Reinsalu: Venemaa tahab Sputnikuga mõrandada EL-i ühtsust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Välisminister Urmas Reinsalu ütles intervjuus ERR-ile, et Venemaa süüdistab Eesti võime Sputniku ründamises seetõttu, et nii mõrandada kogu Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat Venemaa suhtes.

Sputnik on käivitanud Eesti võimudele suunatud meediakampaania, milles kutsub üles väga jõuliselt, mitte ründama siis vaba ajakirjandust, mida nad enda sõnul esindavad. Kuidas te seda kommenteerite?

Kindlasti ei ole tegemist minu silmis, aga ka väga paljude institutsioonide silmis vaba maailma tähenduses ajakirjandusega. Tegemist on propagandaasutusega. Eesti Vabariigi ametiasutused, täpsemalt rahapesu andmebüroo, rakendab Euroopa Liidu finantssanktsioone vastavalt Eesti õiguskorrale selles loogikas, et Dmitri Kisseljov, kes on Vene meediagrupi Rossija Segodnia juht. Ta on tegelikult olnud üks keskseid propagandiste Venemaa agressiooni õigustamiseks on Ukraina vastu. Ja üks filiaal selles meediakontsernis on ka kõnealune Sputniku kontor. Nii et seetõttu on neid finantssanktsioone Sputniku suhtes rakendatud. See, et Vene Föderatsiooni kõrgemal tasemel ametiisikud püüavad Lääne ühtsust heidutada, ei ole esmakordne.

Millised on need täpsed meetmed, mida Eesti on rakendanud seoses Sputniku tegevusega Eestis?

Kuna tegemist on finantssanktsioonidega konkreetse mõjuisiku, kodanik Kisseljovi suhtes, kellel on mõju ka Sputniku agentuuri tegevuse üle, siis ennekõike on need finantstegevuse piiramise meetmed. Finantstegevus konkreetse sanktsiooni all oleva institutsiooniga on keelatud, mille tulemusena Eesti krediidiasutused ei ava näiteks neile pangaarved ja ei toesta nende makseid.

Kas mingisuguseid meetmeid on veel rakendatud?

No neid meetmeid on väga pikk rivi, mida finantssanktsioonidele kohaldatakse. Aga ma tahan rõhutada seda, et iseenesest ei ole rakendatud mingeid meetmeid selle veebiportaali sisu osas. Need finantssanktsioonid meie hinnangul piiravad just nimelt majandustegevust. Ma arvan, et see on õigustatud. Me oleme teavitanud sellest Euroopa Komisjoni õigusteenistust. Euroopa vastavad ametid Euroopa Komisjonis on öelnud, et Eesti Vabariigi need sammud selle Euroopa Liidu sanktsiooni määruse kohaldamisel on asjakohased.

Sputnik tegutseb Euroopa Liidu väga paljudes riikides ja praegu jääb mulje, justkui Eesti oleks haaranud ohjad enda kätte ja hakanud ise väga eeskujulikult seadma sanktsioone. Kas teistes riikides õigusraamistik on pisut teistsugune? Kas näiteks Leedu, Läti ja Soome lihtsalt ei rakenda neid sanktsioone?

Sanktsioonipoliitika praktilise kohaldamise valikud ja vastavalt oma rahvuslikele õiguskordadele teevad liikmesriigid konkreetselt. Mis puudutab seda, et kas Eesti on siin erand, siis ei. Varem on näiteks Läti, justnimelt viitega sanktsioonidele Dmitri Kisseljovi osas, on tõkestanud ligipääsu Läti territooriumil internetis veebiportaalidele Baltnews ja Sputnik. Leedu on ka minu teada sarnaselt nagu Eesti rakendanud neid finantssanktsioone, mis puudutavad Rossija Segodnija tegevust. See ei ole kindlasti midagi unikaalset.

Aga on teil ka teadmist, kuidas on nende sanktsioonide rakendamisega näiteks Lääne-Euroopas Lõuna-Euroopas?

See, mis puudutab konkreetseid sanktsioone, siis Euroopa Komisjoni juures on vastav töörühm, kuhu riigid üldiselt deklareerivad, millises ulatuses nad on neid sanktsioone rakendanud. Ja küsivad ka õigusliku tõlgenduse koha pealt, millisel moel seda teha. Aga ma arvan, et on mõistlik aru saada, et selle sanktsioonipoliitika järjekestvus on kõigi Euroopa riikide jaoks väärtuspõhise kaaluga, aga kindlasti erilisi julgeolekuolulise kaaluga on ta meie regiooni riikidele.

Miks levitab praegu Venemaa meedia narratiivi, et Eesti justkui kiusaks Venemaa ajakirjandusportaali Sputnik?

Sellepärast, et Venemaa oma poliitilises käekirjas soovib sellist kuvandit luua. Ma arvan, antud juhul ei olegi küsimus Sputniku ajakirjanike piiramises. Ma toon näiteks, et Londoni meediavabaduse konverentsile selle aasta suvel ei lubatud Sputnikut, ka siis Venemaa protestis. Küsimus on laiem, küsimus on selles, et Venemaa praegu soovib Lääne ühtsust habrastada, mis puudutab sanktsioonipoliitikat. Ta on valinud selle juhtumi, mille mõju iseenesest rahvusvahelises keskkonnas ei ole eraldi võetuna nii suur. Venemaa on valinud selle juhtumina välja ja soovib meie riiki survestada, et me tagane, et näidata, et ka Balti riikide sanktsioonipoliitika ei ole järjekestev ja selle kaudu saavutada Euroopa Liidu sanktsioonipoliitika murenemist. Antud juhul me oleme mõneti katseväli, või kaasus, mis peab demonstreerima, et kui juba Balti riikides lüüakse kõikuma, miks siis peaksid teised Euroopa Liidu liikmesriigid sellega kaasa minema. Nii et juhtum võib olla väike, aga selle tähendus võib olla määratud kaaluga.

Kas on nii, et osad riigid järgivad neid põhimõttekindlamalt ja suuremal määral kui mõned teised riigid?

Ma arvan, et kui tõmmata joon kõikide isikute ja ka institutsioonide osas, siis kindlasti on seal erinevate Euroopa riikide seas kõikumisi.

Sputnik on ju tegutsenud Eestis juba pikemat aega ja need kõnealused pangaarved on ju olnud kasutatavad siin Eestis samuti pikemat aega. Miks see samm tehti nüüd hiljuti ära, miks juba varem ei rakendatud neid sanktsioone?

Hea küsimus. Tegelikult sanktsioonipoliitika tõlgendamiseks ja rakendamiseks ongi Euroopa Liidus eraldi töörühmad, kus konsulteeritakse, vahetatakse informatsiooni. Ma ei välista seda, et kindlasti meie rahapesu ametiisikud hindasid ja analüüsisid teiste riikide praktikat, eriti Läti-Leedu praktikat. Mis asjaoludel just praegu selle rakendamiseni jõuti? Kindlasti selle asutuse ametiisikud suudavad seda hinnata. Aga veelkord, ma tahan rõhutada, et mul ei ole mingit kahtlust, et seda on tehtud õiguspäraselt, meie enda sanktsiooniõigust rakendades ja laiemas plaanis raamiks on ikkagi Euroopa Liidu sanktsioonid, mille põhjuseks oli see, et Venemaa oma agressiooni Ukraina vastu on teostanud.

Kas te pooldaksite näiteks Vene telekanalite piiramist Eesti vabalevivõrgus ja võib-olla ka Internetiportaalide sisu blokeerimist?

Eesti tegelikult ei ole seda sisumeedia blokeerimist teinud. Iseenesest oma loogikalt, mis puudutab sõjapropagandat ja sellist tegevust, siis formaalõiguslikud alused meil on olemas. Läti ja Leedu on seda avaramalt teinud erinevatel põhjustel. Ma olen pidanud asjakohaseks erinevaid neid õiguslikke aspekte analüüsida. Aga mingit otsust selle koha pealt langetatud ei ole.

Aga milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Ma arvan, et kui jutt käib tegelikult sõjapropagandast ja isikuvastastest rünnakutest, mis puudutab üleskutset kuritegude sooritamisele, siis kindlasti teatud juhtumitel on see meede õigustatud ja seda on tegelikult ka ju erinevad riigid teinud. Siin öelda, et sõnavabadus on absoluutne ja üleskutse vägivallale oleks massimeedias sõnavabaduse totaalse kaits all, sellega ma nõus ei ole.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: