Suurest hulgast pommiähvardustest on teatatud näiteks Moskvas, Peterburis, Jekaterinburgis ja Murmanskis, vahendas Yle.

Moskvas on võimuesindajatel tulnud hakata uurima nelja lennuvälja, viit raudteejaama, kümmet kohtuhoonet ning koole ja haiglaid. Mingeid lõhkeaineid pole kuskilt leitud.

Pealinnas algas pommiähvarduste seeria 28. novembril. Võimuesindajatel tuli kokku uurida 3000 asutust ja hoonet, kahe nädala jooksul tuli ajutiselt evakueerida ligi 300 000 inimest.

Peterburis tühjendati esmaspäeval pommiähvarduste tõttu kolm kohtuhoonet ja 12 kõrgkooli. Ka Peterburis algas ähvarduste laine 28. novembril.

Seni pole ühtegi kahtlustatavat kinni peetud.

Pommiähvardustest tingitud evakueerimistest on kujunenud Venemaal "epideemia"

Esimest korda täheldati massilist pommiähvarduste lainet 2017. aasta suvel. Ulatuslik laine oli ka käesoleva aasta esimeses pooles.

Kuna korraldajate asjus pole õnnestunud mingit selgust saada ning võimud on olnud suhteliselt napisõnalised, on pommiähvardused tekitanud mitmesuguseid kuulujutte ja vandenõuteooriaid. Selles nähtuses on süüdistatud nii Ukrainat, äärmusrühmitust ISIS ning ka äärmuslikke õigeusuaktiviste. Samuti on mõnel pool arvatud, et tegu võib olla võimude endi salajaste õppustega.

Pommiähvardusi sisaldanud kõnesid on varem helistatud interneti kaudu ning Vene võimuesindajad on varem väitnud, et neil on õnnestunud jõuda Ukraina päritolu IP-aadressideni.

Väljaanne RBK kirjutas käesoleva aasta oktoobris, et föderaalne julgeolekuteenistus FSB saab avajdusel anda teenusepakkujatele korralduse tõkestada võrguühendus riikidega, kust selliseid pommiähvardusi tehakse.

Äsjased pommiähvardused olevat aga mõnede allikate väitel saabunud e-postiga.

Kas tegu on katsega õigeusuaktivistist miljardärilt välja pressida?

Venemaa meedias on värskeid sündmusi seostatud nii krüptoraha vahendava veebibörsi kui mõjuvõimsa miljardäri Konstantin Malofejeviga, kes on varem paistnud silma õigeusu edendamise, lääneriikide konservatiivsete kristlaste vähem või rohkem varjatud toetamise ning Donbassis Kiievi vastu võitlevate isikute vahendamisega. Viimase tegevuse tõttu on ta ka USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas.

Mõned Venemaa meediaväljaanded peavad nimelt võimalikuks väiteid, et värske pommiähvarduste seeria on suunatud just Malofejevi vastu.

Malofejevile kuuluva telekanali Tsargrad toimetusse saabus nimelt 27. novembril kiri, kus nõuti, et oligarh maksaks 120 bitcoini ehk umbes 800 000 eurot. Kui ta seda raha ei maksa, ähvardasid kirja autorid pommiähvarduste sarjaga.

Tsargrad teavitas kirjast julgeolekuteenistust FSB.

Ka Peterburi kohtutesse saabunud e-kirjades teatatakse, et pommiähvardused jätkuvad seni, kuni "Malofejev ei maksa tagasi WEX-börsil varastatud 120 bitcoini".

Singapuris registreeritud WEX (World Exchange Service) oli krüptovaluutat ja peamiselt venekeelseid kliente teenindnud veebiplatvorm, mis aga lõpetas eelmise aasta lõpus tegevuse. Osa kliente on kurtnud, et nende krüptoraha peteti neilt sisuliselt välja.

Malofejevile viitavatest ähvardustest on kirjutanud näiteks RBK ja Fontanka. Mingeid tõendeid, et viimase aja pommiähvardused on seotud Malofejevile laekunud ähvardustega, siiski ei ole.

"Me iseloomustame seda kampaaniat laimuna ja leiame, et see on seotud Konstantin Malofejevi ühiskondliku ja poliitilise tegevusega. Nii temal ega tema organisatsioonil pole mingit seost bitcoinide varastamise või WEX-börsiga või selle juhtide või aktsiatega," kommenteeris Malofejevi pressiteenistus.

WEX-i juhtumit on pikemalt kajastanud näiteks BBC venekeelne toimetus.

WEX alustas tegevust aastal 2017, kui USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) sulges rahapesujuurdluse tõttu selle eelkäija BTC.

2018. aastal müüdi WEX algselt Kiievi päritolu ärimehele Dmitri Havtšenkole, kes sõdis aga Ida-Ukrainas Kremli-meelsete poolel ning keda tunti hüüdnimega "Morjatšok" ehk "Meremees". Ametlikuks omanikuks registreeriti Havtšenko tütar. BBC artiklis kahtlustati, et Havtšenko oli tegelikult vaid nn tankist.

Donbassi konflikti ajal oli "Meremees" Havtšenko lähedalt seotud nn Donetski Rahvavabariigi pealike hulka kuulunud moskvalase Aleksandr Borodaiga, kes omakorda oli varem tegutsenud Malofejevi nõunikuna.

BBC väitel on nende käes ka helisalvestis, kus Malofejeviks peetud mees arutab WEX-i liigutamist FSB kontrolli alla.

Platvormi kunagiste asutajate hulka kuuluv Aleksei Biljutšenko näiteks rääkis BBC ajakirjaniele, et oli Moskvas loovutanud FSB esindajatele mälupulga informatsiooniga, mille abil pääseb ligi WEX-i klientide rahale.

Malofejev on omakorda lükanud tagasi väited, et ta oleks mingeid seoseid WEX-iga.