Oktoobritormi mõjul hakatakse kütuse ja side tagamiseks seaduseid muutma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Jaanus Tanilsoo/Elektrilevi

Riigikogu maaelukomisjonis tõdeti, et valitsusel tuleks algatada seadusemuudatused, mis tagaks oktoobritormi laadse kriisi puhul nii side kui ka kütuse olemasolu.

Oktoobri lõpus toimunud tormi tõttu jäi elektrita Lõuna-Eestis 65 000 majapidamist, sidesüsteem katkes, tanklates seiskus töö ning paljud majapidamised olid vee- ja kanalisatsioonita.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm kinnitas, et ministeeriumides käivad juba arutelud seaduste muutmise üle.

"Kindlasti tuleks neid seadusi muutma hakata, mis on seotud sidefirmadega, et nad peaks tagama pikema perioodi jooksul side olemasolu. Teiseks kütusefirmadega, et nad peaks kindlustama, et üle Eesti oleks kriisi ajal võimalik kütust kätte saada," märkis Tamm.

Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend tunnistas, et kriis näitas, kus on nõrgad kohad. Üks neist oli koostöö kohalike omavalitsustega.

"Kuidas me ikkagi paremini saaksime kasvõi need prioriteetsed objektid reastatud. Et see sisend, mis omavalitsustest tuleks, oleks adekvaatne, täpne, ja kui tõesti kriis on käes ja on vaja platsile minna neid olukord lahendama, et me ei tekitaks enam diskussiooni, mis on number üks, kaks ja mis on number kolm," kirjeldas Tiisvend.

Tiisvend selgitas, et erakorralistes olukordades kehtib kord, et elekter tagastatakse objektidele nende tähtsuse järgi. Tähtsaim on tema sõnul ära hoida oht inimelule, siis tagada ühiskondlikud teenused ja siis need elektrivõrgu osad, mille kordategemisega saaks elektri tagasi suurim arv kliente.

Tormi teele jäänud Räpina vallas hakatakse prioriteetseid objekte üle vaatama ning muudatusi tegema.

Räpina vallavanem Eneli Liin ütles, et esimene objekt on hooldekodu. "Teiseks on lasteaiad ja koolid, aga praegu mina paneksin punktid hoopiski ettevõtlusele – paneksin suurtootmisele, paneksin lautadele, paneksin loomadele, kes jäävad täiesti abitusse seisu. Alles siis tulevad haigla ja terviseasutused," rääkis ta.

Prioriteetseid objekte reastades vaadatakse üle nende riskikohad, et näiteks hooldekodudes ei jääks abitud inimesed elektrikatkestuse korral veelgi abitumasse seisu. Ettevõtete puhul vaadatakse, kus on loomad või suured laojäägid, mis võiks rikneda ja kuidas vald saaks aidata neid ohte ära hoida.

Probleeme, millega tegelda, on ka päästeametil. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles, et ilma elektrita jäävad ka päästjad hätta.

"Üle poolte riiklikest päästekomandodest, ja ma arvan praktiliselt mõni üksik vabatahtlik komando suudab täna toimida ilma elektrita, kuna lihtsalt elektrigeneraatoreid ei ole. Selliseid takistusi soovib kõrvaldada ka Päästeamet," rääkis Tammearu.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: