Uibo: raketitabamus on kõige tõenäolisem Ukraina lennuki huku põhjus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Raketitabamus paistab olevat kõige tõenäolisem põhjus, miks kolmapäeva varahommikul Iraani pealinna Teherani lennuväljalt startinud Ukraina reisilennuk alla kukkus, leiab lennundusekspert Toomas Uibo.

"Kirjeldus, mis täna teada on, viitab sellele, et kõik käis väga järsku, kadus andmeedastus lennukilt, puudus igasugune kommunikatsioon, mis viitabki sellele, et juhtus midagi väga äkiliselt ja ruttu. Täna teadaolevate andmete põhjal on rakett kõige tõenäolisem," rääkis Uibo reede hommikul "Terevisioonis".

Uibo sõnul tundus väga veider Iraani ainult mõni tund pärast katastroofi tehtud avaldus, et tegemist oli tehnilise rikkega. Nähes pilte, kus lennukist ei olnud praktiliselt midagi järel, oleks sellist järeldust nii kiiresti väga keeruline teha, märkis ta. Samuti polnud teateid, et meeskond oleks lennujuhte teavitanud probleemidest, kuna kui oleks mootoririke, siis see annaks pilootidele aega sellest teatada.

"Miks ei võetud ühendust tehnilise rikke puhul, kui see toimus? Järelikult pidi toimuma plavatus, mis muutis piloodid hetkega töövõimetuks. Välised jõud sellele on kõige loogilisem seletus. Üks on raadioside katkemine, teiseks katkesid hetkega ka lennuandmed - need ka lõppesid 2400 meetri kõrgusel," rääkis Uibo samal teemal ERR-i raadiosaates "Uudis +". 

Samuti tundub äärmiselt veidra avaldusena iraanlaste väide, et lennuki mootorid kuumenesid üle ja viide, et seda olevat näinud inimesed, kes lendasid kõrgemal kui Ukraina lennuk.

"Ütleme nii, et tegemist on päris absurdse väitega," ütles ekspert.

Vastates "Terevisoooni" saatejuhi Liisu Lassi küsimusele, milline võiks olla juhtumi edasine areng, tõdes Uibo, et lahenduse leidmise muudab keerulisemaks Iraani käitumine.

"Iraan on selles mõttes päris keerulises olukorras, et ta endiselt keeldub ütlemast, et tegemist oli raketiga. Ega me ju lõpuni ei tea ka täna, kas see päriselt nii oli," rääkis Uibo.

"Aga olemata sõjandusekspert, ma siiski arvan, et ühe raketi väljatulistamine ei ole päris nagu püstolilask. Sellele eelneb väga selge protseduur: sihtmärgi tuvastamine, kontrollimine ja siis veel kellegi käest loa saamine. See päris nii ei käi, et oih, vajutasin kogemata päästikule. See on üks pool. Teisalt on ameeriklased öelnud, et ilmselt ekslikult tulistati, andes sellega võimaluse Iraanile öelda, et jah, selline õnnetu juhus oli, aga tundub, et Iraan ei võta ka seda pakkumist vastu. Väga keeruline seis neil," tõdes Uibo.

Selguse saamist takistab see, et Iraan on vastasseisus USA-ga, mis on lennuki tootjafirma Boeingu asukoht ning samas on Iraan ka suletud ühiskond.

"Ameeriklastel on olemas võimekus näha satelliitide pealt rakettide väljatulistamisi kuumuspildi kaudu - aga jällegi: kindlasti leidub neid inimesi, kes seda infot ei usalda. Nii, et kui sellised katastroofid tekivad mitteavatud ühiskondades, siis on tõepoolest äärmiselt keeruline lõplikku tõde välja selgitada," rääkis Uibo.

Usaldamatus Iraani ja lääneriikide vahel võib takistada ka lennuki pardasalvestiste, millest üks jäädvustab meeskonna vestlusi kokpitis ja teine tehnilisi andmeid, uurimist, leidis Uibo. "Täna ei ole teada, mis nende kastidega tehakse. Maailmas parim know-how on selle koha pealt ameeriklastel, brittidel ja prantslastel. Kui nüüd Iraan võtab kõike seda kui Lääne ühiskonda, keda ta ei usalda, siis on küsimus, kes hakkab neid kaste analüüsima," rääkis ta.

Niinimetatud mustad kastid annaks kindlasti väga selge tunnistuse, mis juhtus, kui nende andmetega ei manipuleerita. Loomulikult on Iraagil õigus uurimist juhtida, aga on hea tava, et kaasatakse ka tootja.

Kui Iraan ei anna andmeid USA-le, siis võiks need edastada vähemal brittidele või prantslastele, leidis Uirbo.

"Uudis +" saatejuhi Arp Mülleri küsimusele, kui kaua võiks pardasalvestiste analüüsimine aega võtta, vastas Uibo, et see oleneb, kui raskesti need kahjustada on saanud. "Üks asi on nende andmete kättesaamine, mis ei tohiks väga palju aega võtta, teine aga nende analüüs. Elektroonilises mõttes ei võta kättesaamine palju aega, küll aga analüüs," rääkis ta.

Lennufirma Ukraine International Airlines Kiievisse teel olnud reisilennuk 176 inimesega pardal kukkus kolmapäeva varahommikul alla natuke aega pärast Teheranist õhku tõusmist. Keegi lennukatastroofist eluga ei pääsenud. Hukkus 82 Iraani, 63 Kanada, 11 Ukraina, 10 Rootsi, neli afgaani ja kolm britti. Osa reisijate topeltkodakondsuse tõttu on Iraani esitatud hukkunute arvud seni mõnevõrra ebatäpsed.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: