"AK. Nädal": Eesti sõjaväelaste treeningmissioonil Iraagis on samuti oma ohud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Taavi Laasik

Sel nädalal vastas Iraan oma kindrali Qasem Soleimani tapmisele raketirünnakuga Iraagis asuvate õhuväebaaside pihta, millest ühes paiknesid ka Eesti sõjaväelased, kes enne rünnakut sealt evakueeriti. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mida Eesti sõjaväelased Iraagis teevad.

USA julgeolek jälgis meedia andmetel Iraani vägede tegevust juba paar päeva ning ameeriklased jõudsid löögialustest baasidest inimesed evakueerida. Võimalik, et Iraan sooviski seda.

"Mulle kui sõjaväelasele tundub, et valiti välja koht keset kõrbe, väga hajutatud sõjaväebaas, lennubaas, kus tsiviilkaotused oleks minimaalsed. Ja et hoonele pihta saada, pead olema päris täpne mees," rääkis Eesti eelmine läviohvitser Iraagis, kolonelleitnant Priit Averkin.

Kui Iraan oleks tahtnud anda valusa löögi, siis oleks rakett lennanud sinna, kus on kõige rohkem inimesi, näiteks Bagdadisse.

Iraagis algas treeningmissioon 2016. aastal. Eesti meeskond allub Taani kontingendile. Samas kompaniis koos eestlastega õpetavad Iraagi sõdureid sama suured Läti ja Leedu meeskonnad. Väljaõpe algab päikesetõusul ja lõpeb enne lõunat, kui kraadiklaas ronib suvel varjus 50 kraadi juurde.

"Põhimõtteliselt nad teevad sama asja nagu Eestis meie teeme sõduri baaskursuse ajal ehk üksikvõitleja väljaõpet. Ja natuke peale ehk erinevad relvad - M-16, AK-74, Browningut-, meditsiiniväljaõpe," selgitas Averkin.

Eestlased pole lahingüksuses, kuid treeningmissioonil on oma ohud. Teada on juhtumid, kui kadetid ründavad oma koolitajaid.

"Me oleme sellest ohust ehk insider threat'ist teadlikud. Intsidente on üle maailma mujal ka toimund, aga selles baasis ei ole toimunud," kinnitas Averkin.

Eesti kaitseväelased osalevad missioonidel Lähis-Idas ning Aafrikas. Igapäevaselt räägitakse nende tööst vähe.

Olukorra teravnemise ajal tekib küsimus, kui kaua peaks nad võõral maal riskima.

"See on ju alliansi mõte, kui USA, kes on meie kõige tähtsam sõjaline liitlane, otsustab midagi teha. Ja isegi, kui seal on moraali või rahvusvahelise õiguse seisukohalt mingisuguseid küsitavusi, siis me ei saa sellest lähtuda. Peame vaatama seda, et kui meie liitlased võitlevad, siis me peame neid toetama," selgitas riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, reservkolonel Leo Kunnas.

Eesti kaitseväelased osalesid koos ameeriklaste ja brittidega Iraagis ning Afganistanis lahingmissioonidel ohtlikes piirkondades. Ehkki kaotused arvuliselt on väikesed, siis rahvaarvuga võrreldes on need suured.

Praegu Aafrikas koos prantslastega teenivad sõdurid on samuti üsna ohtlikus keskkonnas.

"Meie välispoliitiline renomee, mis meil on USA, Ühendkuningriigi ja teiste olulisemate liitlaste silmis, ei põhine sellel, mida me oleme rääkinud, vaid sellel, mida me oleme suutnud operatsioonides ära teha," märkis Kunnas.

Iraagis ei tööta koolitajatena ainult NATO riikide sõdurid. Näiteks Soomest on Iraagis praegu 80 inimest. Küsimusele, kui kauaks need sõdurid sinna jäävad, vastab kolonelleitnant Priit Averkin, et seniks, kuni Iraagi riik neid seal sallib.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: