Kaja Kallas: mina töötan selle nimel, et anda Eestile parem valitsus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Sildami intervjuu Kaja Kallasega
Toomas Sildami intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kas Reformierakonna esimees Kaja Kallas on leppimas opositsiooniliidri rolliga või peab ta siiski valitsuse kukutamise plaani? Vastus on siin: "Jah, me töötame sellega, vaikselt ja kindlalt, aga ma ei hakka ajakirjanduses seda plaani üks-üheselt avaldama, sest see koosneb paljudest väikestest sammudest." Jõulueelses intervjuus Kaja Kallasega on vaid üks küsimus jõuludest.

Kaua te kannatate opositsioonis?

Me töötame selle nimel, et valitsus moodustada. Praegu oleme tõesti opositsioonis, aga loodan, et me sinna igavesti ei jää.

Võibolla oli viga enne valimisi välistada võimalik valitsus koos EKRE-ga? Oleksite kahe peale parlamendienamusega koalitsiooni kokku pannud.

Kõik, kes Eesti poliitikat praegu jälgivad, saavad aru: see ei olnud kindlasti viga. Miks? Meie väärtused on niivõrd erinevad. EKRE hindab teistsuguseid väärtusi, mis siiani on Eestile olulised olnud, ja see on probleem. Näiteks arusaamad õigusriigist on meil kardinaalselt erinevad.

Aga siis oleksite praegu teie peaminister, mitte Jüri Ratas.

Küsimus ei ole selles. Küsimus on, mis on su valitsuse siht ja eesmärk, mida sa Eesti jaoks võimuga teed. Praegune valitsus näeb hullu vaeva, et näidata, mida nad on sel aastal korda saatnud, mis on nende siht ja suund.

Kui Reformierakond teinuks valitsuse EKRE-ga, siis pidanuks teie paluma vabandust siseministri Mart Helme solvangu pärast Soome uue peaministri ja valitsuse pihta.

Kui mina andsin valijatele lubaduse, siis mõtlesin seda tõsiselt, jäin oma sõnadele kindlaks ja mina ei ole selle valitsuse peaminister, kes peab pidevalt vabandama [EKRE esimehest siseministri] Mart Helme ütlemiste pärast.

Olete ka praegu sama kategooriline, et Reformierakond EKRE-ga ühte valitsusse ei mahu?

Praegu, kui vaatan Mart Helme väljaütlemisi... Tema nägemus Eesti riigist ongi teistsugune. Kui meie näeme õigusriiki, kus seadused kehtivad võrdselt kõigile ja meil on võimude lahusus, siis tema nägemuses on õigusriik selline riik, mida valitsevad õiged inimesed ja kehtib põhimõte "kellel võim, neil ka õigus".

Kuulan teid ja mõtlen, et kui Mart Helme taanduks Suure-Lähtru mõisa, siis EKRE-ga võiks asju ajada?

Mille eest nad seisavad? Mida nad oluliseks peavad? Kui meile on oluline, et Eestil oleksid liitlased Euroopa Liidus ja NATO-s, sest meie julgeolek on sellele ehitatud, siis liitlaste ja sõprade solvamine siin kaasa ei aita. Kui aga see on jätkuvalt nende seisukoht, siis me ei leia siin kompromissi.

Reformierakonnas on EKRE suhtes vist ka leebemaid arvamusi?

Meil on 13 000 liiget ja oleme võimul paljudes omavalitsustes. Nii mõneski neist tehakse koostööd ka EKRE inimestega, kohalike küsimuste lahendamisel. Aga riigi tasandil mina koostöö võimalust ei näe.

Poliitiku sõna on poliitiku tegu?

Jah.

Vabanduse palumine on loomulik?

Siis, kui on tehtud midagi, mis seda nõuab.

Panite te tähele, et Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid palus intervjuus ERR-ile vabandust lause eest, et Kaja Kallas on "emotsionaalselt ebaküps naisterahvas"?

(Naerab) Ma ei pannud isegi tähele, et ta ütles minu kohta midagi sellist. Ja ma ei näinud, et ta palus vabandust. Ma ei kuulu Jaanus Karilaiu talendi austajate hulka.

Mul on praegu tunne, et teen intervjuusid poliitikutega täiesti tühja.

(Naerab) Ah, et ta ütles nii. Vaat kui huvitav. Ei pannud tähele, tõesti.

Aga teil endal on üks vabandus palumata. Või?

Ei ole.

"Vaadates kõike seda, mida ta peaministrina on korda saatnud, siis Jüri Ratas peaministrina müüks Eesti maha esimesel võimalusel, kui ta saaks jätkata peaministrina." Need on teie sõnad intervjuus ERR-ile.

Jah.

Vabandust te ei palu?

Meie suhted Jüri Ratasega on täiesti normaalsed ja kõik see on meie selja taha pandud. Nii, et ma ei leia, et... see on teie asi, kuidas meie omavahel suhtleme.

Olete omavahel selle selgeks rääkinud?

Oleme omavahel suhelnud ja meie suhted on normaalsed.

Kõrvalt vaadates on nii, et Ratas võib küll tuua valitsuspartneriks äärmuspopulistid, mis tekitab paljudes trotsi ja vastuseisu, aga Eestit kui riiki ta peaministrina maha ei müüks.

Ma ei ole ju öelnud, et ta on riigireetur, mida üritatakse mulle suhu panna. Ma ei ole seda öelnud. Veelkord – oleme Jüri Ratasega suhelnud pärast seda ja see ei puutu kellessegi teisesse, kui meisse kahesse.

Olgu siis. On teil plaan, kuidas praegune valitsus välja vahetada?

Jah, me töötame sellega, vaikselt ja kindlalt, aga ma ei hakka ajakirjanduses seda plaani üks-üheselt avaldama, sest see koosneb paljudest väikestest sammudest.

Andke kindlus oma toetajatele, et see juhtub, ja enne järgmisi parlamendivalimisi 2023.

Ma ju ei saa sellist kindlust anda, sest see ei sõltu ainult minust, vaid paraku – peale minu – ka vähemalt kas Isamaa ja sotside või Keskerakonna esimehe tahtest. Minul on tahe olemas, mida olen väljendanud nii avalikult kui ka silmast silma. Aga see tahe peab olema ka teisel pool, et nad tahavad praegusest koalitsioonist välja tulla.

Toomas Sildami intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsuse vahetuse üheks eelduseks on võimalikult head inimlikud suhted tulevaste võimalike partneritega. Millal te rääkisite viimati Keskerakonna Jüri Ratasega või Isamaa Helir-Valdor Seederiga rohkem kui 10 minutit?

Seda ei hakka ma ütlema. Aga olen mõlemaga suhelnud rohkem kui 10 minutit.

Kinkisite peaminister Ratasele jõulu-lugemiseks Orwelli "Loomade farmi". Ei ole just väga sõbralik žest.

Miks? See on väga hea raamat. Kaante vahel on isegi kaks raamatut, "Loomade farm" ja "1984". Mõlemad on minu meelest märgilised ja huvitavad.

Minu kingitus lähtus Jüri Ratase vastusest ühes intervjuus, et ta ei ole "Loomade farmi" lugenud. Mõtlesin, et kes iganes on ühiskonnaelus või poliitikas tegev, siis see on raamat, mida soovitan tal lugeda.

Ka valitsuse ametisse vannutamisel, kui tavaliselt antakse lilli, kinkisin mina talle Madeleine Albrighti raamatu "Fašism", mis on samuti märgiline ja lugedes leiab sealt palju õpetlikku, mida ka praeguse koalitsiooni juures tähele panna.

(Paus)

Aga kahtlustan, et võibolla ta ei ole seda jõudnud lugeda, arvestades tema jätkuvaid valikuid.

Kuidas tõlgendada praeguses Eestis Orwelli farmi endale vallutanud loomade loosungit, et kõik mis käib kahel jalal, on vaenlane?

Jaa, vaenlase otsimine... Et kes ei ole meiega, on meie vastu... Et kui ei ole nende erakonnast, siis oled kindlasti vaenlane... See kõik kokku on ohtlik.

Teile endale ei tundu, et mitmele parlamendiparteile on see kahel jalal käija Reformierakond, et teie oletegi vaenlane?

Seda on mitu erakonda ka välja öelnud. Tahan arvata, et tegelikult see nii ei ole.

EKRE, kes praegu teeb meist vaenlase kuju, on oma seisukohtades küllalt paindlik. Enne valimisi olid neile vaenlase kujuks sotsid ja ka Jüri Ratas. Siis ütles ju Mart Helme, et Jüri Ratas viib läbi etnilist puhastust. Aga nüüd, kuna poliitiline olukord viis Keskerakonna ja EKRE kokku, siis on vaenlase kuju Reformierakond.

Olenevalt küsitlusest on Reformierakonna populaarsus kuus korda suurem Isamaast, kaks korda suurem EKRE-st, kolmandiku võrra kõrgem Keskerakonnast. Miks inimesed teid toetavad?

Sest me oleme teinud Eesti jaoks palju head ja me pole kunagi teinud kompromisse Eestile põhimõtteliselt olulistes rahvuslikes küsimustes. Meil on kompetentsed inimesed, meil on väga hea meeskond ja selgelt kehastame seda jõudu, kes võiks olla alternatiiv praegusele valitsusele.

Aga – detsembri keskel näitas Turu-uuringute AS-i küsitlus, et 37 protsenti inimesi eelistab valitsusjuhina Ratast, 25 protsenti Kaja Kallast. Miks on Ratas populaarsem, kõigist skandaalidest hoolimata?

Loogiline, et praegune peaminister saab väga tugeva toetuse. Selle kõrval paistab anomaalne, et minu toetus on nii kõrge ja nii paljud näevad mind peaministrina. (Naerab) Kolmandaks, peab vaatama, milline on teiste valitsuserakondade juhtide toetus peaministri kohale.

Jüri Ratas on populaarne, inimestele ta meeldib, sellest ei saa kuidagi ümber vaadata.

Novembri lõpus tegite üleskutse Isamaale ja Keskerakonnale, öeldes, et Reformierakond on valmis panema kokku parema valitsuse, mis suudab ilma skandaalideta tööd teha. Teil ei ole valitsuse tegemiseks mõlemat – Isamaad ja Keskerakonda – vaja.

Ei ole, aga neis mõlemas on kahtlejad. Selleks, et moodustada valitsus ühte- või teistpidi, on vaja, et Keskerakond või Isamaa selle ideega kaasa tulevad. Seni ei ole tulnud, mis ei tähenda, et nad ei võiks tulla.

Kas Jaanus Karilaid räägib tõtt, kui väidab, et Kaja Kallas on otsustanud sulgeda ukse Keskerakonna ees ja teeb teadlikult tööd, et uue võimuliidu moodustaksid Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa?

Mina ei ole sulgenud kellegi ees mingit ust. Ja jällegi, Jaanus Karilaid...

Tegemist on Keskerakonna aseesimehega.

Absoluutselt. Ei, mina ei ole sulgenud ust Keskerakonna ees, suhtlen aktiivselt Keskerakonna poliitikutega, et näidata neile alternatiivi. Ja mida me nägime Mart Helme umbusaldamisel ja ka siis, kui riigikogus käis jõuluvana – huvitavad olid torked, mida tegid nii Isamaa kui ka Keskerakonna inimesed EKRE suunal.

Keskerakond kinkis EKRE-le karu-kujulised kummikommid, et nautige maitset, närimise ajal mõelge, et mitte kõike välja öelda, mis pähe tuleb, muidu teete endale karuteene. See oli päris terav.

Päris terav oli ka see, kui ühe valitsuserakonna – Isamaa – kogu parlamendifraktsioon jättis andmata oma toetushääle siseministrile riigikogu hääletusel tema umbusaldamise või usaldamise üle. Selle tulemusena sai umbusaldamine rohkem poolthääli kui usaldamine, mis näitab selgelt, et ühe valitsuserakonna esimehel [Mart Helmel] ei ole toetust siseministrina jätkamiseks. Mis siis, et juriidiliselt ta jäi ametisse.

Pärast hääletust nägin, kuidas EKRE fraktsiooni tegelik juht Moonika Helme hüppas kohe Isamaale kraesse, pinged on seal selgelt olemas. Eks me seda ka jälgime ja räägime [Isamaaga], et ei pea olema koosluses, kus te end rahuliku ja õnnelikuna ei tunne.

Toomas Sildami intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Milline valitsusliit teile endale mõistlikum tundub – Reform ja Kesk või Reform, sotsid ja Isamaa?

Praegu on see kõik spekulatsioon... Kellega me leiame rohkem kokkupuutepunkte ja ühisosa...

Isamaaga saaksime kindlasti ajada edasi eestikeelse hariduse teemat, ka seda, kuidas tekitada koolide eesti keelele üleminekuks vajalik motivatsioonipakett kohalikele omavalitsustele.

Keskerakonna puhul on ka Jüri Ratas hakanud nüüd rohkem rääkima kliimateemadel, kuigi neil ei ole palju ideid, mida saaks teha. Aga meil on ideid, kuidas pöörata süsinikuneutraalsus Eesti ettevõtete ja majanduse kasuks, nagu me kunagi võtsime endale ideeks digitaalse majanduse, mis on nüüd saanud Eesti tugevaks kaubamärgiks.

Teie pakutud kliimafondi kohta ütlesid mitme erakonna poliitikud, et huvitav mõte, aga järgmise aasta riigieelarves me seda ei näe.

See ongi pikem plaan. Olen selgitanud, kust võiks kliimafondi raha tulla. Näiteks ei peaks me investeerima riigi raha põlevkivi rafineerimistehasesse, sest see toob kaasa suurema põlevkivi kaevandamise, võiksime erastada Eesti Energia erinevad osad ja sellest kõigest saadud tulemi panna kliimafondi teenima eesmärke, et ka Ida-Virumaal tekiks uus tööstus.

Mida halba on põlevkivi kaevandamises, küsimus on ju selles, mida põlevkiviga pärast tehakse?

Siiski, põlevkivi kaevandamises on olemuslikult väga suur keskkonnakahju – kaevandused ja karjäärid, kahju põhjaveele ja pinnasele, sellele piirkonnale laiemalt.

Mõtleme ka sotsiaalsetele kahjudele, kui põlevkivi-stepsli seinast täiesti välja tõmbame.

Meie ei ole nõus, et tõmbame selle välja ja need inimesed jäävad töötuks. Vaatame, mida on teinud teised samasuguste probleemidega piirkonnad, näiteks söekaevanduste puhul. Seal – nagu Ida-Virumaalgi – on samuti väga töökad inimesed, kellel on väga spetsiifilised oskused. Neid ei koolita ümber IT-töötajateks, aga sinna saab meelitada teistsugused tööstused ja investeeringud, mis vajavad neid inimesi. Nii meelitas Rootsi üks taoline piirkond sinna akutehased, kes vajavad sarnaste oskustega inimesi.

Millele peame mõtlema, on see, kuidas tekitada välisinvestoris huvi siia tulla.

Me ei saa praegust olukorda pidevalt pikendada, et kaevandame veel ja teeme veel midagi põlevkiviga. Vaatame avatumalt. Uue Euroopa Komisjoni algatuses The European Green Deal on suur raha ette nähtud tahkete fossiilsete kütustega tegelevatele piirkondadele. Peame olema valmis, et me seda raha maha ei maga, et Ida-Virumaad arendada nii, et seal ei tuleks sotsiaalset katastroofi.

Tuleksin tagasi erakondade juurde.

Ja siis ütlete, et ühtegi suurt ideed [Reformierakonnal] ei ole. Te ei lasegi nendest ideedest rääkida.

Kuidas nii? Ma olen kannatlik kuulaja.

Te olete kannatlik, aga teid ei huvita, tegelikult.

Huvitab küll, mul ei ole ükskõik, mis Ida-Virumaast saab.

Aga räägime siis kliimateemadel. Näiteks me näeme, kuidas uute taastuvenergia parkide rajamisel on probleemne koht planeeringud – investorid ei julgegi alustada, kuna kohalik omavalitsus või kogukond on vastu. Aga kliimafondi üks eesmärk on ka see, et riik suhtleb kohalike omavalitsustega või meretuuleparkide puhul riigiga, kes teeb planeeringu ning arendab selle välja sinnamaani, et saab öelda: siia võib rajada sellise võimsusega meretuulepargi, paneb selle oksjonile ja siis investor tuleb.

Väga hea. Tuulepargid. Oletame, et ettevõtja on leidnud meretuulepargi rajamiseks sobiva koha, milleks on geoloogiliselt unikaalne meteoriidikraater. Kas riik peaks eelistama ettevõtja huve või keskkonnakaitse huve säilitada haruldane veealune kraater?

Mina ei ole kindlasti inimene, kes hakkab selle üle otsustama. Selleks ongi planeeringu menetluses keskkonnamõjude hindamine. Kuid meretuuleparkide puhul näitab maailmapraktika, lugesin just üht uuringut, et ehitamise faasis kalad või linnud pagevad sellest piirkonnast, aga kui tuulikud on püsti, siis loodus kasutab seda ära, kalad teevad [tuulikute] vundamentidesse pesad jne. Loomulikult on see ekspertide hinnata, kuidas need huvid – keskkond ja majandus – oleksid tasakaalus.

Ja kui ettevõtja, kellel on luba ehitada tuulikud, ehitab kõigepealt 20 meetrit kõrged killustikupadjad, mille otsa tõstab tuulikud, mis nii kõrgena hakkavad segama kaitseväe eelhoiatusradarit. Mida me teeme – nihutame radarit või ütleme ettevõtjale, et las ehitab nii nagu kokku lepitud?

Kui luba on antud ilma padjata, siis padja tekitamine on reeglite väänamine ja ei lähe lubatuga kokku.

Toomas Sildami intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Oletame, et Reform ja Kesk paneksid leivad ühte kappi. Oleks see võrdsete liit?

Arvan küll.

Astmelise tulumaksuga, mingil kujul, suudaksite nõustuda?

Ei hakka konkreetseid punkte lahkama. Peame vaatama lubadusi, mida oleme oma valijatele andnud nii ühel kui ka teisel pool. Selge on, et valitsuse moodustamiseks peame me kõik tegema kompromisse.

Millist rolli näeksite selles koalitsioonis Jüri Ratasele?

Sellist rolli nagu Jüri Ratas tahaks selles koalitsioonis endale näha.

Välja arvatud üks koht?

Jah, see on tõesti keeruline. (Ohkab)

Peaminister oleks ikkagi Kaja Kallas?

Noo... Ei hakkaks koalitsiooniläbirääkimisi meedias ette arutama.

See on väga põhimõtteline küsimus, võimaliku valitsuse üks vundamendikivi.

On keeruline näha, et kui Jüri Ratas on peaministrina ennast näidanud... Arvan, kui tahta teistsugust valitsust, siis peaks olema ka teistsugune peaminister.

Te ju mõistate, et Keskerakond püüab hoida praegust koalitsiooni nii kaua kui võimalik, kuni neile tundub, et valitsuse lagunemine lükkab nad opositsiooni, mida tuleb jagada EKRE-ga?

Loomulikult on need hirmud kõigil – et kui tuleb uus koalitsioon, kes siis välja jääb. Keegi jääb välja, üks tool on puudu. Minul on aga fundamentaalne küsimus: mida saab Keskerakond praegusest koalitsioonist, peale peaministri koha?

Üks suur asi, millele Keskerakond vist ei ole mõelnud, on rahvahääletus, mis tuleb koos kohalike valimistega. Nad on koalitsioonilepingus kokku leppinud, et tahavad muuta kohalikud valimised aruteluks, kas täiendada põhiseadust sättega, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. Aga, Keskerakond ei ole vist palju mõelnud et... Kohalikel valimistel saavad hääletada ka Eestis elavad mittekodanikud. Samas kui olulises riigielu küsimuses saavad hääletada ainult kodanikud.

Nii tekib meil olukord, et kohalikel valimistel saavad kõik hääletada, abielu määratlemise üle aga ainult kodanikud. Kujutage ette Venemaa propaganda heameelt: näe, venelasi koheldaksegi Eestis halvasti. Aga jätame Vene propaganda kõrvale, ja mõtleme Koplis või Sillamäel elavale vene mammile, kes pettubki nüüd Eesti riigis.

Ja kes meil Eesti riiki juhib? Keskerakond, kes peaks justkui venelaste eest seisma, aga ta ei huvitu, mida venelased sellest küsimusest arvavad. See on näide, kuidas Keskerakond ei hooli oma vene valijast.

Mis saaks eestikeelsest haridusest, vene koolide säilimine on Keskerakonna üks punaseid jooni?

Olen rääkinud Keskerakonna nn vene tiivaga ja meil on võimalik leida kokkulepe. Oluline, et vene kogukond kaasatakse selle plaani väljatöötamisse, mis oleks kõigi huvides. Ja ega keegi sunni neid lapsi eestlasteks, neil on võimalus õppida vene keelt ja kultuuri, aga nad õpivad eesti keeles alates lasteaiast. Erinevatel omavalitsustel on siin muidugi omad mured.

Aga kui valitsuse teeksid Reform, Isamaa ja sotsid, kas oleksite valmis nõustuma pensioni II samba vabatahtlikuks pööramisega, mis on Isamaa põhiline valimislubadus?

Pensionisüsteemi lõhkumist meie ei toeta.

Siis on kõik selge.

Aga küsimus on, milleks sa seda [kogutud] raha kasutada saad. Kui näiteks oleks võimalus, et nendel, kes tahavad võtta raha II sambast välja, liiguks see raha I sambasse. Et need säästud ei kaoks pensionisüsteemist ära. Võiks leida lahenduse, et ei saa [raha] enne välja võtta, kui oled pensioni eas, mitte et noored inimesed lööksid pensionisäästud laiaks.

Et see oleks pensionäri stardiraha, kui inimesel saabub pensioniiga?

Ma ei ole sellele niimoodi mõelnud. Aga pensioniks kogutud raha peab olema pensioni tarbeks kasutatav, see on asja mõte.

Reformierakond esitas riigikogus pensionikogumise muutmise vastu 739 muudatusettepanekut. Te tõesti usute, et koalitsioon hakkab neid arutama?

Ei. Aga valitsus seob seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega. Mitmed õiguseksperdid on öelnud, et see seadus on mitmes aspektis põhiseaduse vastane. Kui valitsuse usaldushääletusega seotud seadus osutubki hiljem põhiseaduse vastaseks, siis mina ütlen, et põhiseaduse vastane on ka see valitsus. Ja kui valitsus on põhiseaduse vastane, siis tuleks teha erakorralised valimised.

No ma ei tea, see on kunstlik konstruktsioon.

Valitsus ütleb, et teda ei huvita, rammib läbi põhiseaduse vastase seaduse, sidudes selle vastuvõtmise usaldushääletusega. Valitsus paneb kogu oma jõu seadusele taha ja kui riigikohus ütleb, et see on põhiseaduse vastane, siis on ka valitsus põhiseaduse vastane.

Kaja Kallas, te kõnnite libedal jääl, sest kui teie olete kunagi peaminister, võib ka teie koalitsioonil olla samasugune olukord, kus uus opositsioon esitab 739 muudatusettepanekut, millest möödaminekuks seote te seaduse vastuvõtmise valitsuse usaldushääletusega.

Seda on tehtud riigieelarve puhul, aga riigieelarveseadus ei ole põhiseaduse vastane.

Ma ei ole jurist, aga siiski tundub mulle teie arutlus tiba kunstlik.

Eks võib öelda ka nii, et on kunstlik. Aga kas teie ei näe loogikat?

Kaja Kallas, teie huvides peaks olema see, et valitsus võtaks pensioni II samba vabatahtlikuks muutmise seaduse võimalikult kiiresti vastu, Isamaa on siis oma peamise valimislubaduse täitnud ja saab teie jaoks hoopis helgemate mõtetega edasi minna.

Teie jutt lähtub eeldusest, et võim on ainus eesmärk ja see, et Eesti riigile tehakse kahju, ei lähe meile korda, kui ise võimule saame. Kui see samm on olemuslikult vale, mida ütlesid Eesti Pank, IMF, arenguseire keskus, riigikontroll ning kui ütleme, et see meid ei huvita, sest tahame ainult võimule, siis see ei ole õige.

Seega annate lubaduse, et kui olete kunagi peaminister ja nii kõrge ekspertide kogu ütleb mõne teie idee kohta, et see ei ole mõistlik, siis...

Ma kindlasti kuulan seda.

... ja te ei suru seda ideed läbi?

Kui kõik nad räägivad ühte juttu, siis mina kuulaksin inimesi, kes on minust targemad.

Toomas Sildami intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Miks Reformierakond ei taha teha head?

Reformierakond tahab väga palju head teha.

Aga te loobusite ainsa parlamendierakonnana kasutamast nn katuseraha ehk võimalust jagada piirkondlikke investeeringuid näiteks maaraamatukogudele, külaseltsidele, spordiklubidele jne.

Kui vaatame, kuhu see raha on läinud...

Sinna ongi läinud.

... siis küsimus on, et teha head ainult omadele.

Kas teil ei ole omasid?

On küll. Aga kas see peaks olema nii, et kui oleme võimu juures, siis jagame raha ainult omadele? Minu arvates see ei peaks nii olema. Raha peaks minema sinna [piirkonda], et teha asju, mida on vaja teha, mitte põhjusel, et jsee raamatukogu saab raha, sest seda juhib õigest erakonnast inimene.

Reformierakonnal olnuks võimalus katuserahade jagamine ammu lõpetada, olite 17 aastat valitsuses.

Mina ei olnud siis ei erakonna ega parlamendifraktsiooni juht. Arvan, et peaksime vaatama, kuidas jagada regionaalseid investeeringuid õiglasemalt, et see ei sõltu sellest, kes keda tunneb ja kes millisest erakonnast on.

Järgmises koalitsioonis lepite kokku katuserahade lõpetamise?

Koalitsioon tähendab, et me ei valitse üksinda, mis omakorda tähendab, et peame teistega jõudma kokkuleppele.

Kui riigikogu õiguskomisjon kohtus peaprokuröri kandidaadi, kohtunik Andres Parmasega, siis reformierakondlased jäid talle toetuse andmisel erapooletuks, sest teie arvates "on õigusriigile ohtlik, et nii kõrge ametikoha kandidaat tuleb poliitilisi kanaleid pidi". Mina sellest lausest aru ei saa.

Meie õigussüsteemis on palju häid ja tublisid inimesi, keda kindlasti võiks edutada kohtutest prokuratuuri ja vastupidi. Selleks võiks olla ka muu kanal, kui see, et ta tuleb õigest erakonnast.

Uus peaprokurör tuleb alati poliitilisi kanaleid pidi – kandidaadi esitab justiitsminister, kes on poliitik ehk poliitilise kanali hoidja.

Jah, aga kuidas seda kandidaati otsitakse ja kes ta välja valib...

Ma ei ütle midagi Andres Parmase kohta. Tundub, et ta on juuras ja kriminaalpoliitikas tõesti pädev. Aga, kuidas ta inimestega ja [prokuratuuri] organisatsiooniga hakkama saab... Kohtuniku töö tundub mulle väga üksildane, seda saad teha kabineti vaikuses, samas peab riigi peaprokurör organisatsiooni juhtima, inimestega suhtlema, palju ka kohal olema, seda ei saa näiteks Tartust teha.

Me ei olnud talle vastu, jäime erapooletuks, sest meil pole täit kindlust, et saaksime väga takka kiita.

Toomas Sildami intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Miks nimetas Reformierakond Tallinna linnapea kandidaadiks Kristen Michali?

Kohalike valimisteni on kaks aastat, Kristen Michal võttis vastutuse panna kokku hea meeskond ja hea valimisprogramm ning need valimised võita. See ei ole sugugi kerge ülesanne.

Avaliku arvamuse küsitluses jääb Michal kaugele maha sotside Raimond Kaljulaidist, rääkimata Keskerakonna Mihhail Kõlvartist. Võibolla pidanuks te ise selle positsiooni võtma?

Kui oleksin nii teinud, siis oleksin sellega öelnud, et ma ei taha riigis valitsust moodustada. Mina töötan selle nimel, et anda Eestile parem valitsus ja ma ei tegele ühegi kohaliku teemaga eraldi.

Kui tõsine on võimalus, et Kristen Michal nõustub pärast kohalikke valimisi, sügisel 2021, Tallinnas Reformierakonna ja EKRE võimuliiduga, nagu oponendid räägivad?

Las nad räägivad. Needsamad oponendid ju teevad praegu Tallinnas EKRE-ga koostööd, kui vaatame sotsiaaldemokraate ja nende hääletamist linnaeelarve vastuvõtmisel. Nende kisa on tingitud milleltki muult tähelepanu eemale juhtimiseks.

Ja nagu te ütlesite, on kohaliku omavalitsuse ja riigi tasand erinevad asjad?

Kaks erinevat asja.

Nii et Tallinnas võib olla Reformierakonna ja EKRE koalitsioon?

Ma siiski ei tõttaks sündmustest ette. Kaks aastat enne kohalikke valimisi panna paika või välistada ja mitte välistada – see kõik oleks pisut ennatlik ja teeks enda võimalusi ahtamaks.

2021 valib riigikogu või pigem siiski valimiskogu Eestile uuesti presidenti. Kas Kersti Kaljulaid võib arvestada Reformierakonna toetusega?

Mina isiklikult arvan, et Kersti Kaljulaid on [presidendina] väga hästi hakkama saanud, ta hoiab Eesti head mainet üleval ja ta võiks ka teiseks ametiajaks jääda.

Aga me ei ole seda veel arutanud ei [erakonna] juhatuses ega [riigikogu] fraktsioonis.

Muidu on jäänud mulje, et parlamendierakondades tal suurt poolehoidu ei ole.

Ilmselt ei ole keegi veel selle peale mõelnud, sest sinna on pikk maa. Mina oleksin valmis teda toetama.

Järelikult ta ongi opositsiooni president, praeguse valitsuse vastu?

President on täiesti eraldiseisev suurus, presidendil on õigus rääkida, mida president tunneb ja oluliseks peab. Kui meie väärtushinnangud kattuvad, on väga tore, aga riigipead ei saa kuidagi tembeldada kellegi esindajaks.

Toomas Sildami intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rootsis elavad kolm eesti meest tegid teile sotsiaalmeedias räige tapmisähvarduse, politsei menetlust ei alustanud. Kas sooviksite nende karistamist?

Jah. Pöördusin advokaatide poole ja kavatsen esitada moraalse kahjunõude, et need inimesed ei jääks karistuseta. Arvan, et see on oluline ka Eesti kohtupraktikale, et see ei jääks õhku rippuma, et ongi okay selliseid asju kirjutada. Sellest saavad need ähvardajad hoogu juurde.

Küsimus ei ole ainult minus, vaid laiemalt. Mulle on kirjutanud paljud naised, kes saavad samuti räigeid kirju ja ütlevad, et see ei tohi niimoodi jääda.

Minule ei öelda, kes need inimesed on, aga kui pöördun kohtusse, siis kohtule peab politsei ütlema, et saaksin esitada nende vastu kahjunõude.

Mulle on tehtud ka ettepanek nõuda kahjutasu Rootsis, kus selliseid ähvardusi võetakse väga tõsiselt, ja kuna need inimesed on Rootsis, siis võiksid nad ka karistuse seal saada.

Reformierakonna järgmine kongress on juba märtsikuus. Kas kandideerite uuesti esimeheks?

Jah, ma usun küll.

Ja milline on teie jõulusoov?

Et oleks hea ja rahulik. Et saaks olla eemal nii sotsiaalmeediast kui ka päris-meediast ja saaks olla lähedastega koos, tegeleda sellega, mis on tõeliselt oluline.

Ja see on?

Perekond.

Toomas Sildami intervjuu Kaja Kallasega Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: