Vaarik loodab Levila esimesed lood avaldada veebruaris ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uuriva ajakirjanduse veebiväljaannet Levila käivitav meediategelane Daniel Vaarik loodab, et esimesed selle lood ilmuvad veebruaris.

"Oleme esimesed saavutused planeerinud veebruari. Jaanuaris, nii ruttu veel midagi valmis ei saa, aga veebruaris võib juba midagi oodata," ütles Vaarik reedel ERR-ile Vikerraadio saates "Uudis+".

Rääkides uue väljaande sisust ja suunitlusest ütles Vaarik, et see hakkab avaldama pikemaid käsitlusi peamiselt Eesti teemadel ning püüab puudutada laiemat auditooriumi kui ainult Tallinna kesklinnas tegutsevad inimesed.

"Olen ammu rääkinud, et ükski kogukond ei püsi koos, kui ei ole ühist meediat. Ka Eesti kui kogukond. Mulle tundub, et sellist meediat, mis meid ühendab ja koos hoiab, on väheks jäänud, kuna hästi palju on sellist kiiret meediat, mis annab konfliktseid kiirvaateid," rääkis ta. "Tahaks selle teemaga eksperimenteerida - kuidas teha sellist meediat, mis oleks oluline natukene teistsugustele seltskondadele kui me siin Tallinnas Stockmanni ruutkilomeetril oleme harjunud mõtlema ja tahaks teha seda ka natuke pikemas vormis," lisas Vaarik.

Tema sõnul on viimastel aastatel hakanud meedias elama selline mõiste nagu suur lugu - pikemad artiklid, mida inimene loeb vähemalt 15-20 minutit. "Ma arvan, et meediaväljaanded ei paneks neid niisama üles, kui neil lugejaid ei oleks," tõdes ta.

Vaariku, dramaturg Eero Epneri ja filmirežissöör Madis Ligema algatust on lubanud toetada pikaaegne Skype Eesti juht Sten Tamkivi ja TransferWise'i kaasasutaja Taavet Hinrikus ning nende kinnitusel on Levilal esialgseks tegutsemiseks piisav raha koos. Vaariku hinnangul hoiaks Levila oma kulusid kokku sellega, et ei hakkaks võistlema suurte meediamajadega, mis toodavad päevas sadu uudisühikuid.

Rääkides algatuse tulevikust, ütles Vaarik, et ei eelda, et Levila kestab igavesti. "Meie jaoks - kui näiteks kahe aasta jooksul on sündinud 50 suurepärast suurt lugu või ka 100, siis see on väga hea. Loomulikult me mõtleme, kuidas see võiks kesta ka kümme aastat. Aga Postimehe, rahvusringhäälingu ja Delfi ja kõigi nende viga on, et püüavad olla igavesed. Meie oleme palju eksperimentaalsemad," rääkis ta.

Saatejuht Arp Mülleri küsimusele uue väljaande ideoloogilise positsiooni kohta vastas Vaarik: "Ma arvan, et see väljendub kõige rohkem selles, mida me ei tee. Igasugu vaenuõhutamistega me kaasa ei lähe. Teine asi, mida kindlasti tahame vältida, on erakonnapoliitiline hoiak, vastandumine. Me ei hakka olema ühe või teise erakonna vaate kandjad." Ta ei usu ka, et liberaalsete vaadete poolest tuntud Hinrikus ja Tamkivi hakkaks Levila sisu mõjutama. "Ma arvan, et Levila võiks ka nende jaoks olla asi, mis võiks ka neid oma elus ja filosoofias edasi arendada ehk siis see peaks olema mõistmise tööriist ka neile, kes seda rahastavad," ütles Vaarik. Lisaks tagab väljaande rippumatust ka see, et Levilal on põhikirjas ajakirjandusliku sõltumatuse põhimõte.

Vaarik ütles, et on küll kohtunud mõne Postimehest hiljuti lahkunud ajakirjanikuga, kuid otseselt kedagi veel tööle pole võtnud. Ta ei välistanud samas, et Levila hakkab teiste meediaväljaannetega koostööd tegema. "Meediamajades on väga häid kirjutajaid, dokumentaliste. Ei välista, et teeme nendega mõnikord ka ühiseid projekte," ütles ta.

Rääkides enda kui suhtekorraldaja positsioonist uue ajakirandusväljaande juures, kinnitas avalikussuhete bürood Akkadian vedav Vaarik, et on juba viimased kuud tegelenud sellest ärist väljumise nimel. "Katkestan suhtekorraldusega suhted nii pea kui võimalik. Uusi tellimusi pole kuus kuud võtnud. Küsimus on ühes riigihankes, mis tuleb lõpetada, mõne kuu pean veel sellega seotud olema ja siis teen järsu lõpu," rääkis ta.

Vaarik on öelnud Delfile, et lisaks tekstidele võib Levila hakata avaldama ka audio- ja videomaterjali.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: