Ärm ütles, et metsaressursi kohta peetakse põhjalikku arvestust ja nii on olemas täpne ülevaade, kui palju on mingi vanuserühma metsi või puistusid. Praegu on aga jaotus paigast ära, sest üleseisnud ja küpset puistut on majandusmetsas rohkem, kui peaks olema.

"Seal hakkavad teistmoodi protsessid pihta, puistu hakkab mingi aja pärast lagunema, sinna tulevad kahjurid, ta muutub võib-olla tormihellaks. Tuleb individuaalselt läheneda, normaalne metsaseadusest ja metsamajanduse eeskirjadest tulenev raievanus on kehtestatud ja sellest me peame kinni. Kõik uued loodusväärtused, mis avastatakse, nende kõigiga me arvestame," rääkis Ärm.

Ärmi sõnul pole ühenduse Eesti Metsa Abiks toodud väited tõesed. "Meie vääriselupaikades raiet ei tee, kaitstavate linnuliikide pesapaikades samuti ei tee. Siin on veel üle kontrollitud potentsiaalsed vääriselupaigad, kus on osalenud meie enda vastavustunnistust omavad inimesed. Keskkonnaameti loodushoiu spetsialist on samuti osalenud ja jõudnud järeldusele, et metsaeraldised ei vasta vääriselupaiga tingimustele," kinnitas Ärm.

Majandusmetsa on Kurgja lähedal 700 hektarit, küpset ja üleseisnud metsa sellest 147 hektarit, millest raiutakse vaid 20 protsenti ja see ei ole kindlasti probleem, toonitas Ärm.