Daniel Vaarik: poliitikud võiks pakkuda inspireerivamaid sõnumeid ({{commentsTotal}})

{{1540909440000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Meediaekspert ja suhtekorraldaja Daniel Vaarik ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et negatiivsete sõnumite kõrval võiks poliitikud pakkuda välja ka positiivseid sõnumeid ja võimalusi, mis inspireeriks.

Saatejuht Indrek Kiisler küsis Vaarikult, mis läks puidurafineerimistehase arutelus valesti, et see ühiskonnas nii teravaid emotsioone esile tõi.

Vaariku sõnul on Eestis mets püha ja see läheb inimestele väga korda, sest sellele rajaneb eestlaste enesepilt. Tartlaste puhul on seal kõrgendatud soov Tartut akadeemilisena kaitsta, kuna Tartu on oluline akadeemiline keskus Eestis, ütles ta.

Ta lausus, et palju probleeme sünnib usalduse puudumisest ja pole ühist usaldusväärset andmeruumi. "Senikaua kuni me ei suuda andmetes kokku leppida ei suuda ka muus kokku leppida. Me peaks alustama sellest, et me ehitame üles uuesti andmestiku. Võiks panna ühte ruumi Start-upi inimesed ja metsaanalüütikud. et oleks ühtne andmeruum, mille kohta mõlemad pooled on öelnud, et see on ok," rääkis Vaarik, kelle ettevõte on andnud nõu ka Eesti metsa- ja puidutööstuste liidule.

Vaarik usub, et ka ühenduses Eesti Metsa Abiks on neid, kes soovivad kokku leppida.

Küsimusele, kas survegrupid pääsevad Eestis praegu kergesti pildile, vastas ta, et see on tänase ühiskonna eripära. "Meediat on võimalik ise luua ja tugeva sõnumi levima panna," sõnas ta.

Vaarik rääkis, et viha ja vastandumise sõnum levib lihtsasti seetõttu, sest see lihtsalt köidab inimesi. Aga tema sõnul levib hästi ka positiivse üllatuse sõnum.
Rääkides Riigireformi Sihtasutuse esile kerkimisest ja sellest, et neile on ette heidetud liigset maskuliinsust ja nostalgiameelsust ütles Vaarik, et ka nende arvamus on oluline.

"Äkki seda võikski võtta selle põlvkonna arvamusena, see on ka oluline hääl," sõnas ta.

Küll aga arvas Vaarik, et ühiskonnas võiks olla rohkem positiivseid sõnumeid. "Mulle tundub, et tekkinud on ohtlik olukord, kus riigil ja mõtteliidritel on kurvad sõnumid ainult. Ma saan aru kui sellest sõnumite paketist ei tahagi inimesed midagi võtta, sest see ei inspireeri. Oleks vaja sõnumeid ka võimalustest. Näiteks kuidas me uue tehnoloogia valguses saame oma keelt ja kultuuri väärtustada ja arendada. Selle üldine nimetus võiks olla visioon. Tänased poliitikud võiksid rohkem õppida rääkima ka võimalustest," rääkis Vaarik.

Vaarik andis mõista, et ka ametnike kärpimisega ei tasu hoogu minna, sest liiga õhuke riik peidab endas läbipõlemise ohtu. "Osa sellest kärpimise jutust ei pruugi olla õige, me peame leidma teise võtme nendest probleemidest rääkimiseks," ütles ta.

Vaarik tõi veel näite, et kui ametnik koondatakse ja tema ülesanded suunatakse tema kolleegile, siis on aja küsimus, millal see inimene läbi põleb ning see ei ole jätkusuutlik.

Kiisler küsis Vaarikult ka seda, kas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kasutab oma sõnumite edastamisel suhtekorraldajaid.

"Ma arvan, et nad kasutavad mingeid päris professionaalseid teadmisi. Töö, mis nad teevad sotsiaalmeedias on üsna pühendunud ja üsna läbimõeldud," sõnas ta.
Vaarik rääkis veel, et vastandumisega ei saa ühiskonnas lõputult tegeleda. "Mina arvan, et seda ei saa lõputult teha, sest vastasel juhul me järjest killustame oma riiki," lausus ta.

Ossinovski üleskutse välistada koostöö EKRE-ga tegi tema sõnul erakonnad ettevaatlikuks, sest ei oldud kindlad, kas see võib tuua hääli hoopis EKRE-le.

Vaadates Tallinna linnapea Taavi Aasa artiklit tundub Vaarikule, et ka Keskerakond hakkab EKRE-ga vastanduma, sest nähakse, et sellel võib olla mõtet, sest see võib tuua hääli.

Vene kaardi kasutamisest valimiste ajal Vaariku sõnul niipea lahti ei saa. "Viimastel aastatel on see taas tõusnud. Näiteks aastal 2003 oli vene kaart täiesti kadunud. Selle ajaga võrreldes on Vene kaart taas olemas ka otseses julgeoleku mõttes," rääkis Vaarik.

Seda, mis aitaks Isamaal ellu jääda ei osanud Vaarik öelda. Küll aga ütles ta, et senikaua kuni patriotism ei ole tõlgendatud teiste erakondade poolt nii, et see inimesi huvitab, jääb see EKRE pärusmaaks. "On oluline, et see teema oleks olemas ka teiste erakondade jaoks," arvas ta.

Vaarik pidas aastaid tagasi blogi Memokraat ja juba tükk aega enam seda ei pea, sest töötab põhiaja konsultandina ja ei taha neid kahte asju segada. Ta ütles, et blogi on üle võtnud Rainer Sternfeldt.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: