtestatud 0 protsenti, võib tekkida olukord, kus fondivalitsejad ei saa ka osaliselt katta osakute tagasivõtmisel tekkivaid kulusid tagasivõtmistasu arvel. Sellise olukorra kujunemine võib riivata fondivalitsejate omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega. Advokaadibüroo hinnangul on mõistlik tagasivõtmistasu küsimus reguleerida eelnõus täpsemalt," soovitab Paul Keres õiguslikus analüüsis.

"Meie arvame, et ta on põhiseaduspärane. Kui me räägime riivest, siis see on mingisuguse õiguspositsiooni ebasoodne mõjutamine. Kui sellel on legitiimne eesmärk ja see eesmärk on kaalukas, siis sellisel juhul ta on kooskõlas põhiseadusega," võttis Paul Keres "Aktuaalse kaamera" jaoks kokku.

"Sellepärast neid analüüsitigi, et nad on väga tõsised ja seal ongi vaja saada see hinnang, et kas see riive, mis nüüd tekitatakse, et kas ta on eesmärgipärane ja kas see eesmärk kaalub selle riive või selle taluvuskohustuse üle," põhjendas justiitsminister Raivo Aeg analüüsi tellimist.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: