Umbes kolm kuud tagasi külastas üks Ghosni põgenemist kavandanud isikutest Osakas asuvat Kansai rahvusvahelist lennujaama ning avastas seal turvaaugu, mis mängis plaani edasisel teostamisel võtmerolli, kirjutab ajaleht Wall Street Journal oma allikatele viidates.

Põgenemine nägi lõpuks välja nagu põnevusfilmis. Valve all olevasse Tokyo korterisse saabusid eelmisel nädalal kontserti andma muusikud, kes aitasid koduarestis viibival suurärimehel peita end muusikainstrumendi kohvrisse, mille sisse olid puuritud õhuavad. Järgnes sõit Osaka lennujaama, kus Ghosni ootas juba eralennuk, mille pardal jõudis ta lõpuks läbi Istanbuli Liibanoni, millel puudub väljaandmisleping Jaapaniga.

Lennuki pardal viibis koos Ghosniga ka kaks endist USA julgeolekutöötajat, kusjuures üks neist - endine "roheline barett" Michael L. Taylor - töötas varem pantvangide päästmise valdkonnas.

Väidetavalt tegi Ghosn lõpliku otsuse põgenemise kasuks alles eelmisel kuul, kui hakkas selguma, et kohtuprotsess Jaapanis võib kesta veel aastaid, ning kui kohus keelas ärimehel pühade ajal oma abikaasaga kohtuda. Samas olid 10-15 erinevast rahvusest eksperti tegelenud põgenemisplaani viimistlemisega juba kuid ning sellel eesmärgil olid nad reisinud Jaapanisse vähemalt 20 korda ja uurinud vähemalt 10 erinevat lennujaama. Analüüsi tulemusena selguski, et plaani teostamiseks sobivaks nõrgaks lüliks on just Osakas asuv lennujaam.

Osaka lennujaama esindajad on hiljem kinnitanud, et nende turvameetmed ei erine kuidagi teiste lennujaamade omadest. Reeglid näevad ette, et kui mingi pagas - käesoleval juhul Ghosni peidukohaks olnud kohver - on röntgeniaparaadi jaoks liiga suur, tuleb see lennujaama töötajatel käsitsi üle kontrollida.

Turvaeksperdist allika sõnul on Osaka lennujaama praktikas aga kujunenud tavaks, et eralennukite pagasi puhul nii põhjalikku ülevaatust ei tehta, sest selliste klientide puhul on terrorismioht väga madal. Samuti on oluline see, et kui näiteks USA-s teostavad kontrolli lennujaamades valitsuse palgal olevad töötajad, siis Jaapanis on see ülesanne delegeeritud eraturvafirmadele.

Nissani endist tegevjuhti Ghosni, kes oli enne skandaali puhkemist ka partnerfirmade Renault' tegevjuht ja nõukogu esimees ning Mitsubishi nõukogu esimees, süüdistatakse Jaapanis mitmetes majanduskuritegudes, muuhulgas ettevõtte varade väärkasutamises ja rahapesus.

Brasiilias sündinud Liibanoni kristlaste järeltulija Ghosn ise on enda vastu esitatud süüdistused tagasi lükanud, nimetanud kogu protsessi kallutatuks ning märkinud, et süüdistused said alguse Nissani juhtivtöötajatest, kes olid vastu Nissani ja Renault' suuremale integreerimisele.

Liibanoni valitsus on kinnitanud, et Beirutil pole Ghosni põgenemisega midagi pistmist. Liibanoni ja Jaapani vahel pole sõlmitud tagaotsitavate välja andmist puudutavat lepet ning hetkel on seetõttu ebatõenäoline, et Ghosni võiks kevadel Jaapanis kohtu ees näha. Ka Pariis kinnitas neljapäeval, et kui Ghosn peaks Prantsusmaale saabuma, ei anta teda välja, sest Prantsusmaa ei anna kunagi oma kodanikke teistele riikidele välja.