Lääne aktsiaturgudel oli tugev tõusuaasta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

New Yorgi börs.
New Yorgi börs. Autor/allikas: EBU/ERR

Lääneriikide tähtsamatel aktsiaturgudel on olnud tugev tõusuaasta ning ka Tallinna börsi indeks on lõppeval aastal kerkinud umbes üheksa protsenti. Superia partneri Henrik Igasta sõnul on aktsiaturgudel ammu aeg korralikuks kukkumiseks, kuid samas käib hoogne rahatrükk ja nii võib ka suurem korrektsioon tulemata jääda.

USA aktsiaturu laiapõhjaline indeks S&P 500 on tänavu tõusnud üle 29 protsendi, Nasdaqi indeks sulgus eelmisel neljapäeval aga esimest korda ülevalpool 9000 punkti taset. Frankurdi börsi indeks on tänavu kerkinud 25 protsenti, Pariisi oma üle 27 ning Londoni börs vaatamata pikalt püsinud ebaselgusele Brexiti asjus üle 13 protsendi.

Aasta jooksul on turgudele soodsalt mõjunud USA ja Euroopa Keskpanga intressimäära langetused ning oluliste suurettevõtete tugevad majandustulemused.

Tallinna börsil tehti aasta algusest kuni 27. detsembrini 68 172 tehingut kogukäibega 148,27 miljonit eurot, mida oli mullusest 221,9 miljonist eurost kolmandiku võrra vähem. Indeks OMXT pööras sel aastal aga taas tõusule. Eelmisel aastal üle kuue protsendi langenud indeks on käesoleva aasta algusega võrreldes kerkinud 9,62 protsenti 1274,68 punktini.

Henrik Igasta ütles ERR-ile, et tänavu langes Tallinna börsi käive nii palju ilmselt eelkõige seetõttu, et 2018. aasta suvel tuli börsile Tallinna Sadam, mis siin käibeid kõvasti elavdas ning ka järelturukauplemine oli üsna aktiivne. Üldiselt on aga Eesti majandus väga avatud ja sõltuv sellest, mis toimub peamiste kaubanduspartnerite juures ja Euroopa Liidus suuremalt.

"Hetkel on käimas jahtumisprotsessid, nii et mulle tundub, et Eesti viimane kvartal püsis veel Euroopa suhteliselt nõrga pildi taustal hästi. Kuna rahal ei ole ka väga kuskile minna, sest intressiturul on reaaltootlused negatiivsed ja võlakirjade riski ja tulu suhe ebamõistlik, siis raha jätkuvalt liigub aktsiatesse," lausus ta.

Igasta märkis, et suurematel turgudel, eeskätt USA-s on võimendus ehk börsiettevõtete laenukoormus läbi aegade kõrgeimal tasemel. Lõdva rahatsükli ja rahatrüki tõttu, mis on kestnud peaaegu kümme aastat, on ettevõtted laenuraha arvel oma aktsiaid tagasi ostnud.

"Teistpidi, ka USA majanduses on näha jahtumist. Süsteemsed riskid on seal küll kõvasti kuhjunud, ettevõtete kasv ja kasumlikkus näitab pigem langevat trendi, samal ajal kui aktsiahinnad liiguvad tõusutrendis," ütles Igasta.

Riskid aktsiaturul on suurenenud

Riskid aktsiaturul on aastaga märkimisväärselt suurenenud. Kui aasta tagasi oli sentiment kehv, turg oli USA föderaalreservi intressimäärade tõstmispoliitika tulemusel veidi kukkunud ja oodati aktsiaturul suuremat kukkumist, siis nüüd on toimunud 180-kraadine pööre - sentiment on ülioptimistlik, S&P on eemise detsembri põhjast üle 40 protsenti kõrgemal. Kui vastuvooluujujaid uskuda, siis lähiaegadel ootab Igasta sõnul tõsisem korrektsioon - aga mis saab edasi pikemas persektiivis, seda on raske ennustada.

"Ammu on aeg korralikuks ketukaks aktsiaturgudel, aga seda pole tulnud," tõdes ta.

Ameerikas, Euroopas ja Hiinas käib hoogne rahatrükk, mis suurendab varahindade, sealhulgas aktsiate inflatsiooni, seega suurema mõttemaailma muutuse või usalduskriisita Superia juhtivpartneri sõnul väga suurt ärakukkumist justkui oodata pole. Samas ei oska keegi kriise täpselt ennustada ning neid kohti, kust need võivad tekkida, võib loendada lõpmatuseni.

"Üldiselt algavad suuremad kukkumised aktsiaturul asjast, mida on raske ette näha, mida ei osata oodata." lausus Igasta.

Igasta sõnul näevad paljud autoriteetsed investeerimismaailma tegelased tulevikku pessimistlikult ja leiavad, et süsteemsed riskid on kasvanud üle pea, mistõttu peab varem või hiljem tulema tõsisem korrektsioon finantsturgudel. Korraga on ülehinnatud nii aktsia-, võlakirja- kui ka kinnisvaraturud, peamised keskpangad alandavad intresse ja lisavad turgudele likviidsust ajal mil tööhõive on paljudes riikides saavutanud lae.

"Mulle tundub, et ega keskpankadel muud üle ei jää, kui raha juurde trükkida. Kui see nii jääbki, siis võib-olla peakski aktsiate suhtes pikas perspektiivis hästi positiivne olema," tõi Igasta välja ja lisas, et see, mida talle ülikoolis õpetati, tänases maailmas enam ei kehti - kapitali hinnad on kunstlikult kujundatud, see sisend on üks olulisemaid varahindade kujundajaid ja varade hinnad ei kujune juba ammu enam vabal turul.

Teise vaate kohaselt tuleb aga jälgida aktsiaindeksi trendi ning kui hinnad üles liiguvad, on pulliturg jätkuv ja järelikult kõik hästi.

"Kui vaadata, kuidas firmasid täna Põhja-Ameerika aktsiaturul hinnastatakse, siis valdavalt on näha ülioptimismi ja tekib küsimus, kes neilt tasemetelt aktsiaid ostab. Sel aastal on USAs märgatavalt suurenenud siseringi - töötajate ja juhtide - aktsiaosaluste müümine. See just optimismi ei tekita. Vähe on valdkondi, kus tõesti on atraktiivne riski ja tulu suhe. Väljaspool maavarade valdkonda mina aktsiaturul seda hetkel ei näe. Maavarade valdkond on viimased seitse-kaheksa aastat kõvasti ära müüdud, aga tundub, et põhjendamatult ülemüüdud, sest võrreldes S&P või Dow Jones indeksiga on see varaklass hetkel odavaim alates USA dollari kullast lahtisidumisest, samal ajal kui nõudlus paljude metallide järele ületab primaartootmist," selgitas ta.

Igasta lisas, et Eesti turu käitumist võib lähiaastatel mõjutada veel pensionireform, millel võib olla kaudne negatiivne mõju. Turgu taasaktiviseerida võib aga mõne korraliku suurema ettevõtte, näiteks Enefit Greeni börsiletulek.

Swedbanki Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma ütles, et Eesti aktsiaturu tootlus pole iseenesest kehv, ent suurtele turgudele on keskpankade rahapoliitika suuremat mõju avaldanud.

"Selline lisalikviidsuse tulemine turule ebalikviidsetel turgudel annab natuke vähem mõju. Võib-olla seetõttu on Eesti nendest investeerimisvoogudest natuke eemale jäänud," lausus Randma.

Ta prognoosis, et Tallinna börsiiindeks tõuseb järgmisel aastal umbes kümme protsenti.

"Iseenesest Baltikumi majandusel läheb suhteliselt hästi, ennustatakse endiselt kahe-kolmeprotsendilist majanduskasvu järgmiseks aastaks. Baltikumis on ettevõtted hakanud jälgima konkreetsemalt oma kulusid, mis võib-olla aitab samuti kasumit tõsta. Kui kasumid tõusevad, siis meie loodame, et samuti tõusevad aktsiaindeksid," sõnas ta.

Suurima käibe tegi Tallinna börsil Tallink Grupi aktsia

Tänavu tehti Tallinna börsil suurimat käivet Tallink Grupi aktsiaga, mis langes aasta algusega võrreldes 4,43 protsenti 0,97 eurole. 9916 tehingu väärtus oli 31,67 miljonit eurot, selgub Nasdaq Tallinna statistikast.

Tänavuse aasta esimese üheksa kuuga teenis grupp 44,2 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 5,8 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil. Samas vähenes kontserni käive eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,1 protsendi võrra 755,7 miljonile eurole.

Tallinkile järgnes käibelt 2,94 protsenti 1,98 eurole langenud Tallinna Sadama aktsia, millega tehti aasta jooksul 9378 tehingut 31,12 miljoni euro väärtuses.

Tallinna Sadama puhaskasum kerkis tänavu üheksa kuuga enam kui kaks korda mulluselt 15,8 miljonilt eurolt 35,9 miljoni euroni, see oli aga tingitud 20,5 miljonit eurot väiksemast dividendide tulumaksu kulust 2019. aastal. Käive langes samal ajal 0,5 protsenti 100,5 miljonile eurole.

Aasta suurim langeja oli Baltika, mis kukkus 68,19 protsenti 0,13 eurole. Nimetusega tehti 3018 tehingut 857 600 euro väärtuses.

Suurim tõusja oli aga LHV Groupi aktsia, mis kerkis 27,45 protsenti 12 euroni. 5960 tehingu käive oli 12,84 miljonit eurot.

LHV Groupi 2019. aasta üheksa kuu konsolideeritud puhaskasum oli 20,7 miljonit eurot, mida oli 200 000 eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Uue tulijana sisenes tänavu Tallinna börsile Coop Pank. Aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) käigus märkisid ligi 11 000 investorit pea 33 miljonit aktsiat. Märkimistulemuseks kujunes seejuures 71 protsenti esialgu planeeritud maksimaalsest IPO mahust, milleks oli 46 miljonit aktsiat.

Baltimaade suurimat kasvu näitas tänavu Vilniuse börs, indeks OMXV kerkis 44 428 tehingu ja 92,23 miljoni eurose käibe juures 15,54 protsenti 712,77 punktini.

Riia börsiindeks OMXR tõusis aasta jooksul 14 440 tehingu ja 24,81 miljoni eurose käibega 10,74 protsenti 1028,84 punktini.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERR, BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: