Analüütik: vägivald USA vägede vastu Lähis-Idas võib kasvada

Hiljutises intervjuus Fox Newsile ütles USA president Donald Trump, et Iraani kindral Qasem Soleimani tapeti, sest ta plaanis mitut suurt rünnakut.

"Bagdadi saatkond oleks kindlasti olnud esimene, aga ma arvan, et kokku oleks rünnatud nelja saatkonda, võib-olla ka sõjaväebaase ja ka palju teisi kohti. Oht oli lähedal ja siis järsku oli ta läinud," kõneles Trump.

Presidendi administratsioon on viimastel päevadel jaganud Soleimani plaanide kohta täpsemaid selgitusi. Varem rõhuti pigem vaid sellele, et oht oli olemas ja väga lähedal.

"Ma ei tea täpselt, millisel minutil, me ei tea täpselt, millisel päeval see läbi oleks viidud, aga oli väga selge, et Qasem Soleimani ise plaanis suurt rünnakut USA huvide vastu," rääkis USA välisminister Mike Pompeo.

Trumpi avameelsust on tagant tõuganud mitme kongressi liikme kriitika, et administratsioon ei ole rünnakut piisavalt põhjendanud. Samas ei ole ka nüüd päris selge, mida luureinfo Soleimani plaanide kohta ikkagi täpselt ütles.

"Ma ei näinud seda infot, kus räägiti neljast saatkonnast, aga ma ütlen, et ma jagan presidendi vaadet, et tõenäoliselt oleksid nad rünnanud meie saatkondi," ütles USA kaitseminister Mark Esper.

"Kuulates presidenti FOX-is rääkimas, saab selgeks, et ta lapib luureinfot kokku. Ja kui kuulata kaitseministrit ütlemas, et luureinfo ei olnud selline, aga see on mu isiklik usk, siis on selge, et ka tema lapib asju kokku," kommenteeris USA demokraadist esindajatekoja liige Adam Schiff.

USA meedias on välja toodud kolm põhjust, mis võisid Trumpi otsust tagant tõugata. Esiteks, soov tõmmata tähelepanu eemale tagandamisprotsessilt. Teiseks, kaadrid USA saatkonna ründamisest Iraagis, mis meenutasid 1979. aasta pantvangikriisi Iraanis ja 2012. aasta sündmusi Liibüas. Kolmandaks, välisminister Mike Pompeo, kes on Soleimani tapmist presidendile juba varemgi soovitanud. Tõenäoliselt jäävad olukorra üksikasjad avalikkusele saladuseks ja samuti ei ole selge, mis nüüd edasi saab.

"Iraanil ei ole praegu tuumarelvi ja seega ei ole ka otsest ohtu tuumasõjaks. Samas, võimalus, et Iraan saab endale tuumarelva, on nüüd palju suurem kui varem," kommenteeris Minnesota ülikooli professor Mark Bell.

"Pärast seda, kui Trump Iraani tuumaleppest lahkus, oleme näinud pingete teravdamist Trumpi enda poolt ja ma arvan, et oleme jõudnud olukorda, kus piirkonnas on suur vastuseis USA-le ja see võib kaasa tuua veelgi rohkem vägivalda USA vägede vastu," rääkis Lähis-Ida analüütik Nicolai Due-Gundersen.

Tõsi on see, et iraaklastele ei meeldinud, et Soleimani vastane rünnak toimus nende riigis ja kasvanud on soov, et ameeriklased oma väed sealt välja tõmbaksid. USA välisministeerium on aga iraaklasi hoiatanud, et kui nad on sunnitud riigist lahkuma, siis lõpeb ka rahaline ja diplomaatiline toetus.

"Me oleme seal ainult selleks, et neid välja õpetada, aga kui nad tahavad, et me lahkuks... Nad räägivad avalikult muud juttu kui eraviisiliselt," ütles Trump.

Ameeriklaste seas on ka neid, kes leiavad, et iraanlastele tuleks sõjaliselt koht kätte näidata. Erich Orrick teenis Iraagis kolm korda ja tema arvates peaks sellise sammu tõsiselt läbi mõtlema.

"Me suudame Iraani lihtsalt võita. Me võime hävitada enamiku nende sõjaväest, me võime hävitada enamiku nende valitsusest, aga küsimus on, kui suurt hinda võivad ameeriklased selle eest maksta," rääkis Orrick.

Endine USA staabiülemate ühendkomitee aseesimees Sandy Winnefeld rõhutas, et üks võimalus on pinged maha tõmmata ja asi lihtsalt sinnapaika jätta.

"Ühelt poolt oleks ameeriklastel siis iraanlastega vaikiv kokkulepe, mis ütleb, et meie saime oma ja teie saite oma, ja muuseas, meie arvame, et jäime selles asjas võitjaks. Teisalt saaks öelda rahvusvahelisele kogukonnale: "Vaadake, kui vaoshoitud me olime ja milline oht on Iraan ja äkki te roniksite pardale sanktsioonide ja muu sellisega?"," arutles Winnefeld.

Sven Sakkov: saatkonna ründamine Bagdadis oli USA jaoks samm liiga kaugele

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Sven Sakkov rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et kuigi ühelt poolt tegutses USA Soleimani tapmisega Iraagi territooriumil rahvusvahelise õiguse piiri peal, siis teiselt poolt taaskehtestas USA oma heidutust Iraani suhtes selles piirkonnas.

Sakkov tuletas meelde, et eelmisel aastal astus Iraan mitu agressiivset sammu, millele USA ei vastanud.

"Eelmisel aastal jättis USA tegelikult vastamata mitmele Iraani agressiivsele käigule, kaasa arvatud USA drooni Global Hawk allalaskmisele /.../, Saudi Aramco naftarajatiste ründamisele. Sellele järgnesid USA baaside ründamised Iraagis. Sellele järgnes saatkonna ründamine. Ja saatkond on väga märgilise tähendusega USA ja Iraani suhetes, mõeldes tagasi sellele, mis toimus 40 aastat tagasi. Ilmselgelt siis tundus, et administratsiooni jaoks see oli samm liiga kaugele, et sellele tuli nüüd panna piir peale," rääkis Sakkov.

Euroopa ettevaatliku reaktsiooni taga on ebakindlus

Euroopa Liit ja selle suurimad riigid vastasid USA droonilöögile ja sellele järgnenud sündmustele ehmunud vaikuse ja ettevaatlike sõnadega. Võtmeväljendiks kujunes üleskutse pingeid leevendada. Iraani sammud mõisteti hukka, tugevat toetust oma liitlasele USA-le aga ei kõlanud.

Belgia Süüria erisaadik ja Egmonti instituudi analüütik Marc Otte, kes oli aastaid Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessis, ütles "Välisilmale", et ta ei näe Qasem Soleimani tapmises läbimõeldud plaani.

Euroopa reaktsioone selgitab tema hinnangul usu nappus.

"See on umbusk ja ebakindlus. Trump on teinud otsuseid, mis ei ole eurooplaste huvides, sealhulgas Iraani sanktsioonid ja teisesed sanktsioonid. Samuti muudab ta tihti meelt. See loob ebakindlust. Trump tuli võimule, lubades USA väed Lähis-Idast ära tuua. See, mis toimub, sunnib sinna vägesid juurde saatma. Aga meil on USA-ga palju ühiseid huvisid ja probleemi ei ole võimalik lahendada vastandudes," selgitas Otte.

Ebastabiilsus on Otte sõnul praegu kasvanud, ISIS-e vastane võitlus raskenenud ja Iraan liigub jätkuvalt tuumapommi suunas.

"Iraan ei ole relvastatud rühmitus. Iraan on riik oma struktuuri ja organisatsiooniga. Soleimanil on järeltulija. Mida see järeltulija teeb, seda me ei tea, aga ma ei usu, et see tapmine muudaks Iraani suhtumist. Iraani suhtumise muutmiseks on vaja midagi muud, mingit preemiat hea käitumise eest. See tuleb leida ja läbi rääkida," kommenteeris Otte.

Euroopa Liidu välisministrite kohtumise eel Brüsselis avaldasid maja ees meelt Iraani režiimi vastased. Majas sees otsustasid ministrid, et jätkavad siiski läbirääkimistega, dialoogiga ja katsetega tuumalepet elus hoida. Lepe pakub pommi asemel majanduslikke võimalusi. Pärast ameeriklaste lahkumist leppest ei julge aga sisuliselt keegi USA sanktsioonide kartuses ärile Iraaniga mõelda. Sanktsioonid oleks teine võimalus.

"Kuidas avaldada survet, kui sul puuduvad selleks vahendid? See on küsimus Euroopa Liidu jaoks. Euroopa mõjutamise vahend oli äri Iraaniga, aga võib-olla on praeguses situatsioonis selleks juba liiga hilja. Euroopa saab võtta sellise rolli nagu Macron tegi, püüdes tuua Trumpi ja Rouhani samasse ruumi rääkima. Kas selleks on liiga hilja? Võib-olla. Aga Euroopa peab vähemalt püüdma seda teha," rääkis Robert Schumani sihtasutuse Brüsseli büroo juht Eric Maurice.

"Omal moel rõhutab see kriis mitmeid Euroopa muresid seoses Trumpi administratsiooniga, tema muutlik käitumine, ennustamatus, aga samal ajal ka mure sellepärast, kas USA üldse seob end tulevikus Lähis-Idaga. Euroopa üksinda ei suuda neid probleeme lahendada. Nii et ühel pool on mure USA poliitika pärast ja teisel pool on mure USA lahkumise pärast. Euroopa ootab, et USA poliitika Iraani ja Lähis-Ida suhtes ei oleks ühepoolne," kommenteeris USA Saksamaa Marshalli fondi Brüsseli büroo juht Ian Lesser.

Paljud Venemaa eksperdid on Teherani käitumisest vaimustuses

Paljude arvates oli kindral Qasem Soleimani mees, kes seisis Moskvas selle taga, et Venemaa viiks oma väed Süüriasse.

"Poliitikuna oli ta väga oluline tegelane ja see on loomulikult väga suur kaotus, eriti kui pidada silmas lepitusprotsessi Süürias. Ta oli väga kogenud ja tark poliitik. Erinevalt sellest, mida temast arvatakse, oli temaga tegelikult võimalik läbi rääkida ja ameeriklased temaga ka mitmeid kordi kokkuleppeid tegid," rääkis Pravda.ru portaali Ida toimetuse juht Said Gafurov.

Soleimani surm ei pruugi Venemaa positsioone Süürias oluliselt mõjutada.

"Kui Iraan suhtub Venemaasse kui partnerisse Süürias, siis näiteks USA suhtub Venemaasse kui tasakaalustavasse faktorisse, mis tasakaalustab Iraani mõju Süürias ja Iraani mõju Assadile," kommenteeris poliitiliste tehnoloogiate keskuse asepresident Aleksei Makarkin.

Kaudselt tõestas seda ka president Vladimir Putini visiit Süüriasse ja tema kohtumine Bashar al-Assadiga. Samal ajal ebastabiilse olukorra tõttu regioonis tõusis märgatavalt nafta hind.

"Loomulikult, täna ei ole võib-olla viisakas arutleda reaalpoliitilises stiilis, kuid tundub, et just nii tuleb teha. Kui vaadata asjadele objektiivselt, siis jah, me võime sellest ebakindlusest Lähis-Idas võtta dividende," ütles energiajulgeoleku fondi juht Konstantin Simonov.

Samal ajal tulid Iraanis tänavatele tuhanded inimesed, et nõuda kättemaksu kindral Soleimani tapmise eest.

"Kindral Soleimani surm on teinud temast palju armastatuma inimese ja muutnud ühiskonna üksmeelsemaks, ehkki ühiskond pole seal eriti monoliitsem kui tema elu ajal," ütles Gafurov.

Praeguse USA-Iraani kriisi ajal, kui kõik ootasid USA vastust ja isegi võimaliku sõja puhkemist, olid mitmed Venemaa eksperdid Teherani käitumisest vaimustuses.

"Löök oli sooritatud täpselt ja õigele aadressile, kuid piiratud moel, et oleks näha, et Iraan ei karda Ameerika Ühendriike," kommenteeris kaasaegse Iraani uurimiskeskuse direktor Radžab Safarov.

"Iraan on Venemaa järeleproovitud liitlane, ajas järeleproovitud liitlane. Teeme Iraaniga koostööd ükskõik, mis ei ole juhtunud, ja teeme seda ka edaspidi. Ja on selge, et me ei loobu tema toetamisest," ütles julgeolekuprobleemide keskuse juhtivteadur Konstantin Blohhin.

"Kui me ei taha Lähis-Idas sõja puhkemist, siis meil tuleb Iraani igati aidata, eriti sõjalises sfääris. Kui Trumpini hakkavad Iraanist jõudma kirstud ja kui ameeriklased näevad bensiinihinda neli dollarit galloni eest, siis on kõik - Trumpist ei saa enam presidenti. Ehk siis, mida ma tahan öelda: braavo, Iraan!" rääkis Moskva humanitaarülikooli rahvusvaheliste suhete kateedri juht Nikolai Platoškin.

Kuid päris kõik siiski nii ei mõtle. "Venemaa müüb oma raketikompleksi S-400 kõigile, kellele võimalik, kuid Iraan sellesse nimekirja ei kuulu. See tähendab, et ka Venemaa tajub piire, mida võib pakkuda müügiks Erdoganile ja mida teistele riikidele. Aga Iraan, see on juba üle piiri. Ei ole vaja riskida," ütles Makarkin.

Lennuki allatulistamisega tulistas Iraan endale jalga

Reisilennuki allatulistamisega tulistas Iraan ka endale jalga. Nimelt tõi lennukiga juhtunu kaasa ulatusliku valitsuse vastase protestilaine, nullides ära suure osa sellest patriotismilainest, mida kindral Qasem Soleimani matustega saavutada sooviti ning mis tõepoolest ka tekkis. Meeleavaldajad aga kannavad nüüd plakateid, millelt võib lugeda, et vaenlane pole ookeani taga, vaid Teheranis.

Iraani eriteenistused üritasid küll meeleavalduste korraldamist Suurbritannia suursaadiku kaela ajada, kes ühel protestidemonstratsiooniks üle kasvanud mälestusüritusel osales. Erilist vilja see katse aga ei kandnud.

Kindlasti ei suuda praegused protestid Iraani islamistlikule režiimile lõppu teha, selleks on valitsejad ja ideoloogid liiga tugevad. Küll on aga Iraani mainesse omaenda rahva silmis löödud enneolematult suur mõra, mis edasi laienedes võib ka mullade režiimi võimult kukkumise kaasa tuua.

"See on Iraanile suur poliitiline, sõjaline, maine- ja majanduskaotus. See on sotsiaalse mõju kaotus, sest inimesed uskusid, et relvajõud kaitsevad neid, kuid siis lasid relvajõud, täpsemalt õhujõud, alla lennuki reisijatega, kes olid peamiselt Iraani enda kodanikud," selgitas sõjandusekspert, Venemaa erukindral Igor Romanenko.

Teadmata jääb, miks teokraatlik-totalitaarne režiim otsustas juhtunu tegeliku põhjuse avaldada ning mitte jääda sündmusi kinni mätsima. Oma osa oli siin lääneriikide luureandmeil ning analüüsidel, samuti 45 Ukraina eksperdil, kes vähem kui ööpäev pärast õnnetust juba katastroofipaigal tööle asusid ning iga tunni tagant Kiievisse aruande saatsid.

"Ukraina ekspertide kõrged professionaalsed oskused ja kiirus, eelnevate olude ja Teheranist leitud tõendite kokkuviimine ei võimaldanud tõde varjata," kinnitas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Ukraina president nõudis Iraanilt ka ametlikku vabandust, mille ta telefonikõnes Iraani presidendilt Hassan Rouhanilt ka sai.

Zelenski nõuab jätkuvalt, et Iraan kõiki süüdlasi karistaks ning õnnetuse ohvreid majanduslikult abistaks.

Kui Iraani mainet ohvriterohke katastroof riigi enda kodanike silmis oluliselt kahandas, siis Kanada peaministri Justin Trudeau vahepeal juba üsna tugevasti kõikunud mainet on lennukiga juhtunu parandanud. Trudeau on lennuki allatulistamisele adekvaatselt reageerimisega jätnud endast mulje, kui söakast riigimehest.

"Ma nõudsin, et Kanada kaasataks täielikult õnnetuse põhjuste väljaselgitamise juurdlusse, et kõik vastused töötataks üheskoos läbi ja et meie uurijad saaksid olla kõige juures alates mustade kastide uurimisest kuni abistamiseni DNA kindlakstegemisel ja mitmesugustes muudes protsessides," rääkis Trudeau.

Peeter Raudsik: ükski riik ei soovinud Iraani küsimust ÜRO Julgeolekunõukogu lauale tuua

Lähis-Ida teemadele spetsialiseerunud diplomaat Peeter Raudsik rääkis "Välisilmale", et ükski riik ei soovinud ÜRO Julgeolekunõukogus Iraani ja USA küsimust arutada.

"Alustame kõigepealt Qasem Soleimani tapmisest, mis esimese asjana oleks võinud justkui jõuda ÜRO Julgoelekunõukogu lauale. Seda ei juhtunud. Põhjus on väga lihtne - ükski riik ei soovinud Julgeolekunõukogu istungit sellel teemal," rääkis Raudsik.

"Esimene valik siin oleks olnud loomulikult Iraak, kus toimus nii Soleimani tapmine kui ka hiljem Teherani antud õhulöögid ehk Iraak on mingis mõttes jäänud kahe suure jõu vahele, sest Iraagist on saanud lahinguväli, kus neid võitlusi peetakse. Aga isegi Iraak ei palunud Julgeolekunõukogul tulla kokku ja seda küsimust arutada," lisas ta.

Raudsik tõdes, et kuna Iraan tunnistas lennuki allatulistamise ise üles, siis ei näe riigid põhjust ka seda küsimust Julgeolekunõukogus arutada.

"Samamoodi on lennuki allatulistamisega. Selle hetkeni, kuni polnud selge, kuidas see juhtus, oli võimalus, et see tuleb Julgeolekunõukogu lauale, aga nüüd, kui Iraan on süüd tunnistanud, on põhjust selleks aina vähem," rääkis ta.