"Põhimõtteliselt on Eestis kohtupidamine avalik, see on üldreegel. Aga teatavatel juhtudel ei ole kogu kohtus toimuv avalik ja on teatavad piirangud," rääkis Saar Vikerraadio saates "Uudis +". "Aga kui eriklausleid hakkab väga palju tulema, siis neist saab reegel. Sellega tuleb ettevaatlik olla," lisas professor.

Saar viitas, et vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule, mis paneb paika kohtupidamise reeglid, saabki avalikustamist piirata. "Küllalt sageli kaitstakse kuriteo ohvrit, alaealisi või istung võib olla kinnine ka seepärast, et sellega võivad ohtu sattuda tunnistajad. On klausleid, mille puhul ei ole kohtupidamine avalik," rääkis Saar.

Viidates Harju maakohtu otsusele mitte avada novembri keskel kinniste uste taga dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi mõistetud suusatreener Mati Alaveri kohtutoimikut, leidis Saar, et sellega ei pruugi kohtunik kaitsta Alaveri. "Selles loos ta mõjutas hulka inimesi. Osa nimesid on saanud avalikuks, see on Alaveri looga kaasnev kollateraalne kahju. Kaldun arvama, et siin kaitstakse mitte Alaveri, vaid selle looga seotud isikuid," rääkis Saar.

Siiski tuleks Eesti ühiskonnas igal juhul eelistada avalikku asjaajamist. "Et varjatakse või kaetakse saladuslooriga nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik," leidis Saar.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsimusele, kas siis, kui dopinguasi saab ka Saksa kohtutes lahenduse, saab Eesti avalikkus ka Alaveri kohtuasjast rohkem teada, vastas professor, et peab seda võimalikuks.

"Kõik asjad võivad muutuda. Kui need asjad lõpptulemuseni jõuavad, siis ma usun, et nendest antakse avalikkusele rohkem teada, et see ei jää nii hämaraks," rääkis Saar.