"Välismaalaste lühiajalise töötamise taotluste arv, mis said 2019. aasta jooksul positiivse otsuse, oli 32 247. Numbrite erinevus tuleneb sellest, et ühe välismaalase töötamine võib koosneda mitmest perioodist, mille vahepealsel ajal välismaalasel kehtivat töötamise õigust ei olnud. Samuti tuleneb erinevus sellest, et töötamise registreerimine on tööandja ja töökohapõhine ning mujale tööle minemise eelduseks on uuesti töötamise registreerimine teise tööandja poolt," selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnajuhataja Ruth Annus.

Lühiajalise töötamise registreerimistest kolmveerand anti ukrainlastele, ligi kaks tuhat valgevenelastele, poolteist tuhat Vene kodanikele ja pisut üle tuhande moldaavlastele. Viie või rohkema inimesega oli esindatud 34 riiki.

"Ukraina kodanike osakaal lühiajaliste töötajate registreerimisel on suur mitmel põhjusel. Üheks põhjuseks on Ukraina suur rahvaarv ja teiseks asjaolu, et Eestis saab vene keelega hästi hakkama," selgitas Annus. "Kuna Ukraina osades piirkondades on olukord ebastabiiline ja ka riigi majandus on kehvas seisus, siis tullakse Eestisse ajutiselt tööle, et turvalises riigis stabiilset ja kõrgemat sissetulekut saada. Töösuhte lõppedes pöördutakse tagasi Ukrainasse," lisas ta.

"Sageli loodetakse Eestisse ka elama jääda, kuid see ei ole viisa või viisavabaduse alusel võimalik, vaid selleks on vaja taotleda elamisluba. Ukraina kodanikele töötamiseks antavate elamislubade suhtes kehtib sisserände piirarv, mis on 0,1 protsenti Eesti alaliselt elanikkonnast ehk 2020. aastal 1314," märkis Annus.

Tööandja põhitegevusala järgi läks registreeringutest umbes kolmandik ehituse valdkonda, pisut alla veerandi töötlevasse tööstusesse, kümnendik metsa- ja põllumajandusse. Üle tuhande lühiajalise töötamise registreerimise said muud teenindavad tegevused, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus, haldus- ja abitegevused ning hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont.

Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib riigis seaduslikult ja ajutiselt näiteks viisa või viisavabaduse alusel ning kelle töötamine on enne tööleasumist registreerud politsei- ja piirivalveametis (PPA).

Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui tegemist on õpetaja, õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Lühiajalise töötamise registreerimisel nõutakse välismaalaselt töökoha täitmiseks nõutavat kvalifikatsiooni, haridust, terviseseisundit ja töökogemust ning vajalikke erialaoskusi ja -teadmisi. Tema tööandja peab olema Eestis registreeritud ning ta peab maksma välismaalasele töötasu, mille suurus on taotlemise ajal viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk.