Kui 2019. aastal võeti vastu 158 779 viistaotlust, siis 2020. aastal laekus ainult 33 387 viisataotlust, mida on 79 protsenti vähem kui 2019. aastal, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kristina Ots ERR-ile.

Tema sõnul on 2021. aasta üheksa kuuga Eesti välisesindused vastu võtnud 33 481 viisataotlust, mis näitab, et 2021. aastal tuleb väike tõus võrreldes eelmise aastaga, kuid 2019. aasta tase jääb ikkagi kaugele.

"Viisataotluste langus on seotud COVID-19-haiguse põhjustanud koroonaviiruse levikuga ning sellega seotud piirangute kehtestamisest reisimisel ja Eestisse sisenemisel," ütles Ots.

Suurim osa Eesti viisadest väljastatakse Vene kodanikele.

Lisaks on vähenenud konsulaarteenuste ja konsulaarabi toimingute maht, märkis välisministeeriumi esindaja. Kui 2019 tehti kokku 90 751 toimingut, siis 2020. aastal  76 715 toimingut, mida on 15,5 protsenti vähem. Selle aasta üheksa kuuga on tehtud 60 018 konsulaarteenuse ja -abi toimingut, võib eeldada, et aasta lõpuks saavutatakse eelmise aasta tase, kuid mitte 2019. aasta mahtu, lisas Ots.

Viisataotluse arvu vähenemine kajastub ka välisministeeriumi tuludes, mis samuti on järsult vähenenud. Kui 2019. aastal teenis ministeerium riigilõivudest 5,239 miljonit eurot tulu, siis 2020. aastal langes see 1,761 miljonile eurole.

"Tulude vähenemine on seotud peamiselt  viisataotluste vähenemisega, ent teatud määral on seda mõjutanud ka konsulaarteenuste arvu vähenemine," tõdes Ots.

Kui 2021. aasta riigieelarves kavandati välisministeeriumi tuludeks taas 5,28 miljonit, siis kevadise riigi eelarvestrateegia koostamisel vähendati seda 2 miljoni euro peale. Praeguse seisuga on 2021. aasta tulude täitmise maht 1,48 miljonit eurot, ütles Ots

Siiski ei mõjuta vähenenud tulud otseselt välisministeeriumi võimalusi, kuna tulude täitmine ei ole otseselt seotud vastava valitsemisala kulude tegemisega, rõhutas Ots. Kõik riigilõivud laekuvad keskselt riigi tuludesse.