Sõjaväe teatel tabas Al-Baladi õhuväebaasi kaheksa Katjuša-tüüpi raketti. Viga sai kaks Iraagi ohvitseri ja kaks õhuväelast.

Al-Balad on peamine koht, kus Iraak hoiab USA-lt ostetud hävituslennukeid F-16. 

Baasis elas väike hulk USA õhuväe sõjaväelasi ja ka Ameerika tsiviiltöötajaid, kuid valdav osa neist viidi sealt viimase kahe nädala jooksul minema USA-Iraani pingete kasvu tõttu.

"Umbes 90 protsenti USA nõunikest ning firmade Sallyport ja Lockheed Martin lennukihooldusspetsialistid olid ähvarduste järel juba Taji ja Arbili ära läinud," ütles üks allikatest.

"Al-Baladis on praegu ei rohkem kui 15 USA sõdurit ja üksainus lennuk," lisas allikas.

Viimastel kuudel on Iraagis USA sõjaväelasi võõrustavaid baase tabanud hulk raketi- ja miinipildujarünnakuid. Enamjaolt on neis surma saanud Iraagi sõdurid, kuid detsembris sai ühes rünnakus surma ka üks Ameerika tsiviiltöötaja.

Tsiviiltöötaja surmaga algas rida dramaatilisi arenguid, mille käigus tappis USA Iraagis ühe Iraani tippkomandöri ning ründas Iraani-meelset relvarühmitust. Rühmitused lubasid kättemaksu, kuigi Iraan on korduvalt öelnud, et ta juba andis USA sõjabaaside ründamisega proportsionaalse vastuse.

Samas aga jätkuvad raketirünnakud Bagdadis asuvale rohelisele tsoonile, kus asuvad USA ja teiste riikide saatkonnad ning rahvusvahelised üksused.

Komandör: Iraan ei tahtnud 8. jaanuari raketirünnakuga USA sõdureid tappa

Iraani revolutsioonikaart teatas pühapäeval, et Iraagis asuvaid ja USA sõdureid võõrustavaid baase kolmapäeval tabanud raketirünnaku eesmärk polnud tappa USA sõdureid.

"Meie eesmärk polnud tegelikult vaenlase sõdureid tappa. See polnud tähtis," ütles kaardi komandör Hossein Salami parlamendile. Ta viitas 8. jaanuaril toimunud raketirünnakule, mille Teheran tegi USA-le kättemaksuks Iraani tippkindrali tapmise eest.

"(Rakettide tekitatud) aineline kahju tekkis vaid põhjusel, et tahtsime öelda, et oleme vaenlasest niivõrd kõvasti üle ja suudame tabada kõiki meie valitud kohti," lisas ta riigitelevisioonis eetrisse lastud kõnes.

USA sõnul ei saanud Ühend- ja teiste riikide sõdureid võõrustavaid baase tabanud rünnakutes viga ükski ameeriklane.

Iraani rünnak oli kättemaks USA-le Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmise eest 3. jaanuaril Bagdadi lennujaama lähistel.

Tunde pärast raketirünnakut tulistas Iraan eksikombel alla Teheranist õhku tõusnud Ukraina reisilennuki. Kõik pardal olnud 176 inimest sai surma.

Juhtunu eest võttis laupäeval vastutuse revolutsioonikaardi õhuväe komandör kindral Amirali Hajizadeh.

Revolutsioonikaardi komandör Salami andis raketirünnakust ja lennuki allatulistamisest pühapäeval parlamendile ülevaate suletud uste taga pärast sellesisulise korralduse saamist president Hassan Rouhanilt.

Iraan kutsus lennuõnnetust uurima eksperdid Kanadast, Prantsusmaalt, Ukrainast ja USA-st. 

"Me ei puutunud midagi," lausus Salami parlamendisaadikutele.

"Me ei liigutanud lennuki vrakki, me ei muutnud sündmuskohta, me ei liigutanud õhutõrjesüsteemi ning me ei muutnud radarinäite," lausus ta.