Toomas Peterson: Ukraine International Airlines reis nr 752

Ukraine International Airlinesi lennukiga Boeing 737-800 Iraanis toimunud õnnetus on tekitanud rohkelt uitmõtteid ja spekulatsioone. Siiski ei ole lennuõnnetuste puhul kohta spekulatsioonidele, kirjutab Toomas Peterson.
8. jaanuari hommikul toimus lennuõnnetus Ukraine International Airlinesi lennukiga Boeing 737-800, mis lendas Teheranist Kiievisse, hukkusid kõik 167 reisijat ja üheksa meeskonnaliiget. Esialgsetel andmetel toimus õnnetus Teherani lennuväljast 15 kilomeetri kaugusel ca 8000 jala kõrgusel.
Lennuõnnetus on tekitanud rohkelt uitmõtteid ja spekulatsioone. See on ka arusaadav, kui asetame selle eskaleeruvasse konfliktsituatsiooni, kus kõige eredamal kujul toimub vastasseis ühelt poolt USA ja tema liitlaste ning teisalt Iraani ja laiemalt šiitliku kogukonna vahel. Ukraina ametiisikute ja spetsialistide ennatlikud teated lennuõnnetuse põhjuste kohta kannavad ilmselt eesmärki mitte seostada seda võimaliku sõjalise konfliktiga.
Siiski ei ole lennuõnnetuste puhul kohta spekulatsioonidele, tegeliku põhjuse peab välja selgitama ametlik uurimine. Vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) Konventsiooni Lisale 13, mis käsitleb lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist, moodustab riik, kus õnnetus juhtus, uurimiskomisjoni. Komisjon kutsub reeglina enda juurde vaatlejad, eelkõige lennuki tootnud firmast ja lennuki registreerinud riigist.
Iraani tsiviillennunduse regulaator (Iran Civil Aviation Organization) teataski Ukraina (kus on antud lennuk on registreeritud), USA (tootjamaa), Rootsi ja Kanada (kust pärineb arvukalt ohvreid) lennundusvõimudele, et nad kutsutakse uurimisest osa võtma.
Poleemikat ja spekulatsioone on tekitatud ka nn mustade kastide, millesse on salvestatud meeskonnaliikmete vestlused ning lennuki tehnilised näitajad, ümber. Peamiselt selles võtmes, et Iraani võimudel on võimalus seal salvestatut moonutada või muuta.
Olles ise kaua töötanud lennuohutuse ja -julgestuse alal, usun, et Iraani tsiviillennunduse ametnikud teevad endast kõik oleneva, et antud juhtumi põhjused selgitatakse välja ausalt ja erapooletult. Nende huvides peaks ka olema, et nad saadaksid mustad kastid sõltumatusse autoriseeritud uurimislaborisse, kuigi sellist tegevust otseselt nende käest ei nõuta.
Vaevalt oleksid Iraani šiitlikud vōimukandjad huvitatud rahvusvahelise lennuliikluse vähenemisest või isegi peatumisest Teherani lennuväljalt ning üle Iraani kulgevate lendude ärajätmisest.
Teatavasti on USA Lennuamet (FAA) kehtestanud tema registris olevatele lennukitele lennukeeluala Iraani, Iraagi, Omaani lahe kohal, millele järgnesid paljude lennufirmade teated lennumarsruutide muutmisest, mis omakorda võivad muuta lennuaegu.
Selline negatiivne stsenaarium võib veelgi süveneda, kui Iraani võimud otseselt ei deklaleeri, et antud fataalne õnnetus ei ole inspireeritud võimalikust riikide vahelisest, nimetame siis juba otse - sõjalisest konfliktist.
Toimetaja: Kaupo Meiel