"Uudisteportaalide pealkirjad ütlevad, et eelmine aasta oli meie pensionifondidele väga edukas," kirjutas Neivelt reedel sotsiaalmeedias. "Nagu tavaliselt, on ka need pealkirjad petlikud. Pealtnäha on fondide tootlusega kõik hästi, aga kui süveneda, siis see kahjuks nii ei paista. Miks?"

"Nimelt on kõik need kõrgema tootlusega fondid mahult väga väikesed fondid. Viis parimat tootlust näidanud fondi moodustavad oma mahult ainult viis protsenti kogumahust. Nelja parema fondi hulgas on fondid, kus meie fondijuhid ei ole oma kätt külge pannud... need on indeksifondid!" märkis Neivelt.

Eesti pensionifondide keskmine tootlus oli eelmisel aastal 9,5 protsenti. "See on väga korralik tootlus, aga jääb ikkagi näiteks Rootsi riiklikule pensionifondile AP7 kolm korda alla! Seda ka siis, kui me arvestame maha Rootsi krooni nõrgenemise euro suhtes."

"Kahjuks kehtib endiselt minu aastatagune loosung, et meie pensionifondide tootlus on kaks korda viletsam kui see olla võiks," summeeris Neivelt. "Ma saan väga hästi aru, et üks aasta on liiga lühike periood järelduste tegemiseks, aga ikkagi – vahe oli kolm korda! Ka siis, kui turgudel peaks toimuma langus, võivadki nende fondid kõrgema baasi pealt rohkem kukkuda."

Neivelt lisas, et kui mõne aja pärast tulevad välja võrdlused teiste riikide pensionifondidega, siis on huvitav vaadata mitmendal kohal Eesti fondid eelmisel aastal Euroopas olid. "Turgudel oli lihtsalt väga hea aasta ja kõikjal näidati väga häid tulemusi. Meie 9,5 protsenti ei ole kindlasti midagi erilist."

"Miks on meie fondide tootlus endiselt nii nigel?" küsib Neivelt. "Esiteks on meie inimesed paigutanud raha enamasti fondidesse, kus on rohkem võlakirju. Kui 20 aastat tagasi oli see põhjendatud, siis peale euroga ühinemist ja suurt rahatrükki enam mitte."

"Teiseks üritavad meie fondijuhid endiselt kõrgete tasude õigustamiseks tegeleda aktiivselt fondi juhtimisega. Õigem oleks vahendada indeksifondi või seda teenust lihtsalt parimatelt sisse osta. Ei ole võimalik, et meie fondihaldurid maailma parimatest üle on," märkis ta.

2019 oli Eesti teise samba pensionifondide ajaloo paremuselt teine aasta pärast 2009. aastat, mil finantsturud kriisist toibuma hakkasid.

2. jaanuari seisuga oli aastane tootlus kõige suurem SEB fondil Indeks 100 – 28,05 protsenti. Järgnesid Swedbank K1990-1999 27,83 , LHV indeksifond 26,79, Tuleva Maailma Aktsia 22,72 ja Luminor A pluss 21,03 protsendiga.

Pensionifondide hea tootluse taga oli suures osas ka eelmisel aastal muutunud reeglid, mis lubavad neil raha vabamalt investeerida. Maailma finantsturgude viimase kümnendi kõige positiivsem aasta pani indeksfondid kasvama.