Konkurentsiamet soovitas oma ettepanekus sätestada notaritasudele seniste fikseeritud määrade asemel ülempiir ehk piirhinnad, nii et notarid võiksid soovi korral pakkuda ka maksimumist soodsama hinnaga teenust või kliendiga ise sobivas tasus kokku leppida.

Soovituse eesmärk on, et tarbijal tekib võimalus valida notarite vahel, kes pakuvad sama toimingu teostamist erineva hinnaga. Muudatuse tulemusel avaldab konkurents survet hindade alandamiseks kallite kinnisvaratehingute tõestamisel ja muude seesuguste kulukamate toimingute puhul. Lisaks tagab hinnakonkurents senisest suurema läbipaistvuse notari valikul.

Notaritasud on seaduses fikseeritud, kuid neist teenitav tulu ei laeku mitte riigieelarvesse, vaid läheb notarite kulude katmiseks ja nende kasumiks. Analüüsi andmetel teenib Eesti keskmine notar umbes kolm, suurima sissetulekuga notar aga ligi viisteist riigikohtuniku palka. Notarid saavad nii palju teenida üksnes seetõttu, et riigil puudub kontroll notaritasude kulupõhisuse üle. Vabaturu tingimustes ei oleks selline teenistus võimalik. Hinnakonkurentsiga tekib kliendil võimalus saada erinevatelt notaritelt hinnapakkumisi. Praegu teenivad notarid suuremate kinnisvaratehingute tõestamiselt suurt tulu ja alla seaduses sätestatud määra ei ole neil lubatud tasu võtta.

Piirhindade rakendamine ei halvenda konkurentsiameti hinnangul mingil moel ligipääsu notari ametitoimingutele. Sotsiaalselt taskukohasetele toimingutele hinnakonkurentsi ei teki ja neid osutatakse jätkuvalt piirhinnaga.

Amet esitas justiitsministeeriumile ja notarite kojale saadetud analüüsis põhjendused, miks muudatus ei kahjusta notarite tegevuse jätkusuutlikkust, sõltumatust, toimingute kvaliteeti ega kättesaadavust vähekindlustatud inimeste jaoks.

Konkurentsiamet tõdeb oma analüüsis, et nad ei ole pädevad määratlema, milline on notari sissetulekute õiglane tase, kuid nende arvutused näitavad, et notarid teenivad ülikasumeid, samuti on notarite sissetulekud väga ebaühtlased. Suurimad erinevused ei tule esile mitte maakonna kaupa, vaid Tallinna notarite vahel.

Näiteks 2016. aastal teenis Eesti suurima sissetulekuga notar 726 287 eurot (käibest on lahutatud kulud) ja väikseima sissetulekuga notar 2981 eurot. 2017. aastal oli suurima sissetulekuga notari aastateenistus 797 220 eurot ja väikseima sissetulekuga notaril 7986 eurot. Keskmiselt teenisid notarid 2016. aastal 132 697 ja 2017. aastal 155 571 eurot. Need tasud jäävad samasse suurusjärku suuremate riigiettevõtete juhtide töötasudega.

Justiitsministeerium on saanud ettepanekuga tutvuda juba pool aastat, ent mingit edasiminekut teemaga veel ei ole. Ministeeriumi pressiesindaja teatas oma napis vastuses, et teema vajab analüüsimist, kuid selleks oleks neil esmalt vaja saada ülevaade notarite mullusest teenistusest, mis peaks nendeni jõudma kevadel. Alles seejärel saab asuda küsimust analüüsima.

"Iga-aastaseid statistilisi ülevaateid notarite tasudest me ei tee, kuid analüüsi jaoks on neid andmeid tõenäoliselt vaja. Küsida saame neid siiski alles kevadel, kui on saabunud tulude deklareerimise tähtaeg," selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik. "Justiitsministeerium analüüsib notaritasude muutmise küsimust esimesel poolaastal. Kui analüüs on valminud, siis selle pinnalt saame otsuseid teha."

Notarite koda on vastu

Notarite koda asus kohe seisukohale, et nemad süsteemi muutmist ei poolda. Nende hinnangul kaasneks sellega paljude klientide jaoks teenuse kallinemine, seda eeskätt just madalama maksumusega notaritehingute puhul.

Konkurentsiamet aga leidis oma suvises analüüsis, et notarite koja hinnangus oli jäänud tähelepanuta, et kõikidele tasudele jääb kehtima ülempiir, mistõttu ei saa see taskukohaste notaritasude aluseid õõnestada. Seetõttu ei puudutaks soovitus ka tasusid, mille osutamiselt notarid praegu kasumit ei teeni. Seega vastupidiselt koja hinnangule ei muutu ameti soovituse rakendamise korral seni fikseeritud hindadega ametitoimingud inimese jaoks kallimaks, sest hinna ülempiir jääks kehtima ma edasipidi.

Üks keskne vastuväide notarite hinnakonkurentsile oli see, et osa toiminguid on seaduses sätestatud alla kulupõhise hinnaga ning neid rahastatakse kasumlike
toimingute arvelt. Konkurentsiamet möönis ristsubsideerimise sotsiaalset otstarvet ning leidis, et tarbija jaoks taskukohase hinnaga toimingute osaline rahastamine notari jaoks kasumlike toimingute arvelt võib olla põhjendatud. Komisjoni analüüsis viidati võimalusele rakendada ristsubsideerimise asemel muid toetusskeeme, mis tagaksid suurema läbipaistvuse ja õiglasema tulemuse, sest küsimus pole mitte selles, kas ristsubsideerimine täidab oma sotsiaalset eesmärki, vaid selles, kas sellega saab õigustada hinnakonkurentsi keeldu.

Konkurentsiamet ei nõustunud ka koja esitatud hinnanguga, et madalama hinnataseme juures pikeneksid kahjumlike teenuste ooteajad notari juurde ehk notarid eelistaksid kasumlikumaid tehinguid ja ülejäänud tehingud lükataks kaugemasse tulevikku või keeldutaks neist sootuks, sest käed rüpes istumine, oodates soodsamaid tehinguid, on notari jaoks igal juhul kulu.