"Ma arvan, et me ei tõtta kohe seadust muutma. Pigem proovime seda kohtunikega arutada ja diskuteerida neid võimalusi, et ei tekiks sellist arusaama, et nüüd on hakatud seda kinniseks panemist kuritarvitama," rääkis Aeg teisipäeval ERR-ile. "Seda teemat tuleks kohtunikkonnaga arutada ja see arusaam peab sisemiselt tekkima," lisas ta.

Justiitsministri hinnangul võiks teemat arutada näiteks kohtute haldamise nõukojas, mille kutsub kokku riigikohtu esimees. "See on üks koht, kus kohtunikud oma kõige olulisemaid otsuseid koos vastu võtavad ja neid arutavad," märkis ta.

ERR küsis Aegi hinnangut Harju maakohtu otsusele mitte avada novembri keskel kinniste uste taga dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi mõistetud suusatreener Mati Alaveri toimikut hoolimata sellest, et sama asja uurinud Austria kohus otsustas Alaveri suhtes uurimise lõpetada.

"Mina ei tea, mis selle taga on. Eks kohus peab ise oma otsused tegema ja kui ta on ühe otsuse teinud, siis ta saab ise selle ringi muuta. Ega mina neid ringi muuta ei saa. Mina ei ole sama moodi toimikuga tutvunud nagu ajakirjanikudki. Ma ei oska tõesti öelda, mis andmed seal on, mida seal kaitstakse. Ja kui seal on välja öeldud, et tunnistajaid kaitstakse, ju ta siis nii on," rääkis Aeg.

"Sest teatud juhtudel on see täiesti põhjendatud, et tulebki nii kohtuistung kinniseks kuulutada või kohtutoimik kinni panna või siis vahepealne variant, kus lastakse istungile, aga kajastada ei tohi. Eks iga juhtum on omaette nüanssidega, siin mingit üldistust teha on kindlasti ennatlik. Eks see väga selgelt jääbki kohtuniku hindamisele, kuidas kohtunik näeb, millised need asjaolud on. Või teine kord võib ju ka kas kaitse või süüdistuse pool taotleda sama moodi andmete kaitset jälle," arutles justiitsminister.

"Alternatiiv on ju see, et kohtuistung kuulutatakse hoopis kinniseks, et ajakirjanikud ei saagi sinna kohtuistungile. Sellepärast oli see muudatus – nagu seda minule on presenteeritud – et istungit mitte täie rangusega kinniseks kuulutada, siis ikkagi et saadakse taust ja arusaamine kätte, aga detailne ülevaate andmine keelata kas päriselt või mingiks perioodiks," rääkis Aeg.

Tänavu juunis otsustas Harju maakohus piirata oma määrusega niinimetatud Tallinna Sadama eksjuhtide ja nende kaassüüdistatavate kohtuprotsessi tunnistajate kuulamise avalikku kajastamist.

"Siin ju ka see moment, et kui see kohtuistung ükskord läbi saab, siis tagant järgi teatud juhtudel oleks võimalik käsitleda neid andmeid. Sest kui tõepoolest on tunnistajad andnud seal ütlusi ja see läheb kohe avalikkuse ette, meedias käsitlemiseks, siis järgmised tunnistajad võivad saada inspiratsiooni, et oma tunnistusi kas ühele või teisele poole kallutada. See on teoreetiline võimalus, mis võib aga realiseeruda ka praktikas," tõdes Aeg.