Saatejuht Johannes Tralla küsis Mihkelsonilt Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmise legimitiimsuse kohta USA poolt. See on tekitanud küsimusi ja ka rahvusvahelise õiguse ekspert Lauri Mälksoo on öelnud, et Soleimani tapmine oli pretsendent, mis võib kaasa tuua vaidlusi.

"Eesti jaoks on rahvusvaheline õigus ja reeglitel põhinev maailmakord ülimalt oluline. Et see ei mureneks ja ei tekiks neid halle alasid, kus kohas ka võib-olla meie julgeolekut eksistentsiaalselt ohustavad jõud võiksid seda ära kasutada," ütles Mihkelson.

Mihkelson viitas ka ÜRO kohtuväliste tapmiste eriraportööri öeldule, et
Soleimani tapmine on üheselt vastuolus rahvusvahelise humanitaarõigusega.

Mihkelson tõstis esile, et kõik droonirünnakuid puudutav on aastaid olnud debattide osaks.

"Me peaksime lähtuma sellest, kas selle tegevuse argumendid on piisavad selleks, et olla kindlad, et siin ei ole halli ala suurendatud või kas rahvusvaheline õigus peab vett. Samas me peame aru saama, et nii tehnoloogia arenguga kui ka ajas edasiliikumisega toimuvad ka rahvusvahelises õiguses muudatused ja ma arvan, et Eestil kui ÜRO Julgeolekunõukogu praegusel liikmel on hea võimalus anda oma panus just rahvusvahelise õiguse õigusselguse tugevdamiseks," rääkis Mihkelson.

Küsimusele, kas saab olla Ameerika Ühendriikide liitlane number üks, toetada Ameerika Ühendriikide välis- ja kaitsepoliitikat kõikides selle väljendusvormides ja samal ajal nõuda rahvusvahelise õiguse väga täpset väärtuspõhist ning reeglitepõhist järge, vastas Mihkelson, et see on võimalik.

"Ma arvan, et saab küll," ütles ta. Mihkelson märkis, et ka Soleimani näite juurde tullakse veel tulevikus tagasi ja uuritakse seda. Lõplike järelduste tegemist aitaks Mihkelsoni sõnul teha info jagamine liitlaste vahel.

Mihkelson rääkis veel, et talle tundub, et Trumpil puudub konkreetne plaan Lähis-Idas ning seal valitsevat võimuvaakumit on viimase mõnekümne aasta jooksul kõige edukamalt täitnud Iraan ja Venemaa.