"Piirang tuleks kehtestada tähtajaliselt ja kaaluma peaks avalikku huvi. Loodan, et nendest ettepanekutest saab peagi kehtiv regulatsioon," märkis Kõve reedel kohtunike iga-aastasel täiskogul.

Kõve tõdes kõnes, et vastuolulisi reaktsioone tekitanud kriminaalmenetluse seadustiku säte, mis lubab kohtunikul kehtestada istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse, on praktikas tekitanud palju arusaamatust.

"Problemaatiliseks on osutunud nimetatud piirangu liiga pikk tähtaeg ja ebapiisav põhjendamine, kuivõrd seadus selle kohta midagi ei ütle," sõnas Kõve, kelle hinnangul võib põhjendatuks pidada tunnistajate ütluste varjamist seni, kuni kõik tunnistajad on üle kuulatud. "On aga kaheldav, kas kajastamise piirangu kehtestamist kohtuliku uurimise lõpuni saab lugeda põhjendatuks, eriti olukorras, kus mahukas kohtumenetlus vältab aastaid. Kui kohtunik on otsustanud saladuse hoidmise kohustuse kehtestada, peab ta seda ka määruses põhjendama ja vajaduse korral avalikkusele kommenteerima," rääkis ta.

Kõve rääkis kohtunike ees, et tema hinnangul on kahetsusväärne, kui ajakirjanikel on tekkinud mulje, et kõik korruptsiooniasjad tehakse avalikkuse jaoks kinniseks, samas kui isikuvastaste kuritegude asjaolusid lubatakse avaldada kõige räigemates detailides.

"Siit palve kohtunikele - kui keelate (kajastamise), siis mõelge, miks ja milleks ja kui kauaks," ürtles ta. Ta rõhutas, et õigusemõistmise kajastamist võiks piirata päevadeks või nädalateks, aga mitte aastateks. "Sest meedia on meie partner ja negatiivse kuvandi loomine kohtust, mis asju kinni mätsib, ei ole hea," lisas Kõve.

Justiitsminister Raivo Aeg kommenteeris, et avalikustamise keeld peaks olema nii lühike kui vähegi võimalik.

"Meie üldine kohtupidamise printsiip on, et kohtupidamine on avalik ja sellest üldisest printsiibist tuleb lähtuda ja ainult väga erandlikel juhtudel neid kitsendusi kohaldada," rääkis Aeg "Aktuaalsele kaamerale".

Kõve sõnul on riigikohtul plaan muuta üldse kohtute meediasuhtlust. "Avatus on kõige parem garantii, et avalikkus meid mõistab ja tunnustab," rõhutas riigikohtu esimees.

Ta avaldas ka lootust, et justiitsministeerium aitab selleks vajalikke regulatsioone täpsustada.

Samuti rääkis Kõve võimalustest Harju Maakohtu ülekoormuse vähendamiseks ja kohtute töökoormuse ühtlustamiseks. "Kaalumisel on mõnda liiki kohtuasjade Harju Maakohtust väljaviimine või kohtualluvuse kaotamine, millest tulenevalt jagataks neid kõigi vastava valdkonna kohtunike vahel üle riigi," sõnas ta. Nii oleks võimalik saavutada kohtuasjade ühtlasem ja võrdsem jagunemine, samuti mitmekesisem ja ka huvitavam töö ning töökohtade säilimine väiksemates kohtumajades.

Harju Maakohtu suure töökoormuse juures ei saa mööda vaadata ka kriminaalmenetluse ajalisest ja rahalisest kulukusest. Kõve sõnul tuleks kriminaalmenetluse tõhustamiseks muu hulgas analüüsida, kas ja kuidas oleks võimalik vähendada kriminaalmenetluses suulise menetluse osakaalu, eeluurimise tõendite dubleerimata jätmist kohtus ning suurendada kohtuniku juhtivat rolli asja lahendamisel.

Tänavune kohtunike täiskogu keskendub digitaalsetele lahendustele kohtumenetluses.