Kui 2021. aastal esitati Eesti esindustele 52 534 viisataotlust, siis eelmisel aastal oli nende arv 31 452. Seda on isegi vähem kui pandeemia kõrgpunktis 2020. aastal, mil esitati 33 387 viisataotlust. 2019. aastal esitati Eestile 158 779 viisataotlust.

"Kui aastatel 2020-2021 oli viisataotluste märkimisväärne langus varasemate aastatega võrreldes seotud Covid-19 haigust põhjustanud koroonaviiruse levikuga, siis märkimisväärne langus 2022. aastal oli tingitud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas, esinduste sulgemisest, piirangutest Venemaa kodanike viisataotluste vastuvõtmisel ja Eestisse sisenemisel," selgitas välisministeerium.

Venemaa kodanike viisataotluste arv vähenes 2022. aastal eelnevaga võrreldes 60 protsenti ning 2019. aastaga, mil võeti vastu 124 546 taotlust, lausa 89 protsenti.

Kui 2019. aastal menetleti kõige rohkem viisataotlusi Peterburis (66 329), Moskvas (45 643), Pihkvas (13 656) ja Minskis (13 293), siis pärast Peterburi ja Pihkva esinduste sulgemist kandus põhiraskus Moskvasse.

Eesti peatas alates 10. märtsist 2022 Venemaa ja Valgevene kodanikelt viisataotluste vastuvõtmine esindustes Venemaal ja Valgevenes, välja arvatud erandjuhtudel nagu pereliikmete külastamine, humaansed kaalutlused ja mõned muud juhud.

Venemaa nõudmisel sulges Eesti 6. mail oma peakonsulaadi Peterburis ja Pihkva esinduse, misjärel oli ainsaks kohaks, kus Venemaal sai osutada konsulaarteenusi või -abi, Eesti saatkond Moskvas. Seal kasvas konsulaartoimingute maht mullu aasta varasemaga võrreldes pea 30 protsenti.

18. augustil jõustus valitsuse kehtestatud sanktsioon, millega kehtestati piirang Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad Eesti viisat või kes soovivad ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil.

Lisaks piiras Eesti 2022. aasta oktoobrist alates viisataotluste vastuvõtmist ja konsulaarteenuste osutamist oma saatkonnas Minskis, sest pidi Valgevene nõudmisel vähendama vastastikku saatkondade lähetatud töötajaid miinimumini.

Viisataotlusi võetakse vastu 17 riigis

Aastavahetuse seisuga menetletakse Eesti viisataotlusi 18 välisesinduses 17 riigis, aasta varem 23 välisesinduses 20 riigis.

Viisataotlusi menetlevate välisesinduste arvu vähenemise põhjuseks on nii otsus lõpetada alates 1. jaanuaris 2022 viisamenetlus Schengeni alal, st saatkondades Pariisis, Stockholmis ja Helsingis kui ka Vene välisministeeriumi nõudmine sulgeda esindused Peterburis ja Pihkvas.

Aasta alguse seisuga on Eesti sõlminud esinduslepingud lühiajaliste viisade väljastamiseks 18 Schengeni liikmesriigiga.

Eestit esindavad viisade väljastamisel 18 riiki – Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari 103 riigis.

Eesti esindab viisade väljastamisel nelja riiki – Leedut, Soomet, Rootsit ja Taanit kolmes riigis (Austraalias, Valgevenes ja Gruusias).

Konsulaarabi vajadus pisut vähenes

Eesti pakub konsulaartoiminguid (konsulaarteenused ja konsulaarabi) 38 välisriigis 40 välisesinduses ning välisministeeriumis. Lisaks osutavad konsulaarteenuseid ja -abi ka aukonsulid, keda Eestil on 81 riigis kokku 191.

Eelmisel aastal tegid Eesti välisesindused, välisministeerium ja aukonsulid kokku 73 499 konsulaartoimingut. Aasta varem tehti selliseid toiminguid 89 064, 2020. aastal 76 892 ja 2019. aastal 90 747 toimingut.

Kõige nõutum konsulaarteenus on isikut tõendavate dokumentide taotlemine ja kättesaamine: 2022. aastal tehti 11 138 toimingut seoses ID-kaardiga ja 10 924 toimingut seoses passiga. Populaarsuselt kolmandal kohal on  e-residendi digitaalsete isikutunnistuste väljastamine. Eelmisel aastal väljastati 10 900 kaarti, mida on 15 protsendi võrra vähem kui 2021. aastal väljastatud 12 873 e-residendi digitunnistus.

Võrdluses 2021. aastaga vähenes mullu mõnevõrra vajadus konsulaarabi järele. Kokku tegid Eesti ametnikud eelmisel aastal 1067 konsulaarabi toimingut (2021. aastal – 1115 toimingut). Toimingute arv võrreldes Covidi tippajaga oli suurem – 2020 aastal 955 toimingut. Covidi-eelse ajaga võrreldes siiski väiksem – 2019. aastal tehti 1281 toimingut.

Kõige nõutum valdkond on endiselt asendusdokumentide väljastamine –  seda tehti eelmisel aastal 724 korral (2021 aastal 826 toimingut).

Kõige rohkem vajati konsulaarabi Soomes (262 korral), Itaalias (76 korral), Hispaanias ( 74 korral) ja Saksamaal 67 korral).

Aukonsulite osakaal 2022. aastal tehtud konsulaarabi toimingutest oli 18,6 protsenti ehk 199 toimingut (enamjaolt tagasipöördumistunnistuste väljastused), aastal 2021 tegid aukonsulid 171 toimingut.