"Meie suursaadiku alusetu või selgitamata vahistamine Teheranis on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine," ütles Raab avalduses pärast Rob Macaire'i kinnipidamist.

Briti välisminister hoiatas, et Iraanil on praegu käes "teelahkme moment", ja riik peab valima, kas marsib edasi paariariigi staatuse poole või astub samme pingete de-eskaleerimiseks ja diplomaatilise edasiliikumistee leidmiseks.

Macaire vahistati Teheranis Ukraina reisilennuki eksikombel allatulistamise pärast vihaste meeleavaldajate "ässitamise" eest, edastas väljaanne Daily Mail. Ta vabastati umbes tund aega hiljem, lisas leht.

Iraani konservatiividele lähedal seisva uudisteagentuuri Tasnim teatel provotseeris Briti suursaadik üliõpilasi radikaalsetele tegudele. Tasnimi teatel kutsuvad Iraani ametnikud Briti diplomaadi pühapäeval uuesti välja.

Iraani sõnul vabastati Briti saadik peatselt pärast tema tuvastamist

Teheranis seadusvastasel kogunemisel kinni peetud Briti suursaadik Rob Macaire vabastati peatselt pärast tema tuvastamist, ütles Iraani asevälisminister pühapäeval.

"Teda ei peetud kinni, vaid ta võeti seadusvastasel kogunemisel vahi alla tundmatu välismaalasena," teatas Seyed Abbas Araghchi Twitteris.

Asevälisministri sõnul vabastati saadik 15 minutit pärast seda, kui ta oli diplomaadile helistanud ja ta isiku kinnitanud.

Suursaadik eitas meeleavaldusel osalemist 

Briti suursaadik Teheranis eitas pühapäeval, et võttis osa meeleavaldusest lennukatastroofi memoriaali juures. 

Iraani tudengid korraldasid rahvakogunemise pealinnas asuvas Amir Kabiri Ülikoolis laupäeval, et avaldada lugupidamist Ukraina reisilennuki katastroofis hukkunud 176-le inimesele. Iraani võimud olid mõni tund varem tunnistanud, et tulistasid lennuki ekslikult alla. 

Macaire peeti kinni väidetava "osalemise eest kahtlastes tegudes" ülikooli ees korraldatud rahvakogunemisel, vahendas Iraani uudisteagentuur Mehr. 

"Võin kinnitada, et ma ei osalenud ühelgi meeleavaldusel! Ma läksin üritusele, mis kuulutati välja kui PS752 tragöödia ohvrite leinaseisak," ütles Macaire Twitteris. Ametniku sõnul hoiti teda kinni pool tundi. 

"See on normaalne, et inimesed tahavad oma kaastunnet avaldada - mõned ohvrid olid britid. Ma lahkusin pärast viit minutit, kui keegi hakkas hüüdma," ütles ta.

"Diplomaatide arreteerimine on muidugi kõikides riikides ebaseaduslik," lisas Macaire. 

Briti valitsus nimetas oma diplomaadi kinnipidamist Iraani pealinnas "rahvusvahelise õiguse selgeks rikkumiseks". 

Iraani võimud juhtumit kommenteerinud ei ole.

Iraanlased põletasid Ühendkuningriigi Teherani saatkonna ees Briti lippu

Iraanlastest protestijad põletasid pühapäeval Teheranis asuva Ühendkuningriigi saatkonna ees Briti lippu pärast seda, kui võimud pidasid Briti suursaadiku ajutiselt kinni väidetava osalemise eest seadusvastasel protestil.

Kuni 200 meeleavaldajat kogunesid saatkonna ette päev pärast Briti suursaadiku Rob Macaire'i lühikest kinnipidamist üritusel, kus mälestati Teherani lähistel raketitabamuse tõttu alla kukkunud Ukraina reisilennuki surmasaanud reisijaid.

Saatkonna ette tulnud protestijad skandeerisid "Surm Suurbritanniale!".

USA kutsus Iraani Briti suursaadiku vahistamise eest vabandama.

"See rikub Viini konventsiooni, mille rikkumise koha pealt on režiimil ette näidata kurikuulsad saavutused. Kutsume režiimi Ühendkuningriigi ees tema õiguste rikkumise eest ametlikult vabandama ja austama kõigi diplomaatide õigusi," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Morgan Ortagus Twitteris.

Laupäeval puhkesid Teheranis meeleavaldused pärast seda, kui Iraan võttis omaks Ukraina reisilennuki tahtmatu allatulistamise, mille tagajärjel sai surma 176 inimest, kellest paljud olid tudengid.

AFP korrespondentide sõnul kogunesid sajad tudengid laupäeva õhtul Iraani pealinnas Amir Kabiri ülikooli juurde, et mälestada kolmapäeva hommikul aset leidnud lennukatastroofi ohvreid.

Mälestusüritus kasvas hiljem üle vihaseks meeleavalduseks Iraani režiimi vastu.

Üliõpilased hüüdsid loosungeid, mõistes hukka valetajad, ja nõudsid lennuki allatulistamise ja selle algse kinnimätsimise eest vastutavate isikute tagasiastumist ja kohtu alla andmist. Iraani konservatiividele lähedal seisva Farsi teatel hüüdsid meeleavaldajad destruktiivseid ja radikaalsed loosungeid. 

Uudisteagentuuri sõnul rebisid mõned tudengid maha 3. jaanuaril Bagdadis USA droonirünnakus hukkunud Iraani revolutsioonikaardi eliitüksuse Quds komandöri Qasem Soleimani postreid. 

EL ärgitas Iraani pingeid leevendama

Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell kritiseeris pühapäeval Teherani Briti diplomaadi kinnipidamise eest ja ärgitas pingeid leevendama. 

"Olen väga mures Ühendkuningriigi suusaadiku ajutise kinnipidamise pärast Iraanis. Viini konventsioonist lugu pidamine selle täies ulatuses on kohustuslik. EL kutsub pingeid leevendama ja (tagama) ruumi diplomaatiaks," ütles Borrell Twitteris. 

Trump hoiatas Iraani meeleavaldajate mahasurumise ja tapmise eest

USA president Donald Trump hoiatas laupäeval Iraani meeleavalduste mahasurumise eest, mis puhkesid pärast seda, kui riik võttis omaks reisilennuki tahtmatu allatulistamise.

"Iraani valitsus peab lubama inimõigusorganisatsioonidel jälgida ja teatada fakte kohapealt iraani rahva käimasolevate meeleavalduste kohta," kirjutas Trump Twitteris.

"Ei saa olla järjekordset veresauna rahumeelsete protestijate kallal ega ka internetisulgu. Maailm jälgib," lausus Trump viitega novembris Iraanis kütusehinna tõusu vastu puhkenud meeleavaldustele, mille režiim veriselt maha surus.

Eelnevalt oli Trump edastanud Twitteris iraani rahvale sõnumi. "Olen seisnud teiega alates oma presidendiaja algusest ja minu valitsus jätkab teie kõrval seismist," kirjutas Ühendriikide riigipea.

"Me jälgime teie meeleavaldusi tähelepanelikult ja teie vaprus annab meile inspiratsiooni," lisas ta.

Laupäeval puhkesid Teheranis meeleavaldused pärast seda, kui Iraan võttis omaks Ukraina reisilennuki tahtmatu allatulistamise, mille tagajärjel sai surma 176 inimest, kellest paljud olid tudengid.

Ühendriikide ränkade sanktsioonide all kannatavas Iraanis puhkesid 15. novembril meeleavaldused seoses kütusehindade järsu tõusuga. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International andmeil sai meeleavalduste mahasurumise käigus surma vähemalt 304 inimest.

Iraani võimud on võtnud omaks vaid mõne meeleavaldaja surma, kuid on tunnistanud, et vahistati üle 7000 inimese.

USA hinnangul võis protestide käigus surma saada üle 1000 iraanlase.

USA valitsus uusi Iraani kättemaksurünnakuid ei prognoosi

Ühendriikide kaitseministri Mark Esperi sõnul arvab USA valitsus, et Iraan ei ole ette valmistamas uusi rünnakuid kättemaksuks Iraani tippkindrali surmasaamisele USA õhulöögis.

Esperi arvates on Iraani valitsusel selleks praegu liiga palju siseriiklikku survet, sest Iraani relvajõud tulistasid 8. jaanuaril alla Ukraina reisilennuki ja tapsid 176 selle pardal olnud inimest. Enamik neist olid iraanlased või Iraani-Kanada topeltkodakondsed.

"Näete iraani rahvast tõusmas püsti ning kinnitamas oma õigusi, soovi parema valitsemise järgi, nõudmas teist režiimi," lausus Esper telekanalile CBS.

Iraanlasi pahandavad lennuki allatulistamine ja juhtumi järel Iraani tippametnikelt tulnud eksitavad selgitused. Valitsusel kulus lennuki kogemata allatulistamise tunnistamiseks mitu päeva.

Esperi sõnul on Iraani poolsõjaväeline üksus Quds jätkuvalt ohtlik kogu Lähis-Idas, kuid rünnakuplaanid, mida koostas Iraagis 3. jaanuaril tapetud Qudsi tippkindral Qasem Soleimani, said "segi paisatud".

Kaitseministri sõnul on jätkuvalt jõus USA pakkumine alustada Iraaniga eeltingimusteta kõnelusi uue tuumaleppe üle.