Harjumaa on 10 aastaga saanud juurde üle 55 000 ametliku elaniku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Politseinikud Viimsi valla piiril.
Politseinikud Viimsi valla piiril. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Harjumaa elanike arv muudkui kasvab. 10 aastaga on maakond saanud juurde üle 55 000 inimese, neist ligi 37 000 on Tallinna uued elanikud ja inimesi on jõudsalt juurde saanud ka pealinnaga külgnevad vallad.

Tallinna rahvaarv oli 2010. aasta alguse seisuga 407 112, tänavu on see 443 920. Näiteks võib tuua, et Harjumaale on tulnud Narva linna jagu elanikke. Narva elanike arv on tänavuse aasta alguse seisuga 55 905.

Hoogsalt on uusi inimesi kolinud Viimsi, Harku, Jõelähtme, Rae, Saku ja Saue valda, mis sisuliselt on juba Tallinna äärelinnad.

Näiteks Viimsi vallas elas 2010. aastal 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel 16 242 inimest, siis tänavu on vallaelanike arv 20 728. Seega on juurde tulnud ligi 4500 inimest.

Harku vallas elas kümne aasta eest 11 761 inimest, praegu 15 248. Kasv ligi 3500 uut elanikku. Rae valla vastavad arvud on 12 152 kümne aasta eest, nüüd 20 135 ehk pea 8000 uut inimest.

Jõelähtme valla elanikuks oli 2010. aastal registreerunud 6547 inimest, nüüd 11 761, mis teeb üle 5200 inimese rohkem. Kiili valla ametlike elanike arv oli kümne aasta eest 4307 inimest, nüüd 5703 ehk 1400 elaniku võrra enam.

Harjumaa piirid haldusreformiga seoses ei muutunud, kuid Saue vald ühines Kernu, Nissi ja Saue linnaga. Praegu on ühisvallas 22 997 inimest.  

Eestis on 2017. aastal toimunud haldusreformi järel endiselt 15 maakonda, kuid enamiku territoorium ja rahvaarv on muutunud. Piirid jäid samaks Hiiu, Saare ja Viljandi maakonnal. Harju maakonna piirid on samuti pärast haldusreformi samad, kuid võrreldes aasta alguse seisuga on Harjumaal üks küla vähem. Kõige rohkem kaotas haldusreformiga pindala Läänemaa. Seetõttu üks-üheseid arvulisi näiteid muutunud piiridega maakondade rahvaarvu osas ei saa tuua.

Kui Hiiumaal oli 2010. aastal 10 282 elanikku, nüüd 9454 ehk enam kui 800 inimest vähem. Saaremaal oli kümme aastat tagasi 35 851 inimest, selle aasta seisuga 33 521 inimest vähem. Muutumatuks jäänud piiridega Viljandimaa on kümne aastaga kaotanud ligi 4000 inimest, 2010. aastal elas seal registriandmete kohaselt 53 496 inimest, nüüd 46 161.

Kõige enam on siiski kahanenud Ida-Virumaa elanike arv, kuigi maakonna piirid haldusreformiga seoses pisut muutusid. 2010. aastal oli maakonnas ametlikult 166 350 inimest, 2020. 1. jaanuari seisuga 135 752. See teeb üle 30 000 inimese vähem.

Tänavuse aasta alguse seisuga elas Eestis kokku 1,33 miljonit inimest, aastal 2010. oli see arv 1,34 miljonit.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: