Konkurentsiameti teatel on nendeni jõudnud aastate vältel mitmed kaebused, et bussijaamade valdajad küsivad liiga suuri bussijaamatasusid. Keerukamaks muudab olukorra see, et mitme suure bussijaama omanikeks on ettevõtted, kes tegutsevad ka bussiveoturul.

Ameti hinnangul on bussijaama valdaja üldjuhul seaduse järgi turgu valitsevas seisundis ning seega on keelatud oma seisundit turul kuritarvitada. Bussijaamade puhul seisneb kuritarvitus selles, et bussifirmadelt nõutakse bussijaama kasutamise eest põhjendamatult kõrget tasu.

Kui bussijaama omanik pakub ka ise bussiveoteenust, võib ameti hinnangul tegu olla konkurentide turult väljatõrjumisega.

Konkurentsiametile on aastate jooksul laekunud mõned järelepärimised ja kaebused, osal juhtudel on bussijaama arendaja ise tahtnud kindlust, et kui ta plaanitud kulud bussijaamatasusse lülitab, siis kas see on kooskõlas konkurentsiseaduses turgu valitseva ettevõtja kohta sätestatuga, ütles ERR-ile konkurentsiameti pressiesindaja Maarja Uulits.

Samas on rahulolematust väljendanud ka vedajad, kelle hinnangul on bussijaamatasud liiga kõrged ja kes on küsinud, et miks üldse bussijaamas peatuma peab.

Uulitsa sõnul pole amet seni pidanud põhjendatuks sekkuda ega nõuda bussijaama valdajalt üksikasjalikke selgitusi tema kulude kohta. Nüüdse pöördumise taga on probleem järelevalvega – kuigi ühistranspordiseadus kohustab bussijaama valdajat tagama vedajatele võrdsed tingimused, pole seaduses kirjas, kes seda seda kontrollima peaks. "Seadus jätab lahtiseks ka selle, milliseid kulusid bussijaamatasusse lülitada tohib ja milliseid mitte," lisas Uulits.

Amet soovitab majandus- ja taristuminister Taavi Aasal kehtestada bussijaamatasudele eriregulatsioon sarnaselt reiste loomulike monopolidega. Kõige lihtsama meetmena saaks panna bussijaama valdajale kohustuse pidada raamatupidamises eraldi arvestust bussijaama kulude eristamiseks sama ettevõtja muudest tegevustest.

T grupp: liiga madal hind viib ka kvaliteedi alla

Konkurentsiametil ei ole täielikke andmeid üle Eesti, aga teadaolevalt on vedajatega seotud vähemalt kolm bussijaama.

Tallinna ja Rakvere bussijaama käitav T grupp AS (omanik on ühine näiteks Lux Expressiga) tegevjuht Ingmar Roos ütles ERR-ile, et tema jaoks on üllatus, et bussijaamatasude teema on taas üles kerkinud. Roosi sõnul pole viimase aasta jooksul neile bussifirmadelt ebamõistlike teenustasude kohta kaebusi laekunud.

"Eks erinevatel aegadel läbi viidud teenuse hinna korrigeerimisete järel on mõni bussifirma enda nördimust ikka väljendanud, kuid üldiselt on teenuse hinna korrigeerimisse inflatsiooni ja keskmise palgataseme tõusu tingimustes ikka mõistvalt suhtutud," rääkis Roos.

Roos kinnitas, et vastavalt seadusele kehtivad neil kõikidele bussifirmadele täpselt samad bussijaama teenustasud. Tallinnas ja Tartus on selleks iga saabuva ja väljuva bussi kohta kolm eurot, Rakveres poolteist eurot. Kuivõrd bussijaamade käitamise kulud on erinevad, ei saa Roosi sõnul nõuda, et teenustasud oleksid ühesugused. "Mingite kindlate ja ühetaoliste teenustasu piirmäärade kehtestamine ei tule bussijaama teenuse puhul kõne alla, sest nii tuluallikad kui ka kaasnevad kulud on erinevates kohtades üpris erinevad," märkis ta.

Bussijaama ja muude kulude lahkulöömise kohta ütles Roos, et T grupp täpselt nii tegutsebki ning nende hinnangul on see igati õige ja läbipaistev lähenemine.

"Sellest tulenevalt oleme ma valmis igal ajal ka konkurentsiametile tõendama, et meie teenustasud on kehtestatud kulupõhiselt ning me ei tegutse bussijaama, kui konkurentsiseaduse tähenduses "olulist vahendit", kuritarvitades," ütles Roos.

Roosi hinnangul on praegune seaduslik raamistik järelevalve teostamiseks piisav ning kui vaja, on nad valmis tõendama oma bussijaamade tulu-kulu mudelit.

Roos lisas, et bussijaamade puhul ei ole mõistlik lähtuda põhimõttest, et korraldada hädapärane teenus madalaimate võimalike kuludega.

"Ei saa jätta ka mainimata, et avaliku bussiliiniveo korraldamisel on läbi riigihangete madalaima kulumudeliga teenuse korraldamist juba pikka aega viljeletud ning see on mitmes maakonnas tekitanud ka tuntavaid probleeme teenuse kvaliteedi ja kuvandi osas," tõi Roos näiteks.

Go Busi juhataja Andrei Mändla ütles ERR-ile, et nende kogemuse põhjal on bussijaamatasud valdavas enamuses mõistlikud. "Kõrgendatud järelvalvet tasub teostada juhul kui hind tundub võrreldes teistega põhjendamatult kõrge ning hinnatõus peab olema põhjendatud," lausus Mändla.