Mirjam Mõttus: ilma paanikata, Kagu-Eesti ei jookse inimestest tühja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Erakogu

Kui omavalitsuse ainuke ja kõige hiilgavam idee on ehitada uus vallamaja, vähendades samas panustamist piirkonna erakoolidesse, ei maksa liigselt imestada, kuhu küll kõik elanikud on ühtäkki kadunud, sedastab Mirjam Mõttus Vikerraadio päevakommentaaris.

Kagu-Eesti kolme maakonna, Valga-, Põlva- ja Võrumaa elanike arv on paari aastaga kahanenud 3300 inimese võrra. Setomaa vallas elab selle aasta alguse seisuga umbes sama palju inimesi. See tähendab, et paari aastaga on Kagu-Eesti elanikkond vähenenud terve valla jao inimeste võrra. Vähemalt nii väidab kohalik meedia.

Süüvides ajaleheartikli jaoks kasutatud siseministeeriumi andmebaasi, tuleb välja, et teisteski omavalitsustes on paari viimase aastaga elanike arv oluliselt vähenenud.

Hüppelise muutuse taga on läinud aasta algul jõustunud seadus, mis kehtestas, et elanik peab olema elanikeregistrisse kantud täpse aadressiga. Seega inimene, kes varem võis igal hetkel hakata ühe või teise omavalitsuse elanikuks, pidi nüüd omama kindla aadressiga elukohta.

Sel viisil registreid korrastama asunud omavalitsused kaotasid terve Eesti peale võrreldes kahe aasta taguse ajaga üle 17 600 inimese. Tartu ja Tallinna kodanike arv kahanes näiteks enam kui 4000 inimese võrra. Siseministeeriumist selgitatakse, et mõistagi pole inimesed kuhugi ära kadunud. Enamasti on tegu välismaa ja Eesti vahet pendeldavate kodanikega, kes senini polnud oma elukohaandmeid korda teinud.

Ikka see vana jutt

Niisiis pole paanikaks põhjust. Elu Kagu-Eesti omavalitsustes pole mitte drastiliselt halvenenud, vaid andmebaasidest kustutati lihtsalt need, keda kohapeal niikuinii polnud. Muidugi ei tähenda see, nagu oleks Kagu-Eestis elanike arv vähenenud üksnes "olematute hingede" arvelt.

Maalt linna lahkumise trend on jätkuv ja üleilmne, miski, mis pole üksnes Eesti, vaid ikka kogu globaalküla mure. See on üsna pidurdamatu protsess, millele ei ole lihtsaid ja häid lahendusi. Eestis näib see aga olevat mure number üks ja ennekõike ikka nende vaatevinklist, kust minema minnakse. Sõltub ju omavalitsuste tulubaas elanike arvust.

Nõnda veavad omavalitsused juba aastaid naeruväärselt vägikaigast elanike ümberjagamise pärast. Ikka see sama vana trall, registreerud meile, kinkekaart teile.

Vallavolinike suust on aga inimeste jätkuva lahkumise põhjenduseks kuulda fossiilseid ohkeid ja süüdistusi. Kaasvolinike, endiste valitsejate või kogunisti riigi suunal. Ei midagi uut selle päikese all, ikka see vana tasuvate töökohtade jutt, valed otsused ja nii edasi.

Töökohad

Peatun korraks töökohtade teemal. Jah, pealinnas võivad olla kõrgemad palgad, aga seal on ka kallim elu. Alustades eluasemekuludest kuni lasteaia kohamaksude ja autokindlustuseni. Summa-summaarumina on linlase ja maaka elatustase tõenäoliselt siiski üsna sarnane. Või siiski mitte?

Kuulutuste järgi otsustades võib maal elav lüpsilauda töötaja teenida isegi rohkem kui näiteks mõni ministeeriumiametnik. Seega on mul vähe usku kogu sellesse tasuvate töökohtade juttu kui imevahendisse, mis hoiab inimesi maalt lahkumast. Seda eriti ajal, mil maaomavalitsused on hädas erinevate töökohtade täitmisega.

Üks Kagu-Eesti omavalitsus on viimase paari aastaga välja kuulutanud 26 konkurssi, millest kümme kukkusid läbi. Nelja inimest otsitakse senini erinevatele ametikohtadele.

Ettevõtluse maale toomise ja kõrgepalgaliste töökohtade jutu taustal peaks omavalitsused ehk enam mõtlema sellele, millised on elanike tegelikud vajadused. Tõesti, kui omavalitsuse ainuke ja kõige hiilgavam idee on ehitada uus vallamaja, vähendades samas panustamist piirkonna erakoolidesse, ei maksa liigselt imestada, kuhu küll kõik elanikud on ühtäkki kadunud.

Sama võib öelda mättajumalate võimukempluste kohta, mis pole hoolimata haldusreformist vaibunud. Mulle isiklikult näiteks ei paku huvi olla sellise omavalitsuse hingekirjas, kus kõige innovaatilisemad mõtted elu parendamiseks piirduvad volikogu esimehe või vallavanema lahti kangutamisega.

Inimestel on äärealadel märksa tõsisemad mured. Kuidas maja soojustada või kuidas üldse soetada maja, mida soojustada? Et kooli- ja liinibussiringid oleks loogilised, et arstiabi oleks kättesaadav ja tasemel, et teed oleksid korras ja kiire internet toas, et elukeskkond oleks pidevalt arenev ja ajaga kaasaskäiv.

Õnneks ongi juba kuulda esimesi vaikseid käega katsutavaid samme inimeste pärismurede leevenduseks.

Noored Setomaale

Setomaal on unikaalne Noored Setomaale toetusskeem, kus riik ja omavalitsus panustavad noorte maale jäämisesse läbi rahalise toe elamute korda tegemisel. On kuulda, et varsti saab sellisest toetusskeemist osa suur hulk Kagu-Eesti elanikest.

Kui Noored Setomaale programmi panustavad riik ja kohalik omavalitsus kokku 60 000 eurot, siis Kagu-Eesti spetsialisti toetust hakkavad riik ja omavalitsus toetama 600 000 euroga. Mõistagi on ka toetuse küsijal ühe kolmandiku suurune omavastutus. Tegemist on meetmega, mis on mõeldud Kagu-Eesti ettevõtluses töötavale spetsialistile, et ta saaks parandada oma elutingimusi või kogunisti elamu soetada.

Mõistagi valmib programm just koostöös Kagu-Eesti omavalitsustega. See võiks olla üks esimesi tõsisemaid algatusi, mis päriselt aitaks inimestel maapiirkonda jääda. Sest nagu öeldud – meie mure pole enam tasuvad töökohad, vaid see, kuidas soetada või renoveerida kinnisvara piirkonnas, kus kinnisvaraturg põhimõtteliselt puudub. Põhimõtteliselt tähendab see väljaspool Harjumaad ja Tartu linna.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: