"Tutvusime Antarktika asukate, nii inimeste kui loomade jää- ja kiviklibuvahelise eluga. Siinne teadustöö on selline, millesarnast saab teha ainult siin mandril - kasvõi kliimamuutuste kiiruse tõttu. Siinsete teadlaste pühendumus on muljetavaldav," teatas Kaljulaid sotsiaalmeedias.

Poolkuu saarel jälgis president koos saatjaskonnaga valjaspingviinide koloonia toimetamisi. "Kohalikust faunast näeb siin-seal rannas lebamas ka erinevat liiki hülgeid, kes aga nagu paljud siinsed elukad inimest eriti ei pelga. Nad ei näe inimeses endile ohtu, sest jahipidamist ei toimu ja loomi taga ei aeta. Inimeste lähedal kasvanud metsloomade inimpelglikkus on meile ju teada," kirjeldas Kaljulaid oma reisielamusi.

Jõuti ka Deceptioni saarele, mis on osa Lõuna-Shetlandi saarestikust. Saare ookeanituulte ja lainete eest kaitstud aktiivse vulkaani kraatrisse tekkinud lahesopi kaldal asus kunagi üsnagi suur hülge- ja vaalapüügiasula ning rasvatöötlemistööstus ja üks turvalisemaid sadamakohti Antarktikas.

Kaljulaid märkis oma postituses, et Bellingshauseni meeskonna eesmärk oligi tutvuda siia mahajäänud ajaloopärandiga. "Mõtisklesime vaalapüügi minevikust, selle olulisusest ja kuidas tehnoloogiline muutus ning vaalade väljasuremise äärele jõudnud arvukus lõpetasid kommertsliku vaalapüügi. Nüüd on vaalade populatsioon taastunud või taastumas ja oleme ka ise laeva pardalt neid silmanud."

Uruguai polaarjaama Artigase juht koos jaama personaliga tuli eestlasi rannale tervitama ja sellele järgnes põgus ringreis tutvumaks jaama ajaloo ja parasjagu käimasolevate teadusuuringutega. "Uruguai on meile sarnaselt väike riik ja ka nende jaam on võrdlemisi lihtne ja tagasihoidlik. Oma asukohast tulenevalt tehakse palju mitmesuguseid mereuuringuid. Vestlesimegi eeskätt merebioloogiast," kirjutas Kaljulaid.

Teine teadusjaama külastus viis Eesti esindajad Lõuna-Korea uurimisjaama King Sejong, kus jaama personal tervitas neid maabumiskail sinimustvalgete lippudega.

Lõuna-Korea jaam on Kaljulaidi sõnul oma kaasaegsete ehitiste, tehniliste võimaluste ja suurusega muljetavaldav. "Hoonestus on siin võrdlemisi värske ja rajatud mugavusi silmas pidades. Sain tutvuda siinse jaama arvukate laboritega ja ajada juttu erinevate erialateadlastega. Suveperioodil töötab jaamas ligikaudu 80 inimest, samas kui talvituma jääb kõigest 18. Peale selle jaama on korealastel veel teinegi moodsam jaam Antarktise rannikul," tutvustas Kaljulaid korealaste jaama.

Järgmiseks on kavas laeval Admiral Bellingshausen alustada teekonda USA teadusjaama Palmer suunas.