Lätis oli neljapäeval nii suur protestiaktsioon, mille sarnast võis viimati näha aastate eest, kui pandi masinaile hääled sisse, et võidelda suuremate põllumajandustoetuste nimel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lätis ei olda niivõrd haldusreformi kui sellise vastu, kuid samas pole leitud ka enamikule sobivat lahendust - nii uue haldusjaotuse, nimede kui ka ülesannete suhtes. Nii sõitsidki maainimesed üle Läti oma põllutehnikaga teedele ja tänavaile, et avaldada rahulolematust.

Eesti piiri lähedal asuv Strenci on üks neist paigust, kus elavad inimesed pole rahul kavandatava reformiga. Neid tõmbab rohkem suurema keskuse Valmiera kui väikese linna Valka poole.

Regionaalminister Juris Puce on kohtunud kõigi omavalitsuste rahvaga, kuid kõik reformi niiukuinii ei toeta, möönab minister. Enim väitlusi põhjustabki see, keda kellega liita.

Suuremad linnad võivad ju tõmbekeskused olla, kuid nii ei jää väiksematesse linnadesse üldse mingit otsustusõigust.

"Meid pole ära kuulatud, meie seisukohtadega pole arvestatud. Meiega isegi ei räägita. Ühelegi kirjale pole seni vastatud. Oleme vähemalt 15 korral avaldanud rahulolematust - koostanud dokumente ja teinud muud. Võitleme oma õiguste eest!" rääkis Strenci omavalitsuse duuma esimees Janis Petersons.

Valitsuskoalitsiooni poliitikud on lubanud protestijate nõudmisi toetada. Sel juhul jääks Valka eraldi omavalitsuseks.

"Tuleb arvestada erinevaid asjaolusid ja analüüsida andmeid. Omavalitsustes läbiviidud uuringud aitavad paremini mõista, milliseks kogu Lätimaa haldusreformi järel kujuneb," ütles Läti seimi haldusreformi komisjoni esimees Arturs Toms Plešs.

Valitsuse ettepanek on jätta 119 omavalitsusest alles 40. Milliseks see arv kujuneb, selgub pärast lõpphääletust seimis. Selleni võib aga kuluda veel nädalaid, sest teisel lugemisel on vaja läbi hääletada 316 muudatusettepanekut.

Neljapäeval otsustati, et vabariikliku linna asemel on Lätis edaspidi suured linnad, ja nende arv väheneb viieni. Suure linna staatusse jäävad Riia, Jurmala, Daugavpils, Rezekne ja Liepaja.