MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i läbiviidud küsitluses paluti inimestel skaalal 0-10 hinnata, kumb väidetest on nende vaadetele lähemal. 0 tähendas, et Eesti Vabariigi peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, isegi kui see pikemas perspektiivis pidurdab inimeste heaolu kasvu. 10 tähendas, et Eesti Vabariigi peamine eesmärk peaks olema oma inimeste heaolu kasvatamine, isegi kui see pikemas perspektiivis ohustab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist

Küsitlusest selgub, et kõikidest vastajatest 29 protsenti arvates peaks peamine eesmärk olema pigem rahvuse, keele ja kultuuri säilimine (valisid skaalapunkti 0-4), 20 protsenti on kahevahel (valisid skaalapunkti 5) ning 43 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema pigem inimeste heaolu kasvatamine (valisid skaalapunkti 6-10). Üheksa protsenti valisid vastusevariandi "Ei oska öelda".

Sama tulemus, küll nõrgemal kujul, tuli välja ka siis, kui vaadeldi ainult eestlaste vastuseid. Eestlastest arvas 37 protsenti, et riigi peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine, 33 protsenti pidas tähtsamaks rahvuse, keele ja kultuuri säilitamist ning 22 protsenti olid kahevahel.

Erakondlikud erinevused

Küsitlusest selgus, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Isamaa ning samuti Keskerakonna eestlastest valijate seas on enim neid, kes peavad rahvuse, keele ja kultuuri säilimist olulisemaks eesmärgiks kui inimeste heaolu kasvu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), Eesti 200 ja Reformierakonna valijate seas on aga rohkem neid, kes peavad Eesti riigi peamiseks eesmärgiks inimeste heaolu kasvatamist.

EKRE toetajatest arvab 51 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 13 protsenti on kahevahel ning 32 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Isamaa toetajatest arvab 50 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 20 protsenti on kahevahel ning 30 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Keskerakonna toetajatest arvab 24 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 17 protsenti on kahevahel ning 49 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine. Keskerakonna eestlastest toetajatest pooldab 35 protsenti riigi peaeesmärgina rahvuse, keele ja kultuuri säilitamist, 25 protsenti on kahevahel ning 32 protsenti, arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine. Keskerakonna venelastest toetajatest arvab 5 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 6 protsenti on kahevahel ning 77 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Reformierakonna toetajatest arvab 28 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 29 protsenti on kahevahel ning 35 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Eesti 200 toetajatest arvab 27 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 22 protsenti on kahevahel ning 47 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

SDE toetajatest arvab 17 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 23 protsenti on kahevahel ning 53 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS veebikeskkonnas 13.-17. jaanuarini ning kokku küsitleti 1002 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.