Solman: välismaalaste suur sisseränne tekitab muret ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riina Solman
Riina Solman Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti rändesaldo on juba viiendat aastat positiivne, kuid kuna sisserännanutest suurema osa moodustavad mitte-Eesti kodakondsusega inimesed, siis paneb see pikas perspektiivis muret tundma, ütles rahvastikuminister Riina Solman.

Statistikaameti reedel avaldatud esialgsete andmete kohaselt saabus eelmisel aastal Eestisse elama 12 240 ja siit lahkus välismaale 7210 inimest ehk rändesaldo oli 5030. Kuna tegu on esialgsete andmetega, mis ei sisalda registreerimata rännet, võib rändesaldo hiljem täpsustuda.

"Hetkel puudub 2019. aasta kohta ülevaade sisse- ja väljarändajate kodakondsuse lõikes, kuid 2018. aasta põhjal võib eeldada, et suurema osa rändesaldost moodustasid ka mullu mitte Eesti kodanikud, vaid teiste riikide kodanikud," tõdes Solman siseministeeriumi pressiteenistuse vahendatud kommentaaris.

2018. aastal oli Eesti kodakondsusega tagasirändajaid 7836, kuid muu kodakondsusega saabus kokku 9711 isikut ehk 1875 võrra rohkem. Samas oli väljarändajate hulgas rohkem Eesti kodanikke ja vähem välismaalasi - rändas välja 6569 Eesti kodanikku aga vaid 3907 muu kodakondsusega isikut. Eesti kodanike rändesaldo oli seega 1267 ja mitte Eesti kodanike rändesaldo 5804. Seega 82 protsenti üle-eelmise aasta rändesaldost moodustasid mitte-Eesti kodanikud, tõdes Solman.

"Rahvastiku tasakaalu hoidmiseks on Eesti seadnud sisserände piirarvu, mis on kuni 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk veidi enam kui 1300 inimest aastas. Paraku on välismaalaste tegelik sisseränne olnud juba mitu aastat kordi suurem, mis on pikas perspektiivis murettekitav. Rände regulatsioonid vajavad ülevaatamist ja mõningad muudatused ongi juba ka valitsuses laual," märkis Solman.

Minister viitas ka, et kasvanud on Eestis ajutiselt viibivate välismaalaste arv - lühiajaline Eestis töötamine lööb igal aastal rekordit ning kasvanud on ka kehtiva tähtajalise elamisloaga isikute arv. Suurima osa kehtiva elamisloaga isikutest moodustasid Venemaa Föderatsiooni (27 protsenti) ja Ukraina (24 protsenti) kodanikud.

"Statistikaameti mullu koostatud rahvastikuprognoos näeb pikas perspektiivis ette Eesti rahvaarvu mõningast vähenemist negatiivse loomuliku iibe tõttu. Kuni rohkem inimesi sureb kui sünnib, ei ole Eesti kestlik. Kasvanud rändesurve tingimustes tuleb jälgida, et meie rahvusriiklus ei satuks ohtu. Sisserände tõttu on eestlaste osakaal rahvastikus juba mitu aastat kahanenud, mis mõjutab eelkõige sisserände peamisi sihtkohti, eriti Tallinna," rõhutas Solman.

Elamisloa statistika Autor/allikas: Siseministeerium

Kehtiva tähtajalise elamisloaga isikute kodakondsuste esiviisik:

Venemaa – 8 400 (27 protsenti kõikidest kehtivatest tähtajalistest elamisloaga isikutest)
Ukraina – 7 335 (24 protsenti)
Määratlemata kodakondsus – 5 356 (17 protsenti)
India – 991 (3 protsenti)
Valgevene – 974 (3 protsenti)

Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga isikute kodakondsuste esiviisik:
Venemaa – 80 968 (osakaal 51 protsenti)
Määratlemata kodakondsus – 70 197 (45 protsenti)
Ukraina – 4 183 (3 protsenti)
Valgevene – 1 243
Ameerika Ühendriigid – 221

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Elanikkonna kasv jätkub juba viiendat aastat tänu sisserändele.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: