Omavoliliselt ehitavate naabritega tegeleb kohalik omavalitsus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Õhksoojuspump
Õhksoojuspump Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Ilma naabrite nõusolekuta ei tohi majale midagi külge ega ümber ehitada, ometi on omavoliline ehitustegevus, alates õhksoojuspumba paigaldamisest ja lõpetades katuseakende paigaldamisega, pigem levinud nähtus. Häiritud naabrid saavad abi kohalikult omavalitsuselt, kes omavolitseja pihtide vahele võtab.

Eesti seadused ei luba naabritelt luba küsimata teha korter- või paariselamus mingeid ehitustöid, mis hoone fassaadi muudavad või mürareostust tekitavad. Ometi on korteriühistud omavolitsevate naabritega pidevalt hädas.

"Naaber paigaldas seadme meie pere magamistoa akna taha ilma meiega kooskõlastamata. See tõi kaasa rasked magamishäired - seadme müra, magnetväli ning ka kaasnev stress naabri omavolisest käitumisest ja täielik keeldumine asja arutamast," kirjeldab sellise probleemi keskmesse sattunud tallinlanna.

Ta on end kurssi viinud, et ehitusseadustiku järgi on õhksoojuspumba paigaldamiseks nõutav ehitisteatis, mille peab heaks kiitma kohalik omavalitsus ning kui tegemist on kaasomandiga, peab 51 protsenti omanikest andma paigaldamisele nõusoleku. Seejärel peab tegema kande ehitisregistrisse ning kohalik omavalitsus peab ehitustegevusele järelevalvet tegema.

"Meie akna taha paigaldatud pump Tallinnas Nõmmel ei täida kumbagi seadust. Oleme nüüdseks proovinud umbes neli kuud tuvastada ametit, kes selle probleemiga aitaks," kurdab tallinlanna. "Kohalik omavalitsus veeretab asja terviseametile, kes omakorda veeretab selle linnaplaneerimise ametile. Seega ongi minu küsimus: kes täpselt teostab järelevalvet? Ja kas naabrit ei saaks vähemalt trahvida ja sundida pumpa aknast kaugemale liigutama?" küsib ta.

Tallinna linnaplaneerimise amet kinnitab, et pealinnas tegeleb ehitustöödega nende järelevalve osakond, mis alles möödunud aasta lõpus loodi. Varem tegeles sellega ehitusosakond, kuid kuna järelevalvemenetluste hulk üha kasvas, löödi osakonnad lahku, et kaebustega tõhusamalt tegelda. Osakonnale laekub igas kuus 50-60 kaebust või avaldust järelevalve alustamiseks.

Amet saab kaebuse peale alustada menetlust

Pealinnas saab ebaseaduslikust ehitustegevusest või ehitisest teatada linnaplaneerimise ameti üldaadressil tlpa@tallinnlv.ee.

"Pöördumises tuleks võimalikult täpselt kirjelda, kus, millal ja milliseid ehitustöid on teostatud või teostatakse, lisaks täpne aadress, tehnosüsteemi paigaldamise korral selle asukoht ehitisel. Võimalusel lisada fotod," juhendab linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve osakonna juhataja Tõnu Polma.

"Juhime tähelepanu, et ameti pädevuses on kontrollida ehitise kasutamiseelset ohutust, ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu, ehitise või ehitamise nõuetele vastavust jmt. Kui ehitamiseks on näiteks vajalik kaasomanike tsiviilõiguslik nõusolek, siis sellekohased küsimused tuleb lahendada kaasomanike endi vahel," toonitab Polma.

Kui aga ehitis ei ole ohutu või nõuetega kooskõlas, tuleb see viia nõuetega vastavusse: kas siis ümber ehitada, osaliselt või täielikult lammutada. Sõltuvalt asjaoludest on selleks nõutav nõutav ehitusteatis, ehitusprojekt või ehitusluba.

Aega antakse selleks üldjuhul 3-6 kuud. Teatud juhtudel on võimalik ebaseaduslik ehitis ka tagantjärele seadustada, kuid selle eelduseks on, et ehitis on ohutu ja vastab muudele nõuetele. Sel juhul on võimalik ehitis registrisse kanda.

Kui inimene aga ettekirjutust tähtaegselt ei täida, määrab linn selle täitmiseks kas sunniraha või korraldab asendustäitmise. Polma rõhutab, et sunniraha ei ole trahv, seega ei saa seda käsitleda ka karistusena, mistõttu seda võib rakendada ka korduvalt, kui inimene või ettevõte ikka ettekirjutust ei täida.

Sunniraha tasumisest hoidumisel esitab amet kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks, seega edasi tegeleb sunniraha sissenõudmisega juba kohtutäitur.

Järelevalvemenetluste kestus on väga erinev, ulatudes mõnest kuust mitmete aastateni. Seega pahatahtlikkuse korral võib omavolitseja teha naabrite elu mitmeks aastaks põrguks.

Magamistoa akna taga müriseva ebaseadusliku õhksoojuspumba korral võib pöörduda ka muposse, juhul kui seadme müratase ületab norme. Mupol on ka trahvimisõigus.

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: