"Kohtupidamise avalikkuse peamine mõte on kaitsta süüdistatavat, et avalikkus teaks, mis minuga juhtub, kuidas mind koheldakse, mil moel kohus seda menetleb," rääkis Tupay. "Avalikkus kaitseb süüdistatavat. Mina kodanikuna sooviks, et kohtunik põhjendaks sellist otsust (kohtupidamise avalikkust piirata - toim.) ja kas see on vaidlustatav," lisas ta.

Samas on iga põhiõigus piiratud teiste inimeste õigustega, iga vabadust võib piirata mingil eesmärgil, tõdes Tupay.

Teadlane märkis ka, et kui tahta kõike kohtus toimuvat vaidlustada, siis see nõuab ka kohtult ressurssi, millega on aga teadaolevalt probleeme. "Küsimus on selles, mis on meie eesmärk. Kui see on inimeste õiguste kaitsmine, siis see on kahtlemata tervitatav, " leidis Tupay.

Ta rõhutas ka inimeste põhiõiguste algideed, mille kohaselt on esmalt asjad lubatud ja siis alles peab riik seletama, miks ta mingeid piiranguid seab. "Küsimus on, mis ulatuses mul on võimalik saada selgitusi ja kontrollida piirangute proportsionaalsust," ütles ta.

Tupay viitas ka inimeste kalduvusele toetada võimalike kurjategijate karmimat kohtlemist, mida poliitikud asuvad ära kasutama. "Siin on aga küsimus, kuidas me inimestena oleme valmis oma vabadusi ära andma," märkis ta, viidates, et uued, seaduserikkujatele mõeldud piirangud võivad hakata puudutama kõiki inimesi.

Saatejuht Anvar Samosti teemapüstitusele pankades rahapesu tõkestamise eesmärgil kehtestatud rangetest piirangutest, mis võib olla põhiõiguste riive, tunnistas Tupay, et see võibki nii olla. Küsimus on, mida sellega teha, lisas ta. "Kas on võimalik saada selle kohta selgitusi. Kas mul on õigus oma õigusi kehtestada?" küsis Tupay.

Küsimuse kohta poliiitlise võimu vahetumise mõjust õigusriigile ja osa poliitikute väidete kohta demokraatia ohtusattumisest rõhutas Tupay, et poliitik peabki oma vastaseid teravalt kritiseerima. "Demokraatia tähendabki, et meil arvamuste rohkus ja õigus neid väljendada. Meil on ka õigus öelda, et kui asi läheb ühte või teistpidi, siis on demokraatia ohus või et on populismi oht. Aga siis tuleb ka välja pakkuda, mida selle vastu teha," rääkis Tupay.

Samas tuleb tagada ka vähemuste kaitse ja inimeste põhiõiguste kaitse. "Osa demokraatiast on ka vähemuste kaitse - et (poliitilisel - toim.) vähemusel oleks võimalus saada kunagi ka enamuseks," selgitas ta.