Lätis räägitakse taas Valka ja Valga ühisest juhtimisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Valgamaalane/Scanpix

Eesti piiri äärne Valka vald ei sobitu Lätis kavandatava ulatusliku haldusreformi mudelisse. Naabrid, kellega Valka võiks ühise omavalitsuse moodustada, näevad tõmbekeskusi pigem mujal.

Niisugune olukord on pannud Läti seimi liikmeid arutlema, kas oleks võimalik Valkat ja Eesti poole jäävat Valgat ühiselt juhtida. Või siis vähendada tõrkeid, mis takistavad kahe riigi piiriäärseile elanikele ühise arengu- ja teenustekeskkonna loomist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valga ja Valka lapsed käivad Läti poolel asuvas ühises kunstikoolis ja kahe linna kirikuid ühendava ühise kesklinna rajamine algas enne jõule ka Läti poolel.

Valga ja Valka on kui üks linn, ühiste teenuste vajadus mõlema poole elanike jaoks on teada nii Riias, Tallinnas kui ka Brüsselis, kuid ometi püütakse ka Läti haldusreformi käigus leida mudelit, mis sobitub küll seaduste ja harjumuste raamesse, kuid mitte kohalikule rahvale.

Kui Valgast ja Valkast peaks jälle saama üks linn koos ühise juhtimisega, nagu kunagi ajaloos oli, siis võib see linnade arengule kasuks olla. Kuid paraku tuleb olla realist ja möönda, et see idee pole ilmselt määratud teostuma.

Et ühed või teised naabrid Läti poolelt ei tundu Valkale loogilised, küsis rahvuslaste hulka kuuluv seimi liige Janis Dombrava oma kolleegidelt, mis oleks, kui leiaks Valka jaoks koos Valgaga kas ühise juhtimis- või vähemalt sobivama koostöömudeli. Ja kuidas võiks sellesse suhtuda Eesti juhid?

"Jutt ei käi sellest, et me saaks need kaks omavalitsust üheks liita. Kuid me peame mõistma, et ajalooliselt on see olnud üks linn. Ja see peaks ka sisuliselt elama oma elu kui üks linn hoolimata sellest, et see asub kahes riigis ja seda juhib kaks omavalitsust. Peame kõrvaldama praegu eksisteerivad ebaloogilised takistused," selgitas seimisaadik Dombrava.

Eesti poolt on ühist juhtimist pakkunud Igor Gräzin europarlamendis olles.

"Seda on seadusandlikult keeruline öelda. On ju ka Eesti poolt olnud algatusi. On ju ka meie parlamendis esitatud seaduseelnõu, et lubada piiriülese omavalitsuse teket, aga seni pole leitud juriidilist nippi, kuidas seda ellu viia," nentis Valga vallavanem Margus Lepik.

"Idee kui selline on väga ilus. Kuid meie rohkem kui paarikümneaastane kogemus näitab, et tegelikku poliitilist soovi ühist juhtimist teostada pole ei Riias ega Tallinnas. Kuid loomulikult on seda ka keeruline teostada. Ühine juhtimine tähendaks ju ka ühist maksu- ja toetustesüsteemi, selleks tuleks muuta väga-väga palju seadusi. Sisuliselt võib see tähendada ka põhiseaduse muutmist. Nii et ma arvan, et ühise omavalitsuse loomise idee pole reaalne," märkis Valka omavalitsuse esimees Vents Armands Krauklis.

Tõenäoline on, et Valkaga liidetakse mõni omavalitsus Läti poolt ja juhtimine jääb piirialale alles. See vähemalt ei pärsi Valga ja Valka omavalitsuste senist koostööd.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: