Eesti antud viisade arv püsib samal tasemel, e-residentide dokumentide arv kukkus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Turistid vaatlemas Mount Agung vulkaani tegevust 2019. mais Bali saarel. Ärevad sündmused turismisihtkohtades on pannud eestlasi oma kohalviibimisest rohkem teatama. Autor/allikas: MADE ALIT SUANTARA, AFP / Scanpix

Eesti välisesindustele eelmisel aastal laekunud viisataotluste arv oli viimase kolme aasta suurim, kuid märgatavalt on langenud e-residendi digitaalsete isikutunnistustega tehtud toimingud, selgub teisipäeval välisministeeriumi avaldatud andmetest.

Eelmisel aastal esitati Eestile 158 797 viisataotlust, aasta varem oli see number 138 108 ning 2017. aastal esitati 144 578 viisataotlust. Neist väga suur osa ehk mullu 92 protsenti menetleti kolmes välisriigis asuvas viies esinduses: Venemaal Moskvas, Peterburis ja Pihkvas, Valgevene pealinnas Minskis ja Ukraina pealinnas Kiievis.

Seoses 2017. aasta alguses jõustunud välismaalaste seaduse muudatustega, mis soodustavad D-viisa ehk pikaajalise Eesti viisa kasutamist elamisloa asemel, kasvab jätkuvalt D-viisade osakaal - 2019. aastal väljastati 12 300 D-viisat, mis on 20 protsenti rohkem kui 2018. aastal (siis väljastati 10 234 D-viisat, 2017. aastal oli see arv 6046).

Eesti kodanikud saavad viisavabalt reisida 128 riiki ning 22 Euroopa Liidu liikmesriigi ülemeremaale ja -territooriumile. Aasta lõpu seisuga esindavad Eestit viisaesinduslepingute alusel 17 Schengeni liikmesriiki 104 riigis, kokku 117 asukohas. Koos Eesti esindustega saab lühiajalist viisat Eestisse sõitmiseks taotleda kokku 138 asukohas üle terve maailma.

Konsulaarabi vajadus püsib sama

Eesti kodanikud said eelmisel aastal 1281 korral konsulaarabi, mis on samas suurusjärgus varasemate aastatega: 2018. aastal tehti 1294 ja 2017. aastal 1348 konsulaarabi toimingut. Valdava osa - 867 juhtumit - abitoimingutest moodustavad asendusdokumentide väljastamised, 109 korral andsid Eesti konsulaarametnikud abi välismaal kinnipeetud eestlastele, 91 korral aitasid surmajuhtumite korral, 75 korral õnnetuse või haigestumise puhul, 28 korral andsid rahalist abi ja 18 korral abistasid kuriteo ohvreid.

Välisministeerium toob eraldi välja, et Eesti kodanikud said eelmisel aastal Euroopa Liidu teiste liikmesriikide saatkondadest konsulaarabi 13 korral. Eesti ise aitas teiste liikmesriikide - peamiselt Soome, Läti ja Leedu kodanikke - asendusdokumentide väljastamisega 19 korral.

Kasvav trend konsulaarabi valdkonnas on piiriülesed lastekaitsejuhtumid, kus enamjaolt on tegu lapserööviga, mis tähendab, et üks vanem viib lapsed teise vanema nõusolekuta välisriiki, hooldusõiguse üle peetavad vaidlused ning laste väärkohtlemise teemad, märkis välisministeerium. Lastekaitsejuhtumeid lahendatakse koostöös justiitsministeeriumi ja sotsiaalkindlustusametiga.

Vähenesid e-residentide toimingud

Eelmisel aastal kahanesid konsulaarteenustest märgatavalt e-residendi digitaalsete isikutunnistustega seotud tegevused. Kui 2018. aastal tehti 19 816 sellist toimingut, siis eelmisel aastal oli neid 14 778, mis tähendab 25-protsendilist langust. 2017. aastal oli e-residendi kaartidega tehtud toimingute arv 11 964. E-residentidega seotud tegevused oli konsulaartoimingutest suuruselt kolmas rühm.

Kõige suurema osa moodustasid konsulaarteenustest toimingud Eesti passi ja ID-kaardiga, mida tehti mullu vastavalt 20 058 ja 13 019 ning suuruselt teine rühm olid kodanike lühiajaliste välisriigis viibimiste registreerimised.

Mullu registreeris ennast välisriiki reisile minnes 20 869 inimest, aasta varem oli sama näitaja 16 743 ja 2017. aastal 26 047. Registreerumiste märgatav tõus on seostatav mitmetes Eesti kodanike jaoks populaarsetes reisisihtkohtades toimunuga nagu näiteks Kataloonias ja selle pealinnas Barcelonas iseseisvuslaste meeleavaldused, vulkaanipursked Indoneesias Bali saarel, rahutused Aasia transiitlendude sõlmpunktis Hongkongis, kollavestide meeleavaldused Prantsusmaal.

Aukonsulid panustavad üha rohkem

Konsulaartoimingutest ligi kaheksa protsenti ehk 7174 toimingut tegid eelmisel aukonsulid, aasta varem oli sama näitaja 6984 ja 2017. aastal 6877.

Konsulaartoiminguid tehakse 40 Eesti välisesinduses, mis asuvad 36 riigis. Lisaks osutavad konsulaarteenuseid aukonsulid, keda Eestil on 85 riigis kokku umbes 200.

Umbes veerand (23 070) kõigist konsulaartoimingutest tehakse välisministeeriumi peamajas Tallinnas, Helsingis tehti mullu 11 839, Londonis 6644, Peterburis 3313, Pihkvas 3269 ja Moskvas 3167 konsulaartoimingut. Neile järgnesid Berliin (2420), Stockholm (1961), Dublin (1767), Pariis (1690), Kiiev (1661) ja New York (1619).

Konsulaartoimingute hulka arvestatakse konsulaarteenused ja konsulaarabi. Konsulaarteenusteks on näiteks Eesti passi ja ID-kaardi taotluse vastuvõtmine ja dokumendi väljastamine; e-residendi kaardi väljastamine; kodanike välisriiki registreerimine; elamisloa taotluse edastamine, elamisloakaardi väljastamine; dokumentide legaliseerimine; dokumentide tellimine ja edastamine; korduva perekonnasündmuse tõendi väljastamine pereregistrist ja perekonnasündmuse andmehõive pereregistrisse; digi-ID kaardi taotlemine ja väljastamine; lennu- ja laevalubade vahendamine.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: