Agentuur: metsamaa suurus on hoolimata raietest kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rando Kall/RMK

Kuigi teede ääres on märgata hulka raielanke, on metsamaa suurus keskkonnaagentuuri andmetel viimase 20 aasta jooksul kasvanud. Agentuuri värskeimad andmed on aastast 2018.

Kui 20 aasta eest oli Eesti metsamaa pindala 2,245 miljonit hektarit, siis 18 aastaga on metsamaad juurde tulnud 86 tuhat hektarit ehk peaaegu 5000 hektarit aastas. Aastal 2018 oli meil metsamaad 2,331 miljonit hektarit, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

See aga ei tähenda, et kogu see ala oleks kaetud metsaga. 2,331 miljonist hektarist on metsaga kaetud ligi 2,149 miljonit hektarit. Ülejäänu on kas lage või on sealsed puud madalamad kui 1,3 meetrit.

Eesti metsamaast peaaegu pool ehk ligi 47 protsenti kuulub riigile ja seda haldab riigimetsa majandamise keskus (RMK). Ligi 48 protsenti kuulub eraomanikele.

Viimase 18 aasta andmed näitavad, et raiemahud on alates 2005. aastast pisitasa kasvanud. Kui siis raiuti kaheksa miljonit tihumeetrit metsa, siis aastal 2018 raiuti juba 12,5 miljonit tihumeetrit.

Metsa raiutakse aga vähem, kui seda aasta jooksul juurde kasvab. Kui aastal 2000 raiuti ligi 11 miljonit tihumeetrit, siis juurde kasvas 14 miljonit tihumeetrit metsa. 2018. aastal raiuti 12,5 miljonit, juurde kasvas 16 miljonit tihumeetrit metsa.

Looduskaitsjatel ja metsameestel on erinev nägemus

Viimastel aastatel on ühiskonnas järjest valjemalt kõlama hakanud nende hääl, kes arvavad, et Eesti mets on ohus, sest seda raiutakse liiga palju. Metsamehed vaidlevad statistikale tuginedes kindlalt vastu.

Metsamaa moodustab Eesti territooriumist üle poole, mis on Euroopa mõistes väga suur osakaal ning ka Eestis rohkem kui viimase 100 aasta jooksul. Ometi lüüakse Eesti metsa väidetava hävitamise pärast järjest valjemini häirekella.

"Eesti metsa olukord on murettekitav. Aasta-aastalt on raiemahud tõusnud. Ma räägin just kolmest viimasest aastast, mis on möödas nn metsasõja algusest. Igal aastal on raiemaht suurenenud ja surve nii metsa elanikele - lindudele, loomadele ja teistele liikidele - kui ka inimeste kodu lähedal olevatele metsadele on suurenenud," selgitas Eestimaa Looduse Fondi juht Tarmo Tüür.

Metsakaitsjad rõhutavad, et metsamaa ja mets on erinevad asjad ning suur osa metsamaast on puudest tühi.

"Statistikaga võib mängida mitut pidi, aga mida ei tohiks teha, on segi ajada puid ja metsa - need on kaks eri asja. Kui me puude kasutamisega liiale läheme, siis mets ja metsaelu kaovad ja kui puud võivad tagasi kasvada, siis metsaelu hävib," ütles Tüür.

"See, et sealt mingil hetkel puud ära viiakse, ei tähenda seda, et see mets kuskile kaoks, sest mets on lihtsalt erinevas kasvufaasis - mingil hetkel mets on noor, siis keskealine ja siis küps. Siis tuleb jälle noor mets peale. Praegune seis seda peegeldabki, et kuskil on mets küpseks saanud ja siis tuleb jälle noor mets peale," selgitas erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.

"Meie lähtume metsaseaduse definitsioonist, mis on metsamaa, mis on mets. Metsamaa on metsakasvatuseks mõeldud maa ja mets või puistu on see, kui seal kasvavad puud, mis on vähemalt 1,3 meetrit kõrged," selgitas keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt.

Nii läheb metsana kirja näiteks noorendik, kus 2012. aastal toimus uuendusraie ja kaks aastat hiljem istutati umbes 10 000 noort mändi.

"Tegemist on noorendikuga ja nad on tõesti juba kaardiväelase mõõtu meil. Nad on metsana kirjas. Tõenäoliselt tehakse siin veel üks valgustusraie ja järgmine raie siin oleks harvendusraie, millega luuakse puudele paremad kasvutingimused," rääkis RMK metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andres.

Viimased 20 aastat metsavarude üle arvet pidanud keskkonnaagentuuri hinnangul on kasvanud nii metsa pindala kui ka tagavara ehk puidu kogus tihumeetrites.

"Pindala on kasvanud üle 70 000 hektari ehk umbes 3/4 Hiiumaa pindalast ja põhiliselt on see kasv toimunud kasutusest välja jäänud põllumaa arvelt. Tagavara on veel rohkem suurenenud. Kliimasoojenemine, metsakasutusvõtted - kõik näitavad, et meie metsa kasv on siiani järjest paranenud," ütles Pärt.

Kogu puidu hulka hindab keskkonnaagentuur 470 miljonile tihumeetrile, möödunud aastal raiuti 12,5 miljonit tihumeetrit.

"Eelmise aasta väga hea konjunktuuri tingimustes, kui puidu hind oli väga kõrge, siis ta jõudis 12,5 miljoni tihumeetrini, aga tundub, et nüüd, juba eelmine aasta see number läheb väiksemaks ja usun, et 2020 võib veel väiksemaks jääda," sõnas Pärt.

Enamik Eesti metsades kasvavatest liikidest saab raieküpseks 60 kuni 80 aastaga. See tähendab, et praegu raiutakse metsa, mis tekkisid ennesõjaaegsete ja sõjajärgsete raielankide peale või kollektiviseerimise käigus sööti jäänud põldudele.

"Raieaeg jõuab kätte siis, kui mets on küpseks saanud ja siis seda tehakse. Kuna küpseid metsi meil erametsades ja riigimetsas on praegu ka üsna palju, siis torkavadki need raied silma. Eelmisel aastal oli hea hind ja ilmastik soosis ning eelmisel aastal oli raiemaht kindlasti suurem ja see hakkas ka inimestele silma, et tegevus oli aktiivsem. Praegu võib ennustada, et kuna hinnad on all ja ilmastik ka ei soosi, siis võiks olla sel aastal raiemaht pisut väiksem," selgitas Talijärv.

Looduse fondi hinnangul peaks aastane raiemaht vähenema seitsme kuni kaheksa miljoni tihumeetri peale, kuid raiemaht polevatki peamine.

"Meie jaoks on väga oluline, et me ei raiuks enam vana loodusmetsa, mida on Eestis alles ainult kaks protsenti, mis tänaseni veel langeb. See koguarv ei kõnele võib-olla nii hästi selle tegeliku pildi eest," ütle Tüür.

Metsamehed vaidlevad siingi vastu. "Riigimetsa on meil üle miljoni hektari ja rangelt kaitstavat metsa ehk sellist metsa, kus me praegu oleme, on 300 tuhat hektarit ehk siis 29 protsenti riigimetsa maast on rangelt kaitstud. See tähendab seda, et seal ei toimu absoluutselt mingit metsade majandamist," ütles Andres.

Kindlasti saaks igaüks metsa kaitseks välja astuda sellega, kui võimalikust ebaseaduslikust raiest teada annab.

"Soovitaks kohe haarata kätte mobiiltelefon, minna RMK äpi peale, kus on kõik meie metsatööd avalikult nähtavad ja vaadata, mis raiega tegemist on, millal selle tööga alustatakse. See kõik info on meil avalikult äpis kättesaadav," selgitas Andres.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: