Mirjam Mõttus: riik pole Kagu-Eestit hüljanud ({{commentsTotal}})

Foto: Erakogu

Riigiametnike välitööd ja presidendi töönädalad Kagu-Eestis panevad kohalikud omavalitsused olukorda, kus vana retoorikaga, et riik on meid hüljanud, ei saa enam edasi minna. Ühtlasi paneb see proovile kohalike reageerimiskiiruse ja oskuse olla õigel ajal õiges kohas, leiab Mirjam Mõttus Vikerraadio päevakommentaaris.

Tegelikult on üsna loogiline, et riigiametnikud ja president pöörasid Narva külastamise järel fookusteravuse Kagu-Eestile. Statistiliste näitajate järgi on tegemist kahe üsna sarnase piirkonnaga – kõrgem töötus, kui mujal Eestis, suuremad sotsiaalprobleemid, üldine hüljatuse ning suurem "meie" ja "nemad" tunne.

Et mõista nende ja paljude teiste kohapealsete probleemide anatoomiat, kutsus rahandusministeerium ellu riigiametnike välitööd Põlva-, Võru- ja Valgamaal. Välitööde eesmärk oli tuua ühise laua raha riigi ja kohalike omavalitsuste esindajad, et tekitada kohapealsetele muredele ühtne arusaam ja lahenduste ruum. Olgu selleks või kagueestlaste lemmikteema, teed.

Mõistagi ei langeta ükski riigiametnik ega kantsler ühe arutelu järel otsust, et kohe homme muudetakse Kagu-Eesti teed tolmuvabaks, kuid kahtlemata said nad välitööde käigus tugeva sisendi, et selle eest tuleb Kagu-Eesti teemadest rääkides tõsiselt seista.

Samale järelduse jõudis ka president Kersti Kaljulaid, kes töötab selle nädala lõpuni Kagu-Eestis.

Teisipäeval Setomaad ja Saatset külastades vedas ta Saatse kiriku ees oma tolmukorra alla mattunud ametiautole sõrme abil allkirjastatud sõnumi "#tolmuvabaks". Presidendi hinnangul on Kagu-Eesti teede tolmuvabaks tegemine üks kõige olulisemaid asju, mis tuleks järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi jooksul ära teha. See aitavat kaasa nii ettevõtlusele kui ka tühjaks jäänud talude taasasustamisele.

Kiriku ees autoninale lapse kombel sõnumi joonistamine saavutas koheselt laia kõlapinna ning võimaldas juba järgmisel kohtumisel oma sõnumit esitleda. Ja ilmselt jõuab see teema ka presidendi järgmistesse kõnedesse, mis omakorda tekitab ühiskonnas ühest olulisest teemast ühtse arusaama – teed peavad olema korras.

Kuid sellise avalduse kirjutamine on ühtlasi hea näide oskusest kiiresti ja õigesti reageerida. Viimasest on saanud üks olulisemaid tööriistu kiiresti muutuva maailmaga kaasa minemiseks, sest nagu ütleb ka president, mida kiiremini sõita, seda kaugemale on vaja ette näha ja seda vähem jääb aega reageerimiseks.

Või kui soovite lihtsamalt, siis see on umbes sama nagu pesu õues kuivatamine. Kui ilmaprognoos lubab päikest, viin alati linad õue ja kui siis ikkagi ühtäkki sadama hakkab, jätan oma muud tegevused kus seda ja teist ning torman kuivavat pesu päästma. Sellist reageerimist on meil igapäevaelus üha rohkem vaja.

Mida ma tahan öelda? Ühtäkki on Kagu-Eesti huviorbiidis. See pole näiline, vaid asjalik ja siiras huvi, kus ametnikud ja president tulid oma mugavustsoonist välja ja proovisid päriselt tajuda ning mõista, kuidas regionaalset lõhet vähendada ja meid nii öelda järele aidata.

Paraku on aga juba kuulda kriitikat, et külaliste huvi kohapealsete teemade vastu oli suurem, kui kohapealsetel inimestel endil. Ennekõike visati see kivi kohalike omavalitsuste kapsaaeda. Vallavalitsustelt ja -volikogudelt oodati suuremat osalust, suuremat pühendumist, suuremat kohalolu. Nüüd ja praegu.

Niisiis küsitakse täiesti õigustatult, kas Kagu-Eesti omavalitsusjuhid suutsid ikka piisavalt kiiresti ja õigesti reageerida tekkinud olukorrale ning külla saabunud riigiametnikega kohtumisest maksimumi lõigata. Paraku öeldakse, et ei, mitte kõik ei suutnud seda. Kui ehk, siis vaid setod, kes on sellistes asjades alati eesrinnas olnud.

Eelnev muidugi ei tähenda nagu oleks välitööd luhta läinud. Sugugi mitte. Just praegu käib kokkuvõtete tegemise aeg, mis on hea võimalus vigade parandamiseks. Ühtlasi mõistmiseks, et iganenud on selgeks õpitud retoorika, et regionaalpoliitikat pole, et riik ei hooli meist, et kogu raha on vaid Tallinnas ning et riik paneb meile vaid kohustusi, aga vahendeid ei anna.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: