Loe 9 tundi riigikogus kestnud pensionireformi arutelu stenogrammi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahandusminister Martin Helme riigikogus pensionireformi kaitsmas.
Rahandusminister Martin Helme riigikogus pensionireformi kaitsmas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu arutas kolmapäeval 9 tundi ja 4 minutit kohustusliku kogumispensioni reformi ja võttis selle vastu häältega 56 poolt ja 45 vastu. ERR-i portaal avaldab riigikogu stenogrammi täismahus.

Kell 14:02 Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (108 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme tänase päevakorra juurde. Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (108 SE) teine lugemine. Enne, kui me läheme selle päevakorra menetlemise juurde, ma lühidalt tutvustan selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on Vabariigi Valitsuse esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel on võimalik Riigikogu liikmetel esitada küsimusi. Iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust, millele järgnevad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekuid lähtuvalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 137 lõikest 6 hääletamisele ei panda. Ja toimub seaduseelnõu lõpphääletus. Kui Riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, teatab Riigikogu esimees sellest viivitamata Vabariigi Presidendile. Niisugune on selle päevakorra menetlemise kord. Ma palun nüüd ettekandjaks rahandusminister Martin Helme.

Rahandusminister Martin Helme
Austatud Riigikogu istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees pensionireformi eelnõuga. Täna on teise samba reformi eelnõu meie ees teisel lugemisel ning ühtlasi lõpphääletusel.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Austatud ettekandja, vabandust! Ma korra katkestan teid. (Opositsiooniliikmete laudadel on loosungid kirjaga "Lõpetage Eesti lõhkumine".) Riigikogu liikmed, kes te olete loosungitega siis saali tulnud! Riigikogu töö hea tava läbi eri koosseisude on olnud selline, et me siia saali loosungitega ei sisene. Sellest on läbi erinevate koosseisude ka kinni peetud. Mul on palve, et te need loosungid paneksite oma sahtlitesse või viiksite siit välja, sellega me jätkame senist head traditsiooni, mida, ma veel kord kordan, on läbi erinevate koosseisude järgitud. Nii et palun, Riigikogu liikmed, kes on siia oma loosungitega tulnud, te võite nendega rahulikult käia Riigikogu hoone ümber, Riigikogu kuluaarides, aga jätame selle saali loosungitest vabaks. Ei ole soovi? Ei ole soovi loosungeid võtta? Juhataja vaheaeg 10 minutit. Ma palun juhatusel koguneda.

V a h e a e g

Helir-Valdor Seeder. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Austatud Riigikogu! Jätkame tänast istungit. Juhataja võetud vaheaja jooksul toimus Riigikogu juhatuse istung, kus otsustatud konsensuslikult, et Riigikogu istungite saalis loosungeid ja plakateid ei eksponeerita. Seoses sellega mul on palve, et me need loosungid, mis täna siin laudadel on, paneksime ilusti ära sahtlitesse, ja juhinduksime tulevikus kõik sellest juhatuse konsensuslikust otsusest. (Lauaklappide kolin.) Aitäh, head kolleegid! Kas protseduuriline küsimus? Kalvi Kõva, palun protseduuriline küsimus!

Kalvi Kõva
Jaa, aitäh! Aktsepteerin seda juhatuse otsust, aga tuleviku mõttes, et asi oleks selge: kui ma lähen nüüd oma tuppa ja panen sellesama sildiga T-särgi selga ja tulen siia, mis ma siis tegema pean?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
No mina tõlgendan ka riietel olevaid loosungeid ikka loosungitena. Nii et jääme ka riietuses korrektseks ja riietuse peal ka siia saali sisenedes ei kanna neid riideid. See, mida te teete väljaspool seda saali, oma ruumis või mujal, see on loomulikult täiesti vaba. Aitäh! Läheme siis tänase istungiga edasi. Austatud minister, palun jätkake oma ettekannet!

Rahandusminister Martin Helme
Suur aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Vabandust! Veel üks protseduuriline küsimus. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Jätkates teie räägitut, just, kas see riietusesemete ja loosungite küsimus puudutab ka rõdul viibijaid? Sest seal üleval üks pool tunnikest tagasi vähemasti oli üks isik, kellel oli pusa, et "Raha on vaba" ja ma olen veel mõne inimese seljas seda pusa näinud. Oskate te selle kohta öelda, et kuidas seal juhatus suhtub?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Eks juhatus peab oma seisukoha siis kujundama ka rõdu küsimuses, seni me oleme rääkinud suurest saalist. Jah, palun, Peeter Ernits, protseduuriline küsimus!

Peeter Ernits
Lugupeetud aseesimees! Aga kui te ütlesite, et ka kirjaga särgiga siia ei tohiks tulla, aga kas see kehtib ka Vabariigi Presidendi kohta?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ma loodan, et kõikide isikute kohta tulevikus see peaks kehtima. Jah, palun, Keit Pentus-Rosimannusele protseduuriline küsimus!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, mul on ettepanek selle teema käsitlemine praegu lõpetada ja vajadusel juhatusel seda teemat täiendavalt arutada, aga saalis mitte hetkel selle peale aega kulutada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Väga asjalik ettepanek, loodetavasti on kõik nõus ja me saame päevakorraga edasi minna. Nüüd tõepoolest, palun, härra minister, jätkake!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Alustan otsast siis oma sõnavõtuga. Teise samba reformi eelnõu on täna teie ees teisel lugemisel ja ühtlasi ka lõpphääletusel. Seda seetõttu, et Vabariigi Valitsus otsustas oma 24. jaanuari istungil siduda eelnõu vastu võtmine usaldusküsimusega ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 173 eelnõu kolmandat lugemist sellisel juhul ei toimu. Selle otsusega lõppesid juhtivkomisjoniks olnud rahanduskomisjoni kohustused ning eelnõu ette valmistamise teiseks lugemiseks võttis üle Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustas oma 27. jaanuari istungil kiita heaks uue, muudatustega eelnõu teksti. Läbi vaadati ka eelnõule Riigikogu menetluse käigus esitatud muudatusettepanekud ning koostati seletuskiri, mis eelnõus tehtud muudatusi avab. Ma tahan alustuseks tänada Riigikogu rahanduskomisjoni esimeest Aivar Kokka, kes eelnõu esimese ja teise lugemise vahepealsel ajal kohtus väga paljude huvirühmade, partnerite ja teiste teemast huvitatud osapooltega ning töötas aktiivselt selle nimel, et kogu reform saaks veelgi parem ja selle rakendamine sujuvam. 16. jaanuaril toimus Riigikogus ka rahanduskomisjoni avatud istung, kus huvirühmad ja poliitikud said väljendada oma seisukohti ning teha ettepanekuid muudatusteks.
Sellest konsultatsioonide perioodist jäid sõelale mõned põhimõttelisemad teemad, mille osas otsustas valitsus eelnõud muuta. Ma toon need muudatused alljärgnevalt ka esile. Esiteks, muudatused regulatsioonis, mis puudutavad kogumise ajal teisest sambast lahkumist. Eelnõu algse versiooni kohaselt realiseeriti teisest sambast lahkumise avaldusi kolmel korral aastas ning vastav avaldus pidi olema esitatud vähemalt üks kuu enne raha välja maksmise kuud. Raha oleks inimesele välja makstud osade kaupa, sõltuvalt sellest, kui palju on kontole raha kogunenud. Neid reegleid otsustati muuta. Avaldusi realiseeritakse ehk raha makstakse välja jätkuvalt kolmel korral aastas, see on siis jaanuaris, mais ja septembris, kuid vastav avaldus peab olema esitatud vähemalt viis kuud enne raha väljamakse kuud. Ehk näiteks, kui inimene soovib teisest sambast kogumise ajal raha välja võtta ning saada oma raha kätte septembris, peab ta avalduse esitama hiljemalt märtsi lõpuks. Selline suurem puhver avalduse esitamise ja selle realiseerimise vahel annab fondivalitsejatele eelnõu varasema versiooniga võrreldes rohkem aega, et vabastada vajalikus ulatuses raha investeeringutest. Seega maandab ta mõnevõrra ka riski, et teisest sambast lahkujate tõttu võiks väheneda pensionifondis raha kogujate vara väärtus. Muudetud on ka reeglit, et raha makstakse välja osade kaupa. Teile arutamiseks esitatud eelnõu kohaselt makstakse raha välja ühe maksega. Ehk jätkates juba toodud näidet, siis märtsi lõpuks avalduse esitanud inimene saab kogu tema pensionikontol oleva raha kätte septembris, sõltumata sellest, kui palju raha on inimene teise sambasse kogunud. Eelnõus olnud esialgne regulatsioon, kus inimesed, kellel on kogunenud kuni 10 000 eurot, oleks saanud raha kätte ühekorraga ja inimesed, kellel on kogunenud üle 10 000 euro, oleksid selle kätte saanud mitme osamaksega, tekitas juristide hinnangul inimestes ebavõrdset kohtlemist. Sellest tingituna otsustati seda kohta eelnõus muuta.
Teiseks, muudatus, mida soovin esile tõsta, on nüüd osaliselt seotud eelkirjeldatud muudatustega. Sellega on fondivalitsejatele antud õigus võtta senise 10% asemel laenu kuni 25% fondi vara väärtusest. Muudatus on eelkõige kantud samast eesmärgist maandada võimalikke riske olukorras, kus pensionifondist lahkub korraga suur hulk inimesi ning fondi valitsejal tuleks planeeritust varem müüma hakata oma ka ebalikviitset vara. Suurem laenupiirimäär annab juurde täiendava tööriista investeeringute juhtimiseks ning vähendab vajadust ebalikviitse vara kiireks müügiks. Kolmas esiletõstmist määriv muudatus puudutab maksuvaba tulu arvestust. Teie ees olevas eelnõus on loobutud teise samba väljamaksete maksuvaba tulu hulka arvamisest. Seega, kui inimene võtab oma raha teisest sambast välja, tuleb tal küll tasuda tulumaks, kuid see väljamakse ei mõjuta tema maksuvaba tulu arvestust ega suurenda tema maksukoormust seoses tema teiste tuludega, mida ta saab samal aastal.
Neljandaks ja ühtlasi viimaseks suuremaks sisuliseks muudatuseks, mida ma sooviksin teile tutvustada, on eelnõu rakendamise ja jõustumisega seonduv. Valitsuse selge soov on, et kavandatav reform jõustuks esimesel võimalusel, mis on vajalikke ettevalmistustöid arvesse võttes tehtav. Kahe lugemise vahel on selles teemas toimunud mitmed konsultatsioonid erinevate rakendusasutustega ning arvesse on võetud ka asjaolu, et menetluse käigus on mõned reformi elemendid muutunud, nagu juba eelnevalt kirjeldasin. Reformiga seotud IT-arenduste põhiraskus on kogumispensionide registrit haldaval pensionikeskusel, kuid arendusi peavad tegema ka Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindustusamet, pangad, ning kindlustusseltsid. Erinevate rakenduskavade kaalumisel arvestati ka paljude huvirühmade praktilisi soovitusi, et reform jõustuks võimalikus suures ulatuses ühekorraga, et vähendada seaduses erinevate kuupäevadega rakendades. Päris korraga kogu reformi jõustada meil ei õnnestu, kuid erinevaid etappe on senisega võrreldes vähendatud.
Seda kõike arvesse võttes on teile täna arutamiseks ja vastu võtmiseks esitatud eelnõu jõustumis- ja rakendumiskava järgmine. Seadus jõustub üldises korras ehk siis kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. On aga rida reformi olulisi elemente, mis rakenduvad just eeltoodud IT-arenduste tõttu hilisematel kuupäevadel. Kõiki kolme uut avalduseliiki, ehk siis avaldusi, millega seni mitteliitunud inimesed saavad teise sambaga liituda, avaldusi, mille esitamine lõpetab inimese sissemaksed teise sambasse, ning avaldusi, millega inimene saab teisest sambast oma raha välja võtta, hakatakse vastu võtma alates 1. jaanuarist aastal 2021. Tegemist on varaseima kuupäevaga, mil selliseid uusi avaldusi saab esitada, kuid reformi olemusest tingituna on see iga inimese isiklik vaba valik, kas üldse ja millal ta seda teeb. Õigus neid avaldusi esitada on uue süsteemi täiendav võimalus. Kõik need eelnimetatud avaldused, mis on esitatud 31. märtsiks 2021. aastal realiseeritakse septembris 2021. Seega näiteks inimesed, kes soovivad teisest sambast raha kätte saada ja on esitanud oma avalduse 2021. aasta esimese kvartali jooksul, saavad väljamakse teisest sambast septembris 2021. Samast ajast lõppeb neil võimalus järgmised 10 aastat teise sambasse tagasi pöörduda, nagu seda reform ka juba ennem ette nägi. Sama käib ka inimeste kohta, kes esitasid 2021. esimeses kvartalis oma teise samba sissemaksete peatamise avalduse või hoopis teise sambaga liitumise avalduse. Ka nende jaoks aktiveerub soovitud muutus septembris 2021. Nende inimeste tahe, kes esitavad ühe neist kolmest avaldustest vahemikus aprill kuni juuli järgmisel aastal, realiseeritakse jaanuaris 2022. Ja vahemikus august kuni november vastavalt mais 2022. Selline hakkabki olema nende avalduste tavapärane rütm kõikidel tulevastel aastatel.
Selleks, et viia oma kogutud raha investeerimiskontole, tuleb varuda kannatust kuni aprillini 2021, mil sellise avalduse esitamine muutub võimalikuks. Tegemist on ka täna tuntud vahetamistehinguga, lihtsalt täiendava valikuna lisandub avaldusele investeerimiskonto, kuhu oma raha kanda. Vahetustehing realiseeritakse samuti septembris 2021 tingimusel, et avaldus esitatakse 2021. aasta juuli lõpuks. Teisisõnu hakkab siin kohalduma tavapärane teise samba vahetamistehingute loogika rutiin. Septembrist 2021 saavad kõik soovijad suunata oma uued teise sambasse laekuvad sissemaksed pensioni investeerimiskontole. See avaldus realiseeritakse sisuliselt kohe. Kuni septembrini saab uue raha suunamisi teha üksnes erinevate fondide vahel. Jaanuarist 2021 jõustuvad ka eelnõuga kavandatavad maksumuudatused. See oli nii ka eelnõu varasemas versioonis. Need sätted omavad eelkõige tähtsust pensioniikka jõudnud teise samba kogujate jaoks. Seega kõik need inimesed, kes tahavad jääda teise samba pensionile maksusoodustatud tingimustel, ei peaks kiirustama oma raha väljavõtmisega enne jaanuarit 2021.
Kokkuvõttes on kõik eelnõus tehtud põhimõttelised muudatused suunatud sellele, et suur ja oluline reform tõrgeteta ellu viia ning seeläbi pakkuda inimestele täiendavaid võimalusi oma pensionipõlve isiklikul planeerimisel. Eelnõus tehtud muudatused ei piirdu üksnes nendega, mis ma praegu esile tõin. Vahepealset ajaperioodi on kasutatud ka selleks, et kirjutada selgemaks kõik pensioni investeerimiskontoga seotud tehnilised detailid. Tänuväärse töö on teinud eelnõuga ära ka keele- ja normitehnika toimetajad, kelle soovitused on arvesse võetud ja nii on eelnõu tervikuna muutunud nii keeleliselt kui sisuliselt arusaadavamaks ja seega ka paremini rakendatavaks. Kuigi selle reformi puhul on avaldatud ka kahtlust, et kõik selle komponendid ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas, siis mina ei ole sellega nõus. Oleme selle poole aasta jooksul reformiga töötades pakkunud välja tasakaalustatud lahenduse, mis muudab tänase jäiga süsteemi inimeste jaoks oluliselt paindlikumaks, kuid samas säilitab sotsiaalseid eesmärke silmas pidades vajalikud piirangud. Need piirangud on minu hinnangul proportsionaalsed ja vajalikud ning seda ka põhiseaduse silmis. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lühidalt minu poolt kõik. Kahtlemata saame küsimustevoorus täpsustada. Aitäh! Ja muidugi kutsun teid kõiki üles seda eelnõu toetama lõpphääletusel!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Taavi Rõivas, palun!

Riigikogus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Taavi Rõivas
Aitäh! See on mõneti koomiline, et te nimetate seda praegust eelnõu reformiks, sellepärast, et igaüks ju teab, et veel iga suur muutus ei ole reform. Lõhkumine ei ole reform, ehitame on reform. Antud juhul te lõhute midagi, mis 20 aastat tagasi ehitati, ja te viite Eesti kaks aastakümmet ajas tagasi. Aga ma küsin selle kohta, et väga palju on räägitud ju sellest, et need, kes alluvad ahvatlusele raha kohe kiiresti kätte võtta, veedavad suure tõenäosusega oma vanaduspõlve kitsikuses, aga vähem on räägitud sellest, et väheneb oluliselt ka pensionifondide võimalus Eesti majandusse investeerida, mis omakorda tähendab, et Eesti majandusel juba keskpikas plaanis on võimalusi kasvamiseks vähem. Kas te seda makromõju mõistate ja kas te adute seda vastutust, mis teil selle muudatusega on? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma ütleksin niimoodi, kõigepealt kommenteeriks seda suurt tõenäosust, et mida me saame selle 17-aastase kogemuse pealt öelda, on see, et ennustatud tõenäosused ei ole sugugi realiseerunud. Seda me rääkisime tegelikult ju korduvalt siin ka esimese lugemise ajal. Kui keegi täna teeb meile ennustuse, mis on järgmise 17 aasta pärast, ja ütleb, et see on suur tõenäosus, siis meil puudub empiiriliselt põhjus seda uskuda. Ja mis puudutab makromajanduse mõju, Eestisse investeerimise mõju, siis jah, me teame, et pärast viimaseid suuremaid muudatusi kogumispensioni süsteemis on suurenenud ka investeeringud Eesti majandusse. Olemasolevast rahast on siis natuke üle 10% pandud põhimõtteliselt investeeringutesse Eesti majanduses. Aga teisest küljest, selle viimase 17 aasta jooksul on rohkem kui 3 miljardit eurot Eesti majandusest kokku kogutud maksuraha Eestist välja viidud. Sellesama praegu toimiva pensionisüsteemi üheks osaks oli korjata Eesti majandusest raha maksudega kokku ja Eestist välja viia. Nii et ma ei võta tõsiselt neid krokodillipisaraid, et nüüd me teeme hirmsat kahju Eesti majandusele, see kahju on juba tehtud kehtiva pensionisüsteemiga. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Helme, õppige majandust! Rahvuslik kogutoodang teile kui rahvuslasele peaks olema veel tähtsam näitaja kui sisemajanduse kogutoodang. Üksi makromajandusmees ei ütle, et meil on likviidsusest majanduses puudub. Aga te ütlesite ühe toreda lause, kuidas te mõnevõrra vähendate riski, et kahjud tekivad, mõnevõrra vähendate. Riskihaldus ongi olnud selle mentluse või kriisihaldus selle menetluse põhisisu. Aga öelge palun nüüd, miks te ei ole, või kuidas te kujutate ette tulevikku 20–30 aasta pärast. Meil oli 17 aasta jooksul siin, millest te räägite, ära sajandi kriis. Te ähvardate, neid kriise on tulemas veel sellel sajandil mitu tükki. Aga kuidas te nende pensionäride olukorda ette kujutate, kelle pension väheneb keskeltläbi 30% teie enda eelnõu seletuskirja järgi?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Jah, majanduse õppetunde, ma arvan, me täna siin läbi ei võta, aga kuidas ma kujutan ette. Ja riski vähendamisest. Riski vähendamisest ma ütleks niimoodi, et mind on hämmastanud selle eelnõu menetlemise ja ettevalmistamise käigus toimunud debatt, kus mina olen algusest saadik, niipea, kui me alustasime selle reformiga, öelnud kõigile neile, keda see puudutab, et kui teil on ettepanekud, mis seda reformi paremaks teevad, siis me kuulame neid. Nagu ma teile just rääkisin, terve hulga nendest ettepanekutest me oleme ka arvesse võtnud. Aga kui te tulete jutuga, et ärge tehke, või kui te tulete ettepanekutega, et teeme niimoodi, et see ei hakkaks tööle, lükkub edasi või ei hakka tööle, siis noh seda me ei aruta. Nii et selles mõttes mul on väga kurb tõdeda, et ka siin Riigikogus noh tegelikku debatti opositsioon väga ei ole tahtnud käivitada, vaid on tulnud meile 950 täiesti sisutühja parandusettepanekuga, et nende üle ei ole võimalik väga arutleda midagi, seal ei ole seda sisu, mille üle arutleda. Nüüd tulevikku, ma arvan, et keegi meist ei oma kristallkuulikest, et öelda, mis on 20 või 40 aasta pärast. Mida me võime öelda, on see, mis on olnud viimased 17 aastat. Mida me võime veel öelda, on see, et kui me võtame aastakümneid inimeste sotsiaalmaksu siis pensioni osast viiendiku ära ja selle viiendiku võrra tegelikult nende esimene sammas ei vähene samas proportsioonis, siis tegelikult oleme me juba tänasel päeval tänase päeva pensionäre petnud ja seda ei taha keegi öelda ja tunnistada, aga noh kui nüüd, kuidas ma kujutan tulevikku ette, kui konservatiivid võimul on siis helesinisena. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Austatud minister! Kui teine sammas muutub vabatahtlikuks, nagu te soovite, siis igal juhul väga suur summa raha – kas on miljard või kaks miljardit, sõltuvalt lahkujatest – pensionisüsteemist lahkub. Vaatame pensionisüsteemi kolme sambana, tervikuna. Kui pensionisüsteemis jääb raha vähemaks, siis ka pensionide välja maksmiseks on tulevikus raha vähem. Mida te olete rääkinud, on see, et on võimalik selle eelnõu mõjul pigistada fondidest veel suuremat tootlust välja. Eelmisel aastal juba saavutati tootlus 9,5% koondtootlusena. Ma ei tea, kas te olete ise aktsiatesse investeerinud, aga mina olen, lisaks teisele sambale, ja väga keeruline on sellest veel suuremat tootlust saavutada. Kui raha liigub lihtsalt teisest sambast esimesse sambasse, siis tervikuna ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun küsimus!

Aivar Sõerd
... süsteemis raha ei suurene. Ma küsin: olukorras, kus raha jääb pensionisüsteemis vähemaks, öelge kolm kõige olulisemat teie arvates põhjust, et pensionid võiksid selle eelnõu mõjul kasvada. Mina väidan, et need vähenevad tulevikus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid! Püüame oma küsimuse mahutada ühe minuti sisse. Kui see kuidagi ei õnnestu, siis lühendame seda eelnevat sissejuhatavat osa ja alustame kohe küsimusega. Palun, minister, vastake!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Aga ma vaidlen vastu. Süsteemist ei lahku raha. Jah, ühest süsteemist lahkub raha, aga see raha on juba lahkunud tegelikult pensionisüsteemist ja see on riiklik pensionisüsteem. Riiklikust pensionisüsteemist on viimased 17 aastat raha välja tõstetud kapaga ja selle võrra on viimased 17 aastat olnud riiklikud pensionid olnud väiksemad. Ja kui meil lahkub nüüd arvestatav hulk teisest sambast, siis nende sotsiaalmaksu maksjad täies ulatuses hakkavad tagasi tulema riiklikusse pensionisüsteemi ja riiklik pensionisüsteem on selle võrra jätkusuutlikum. Nii et mina ei ole nõus selle lähteväitega. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh! Lugupeetud minister! Kui teine pensionisammas 2001. aastal seadustati, siis arvestati pika perspektiiviga. Finantskriisi ajal liikus korraks kuskil mõte, et lõpetada pensionisambasse kogumine, aga terve mõistus võitis ja väikse vahepealse variatsiooniga jätkati kogumist nii, nagu algselt plaaniti. Kohustuslik liitumine alates 1923.(?) aastal sündinutest tähendas seda, et peeti silmas 21. sajandi keskpaigas pensionile siirduvaid noori. Kõik demograafilised, sotsiaal-majanduslikud põhjendused andsid ühiskonnale sõnumi, et Eesti riik tahab tagada inimestele parema toimetuleku küpses eas, hoolimata sellest, et järeltulevate põlvkondade arvukus väheneb ja tööealiste maksudest läheb järjest pingelisemaks solidaarse pensionikindlustuse ülalpidamine. Tõdemus, et säästmine on arukas, sai ühiskonnas positiivse resonantsi ja kogumispensioniga ühineti ka vabatahtlikult. Teie juhitava ministeeriumi tellitud õigusliku arvamuse järgi on käsil olev eelnõu põhiseadusega vastuolus 11 punktis. Kas kõik need kõhklused on tänaseks kõrvale heidetud? Te ütlesite siin enne, et ei ole põhiseadusega vastuolu. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Alustan tagantotsast, et põhiseadusega mitte vastuolus, vaid olemas mingisugusel astmel põhiseaduslik riive, see ei ole sama asi kui põhiseadusega vastuolus. Põhiseadusliku riivega on meil tegemist väga paljude seaduste näol, alates maksuseadusest ja jätkates, ma ei tea, kaitseväekohustusega ja lõpetades, ma ei hakka siin tonti manama, aga apteegireformiga. Selles mõttes põhiseaduslik riive ei ole midagi enneolematut ega ebatavalist, küsimus on selles, kas see riive on põhjendatud ja proportsionaalne. Ja meie analüüs ütleb, et need riived on kõik põhjendatud ja proportsionaalsed. Ja ka Justiitsministeeriumi juriidiline analüüs, mis ei ole mitte ametnike poolt kokku kirjutatud, vaid väljastpoolt maja tellitud ehk siis vähemalt kõik oleme veendunud, et see on erapooletu ja tasakaalustatud, ütleb, et vastuolu põhiseadusega ei ole. Nüüd, kas terve mõistus võitis aastal 2009 või ei võitnud või 2010? Mina arvan, et võitis pankade lobi, mitte terve mõistus. Ja kui me räägime siin pikast perspektiivist, siis ma arvan jälle, et 17 aastat on parasjagu nii pikk perspektiiv, et me saaksime öelda, kas see süsteem toimib või ei toimi ja pensionireformi läbiviijate selge hinnang on, et ta ei toimi, nii nagu ta lubati või nii, nagu me tahaksime. Nüüd on küsimus selles, missugused ja praktiliselt tuleb ka selle debati käigus, mis meil on olnud viimastel kuudel või viimased pool aastat, on praktiliselt kõik möönnud seda, et see süsteem, mis meil praegu on, ei toimi. Ei ole selline, nagu teda lubati või nagu on ootused. Ja nüüd on küsimus, mismoodi me teda muudame. Meil on ju täiesti selge, et siin on erinevaid lahendusi, on erinevaid nägemusi. See nägemus või see lahendus, mille koalitsioon on välja valinud ja mida me oleme jõustamas, ei sobi väga paljudele kas opositsioonisaadikutele või turuosalistele, see on mõistetav. Neil on kas omad huvid siin mängus või neil on mingi maailmavaateline või neil on, ütleme, varasema poliitilise tegevusega seotus, mistõttu nad leiavad, et see suund, mille me oleme valinud, see ei meeldi või ei sobi. Arusaadav, aga meeldib või ei meeldi, praeguse koalitsiooni arvates on see parim lahendus, millega edasi minna. Nii et selles mõttes see on täiesti mõistetav, et maailmavaatelised valikud ei pruugigi olla kõigile alati meeltmööda.
Nüüd kogumise positiivne resonants. Ma usun, ma vähemalt loodan, et te kõik olete lugenud Indrek Neivelti paari artiklit ERR-i arvamusportaalis, kus ta meile väga ilusti matemaatiliselt ära tõestab, et selle kogumisskeemi võitjateks on 20% kõige suurema sissetulekuga inimesed. Ja kaotajateks on need, kellel on sissetulekud väikesed, kas keskmised või alla keskmise. Nii et, ja jällegi, kas noh, kusjuures see on selgelt poliitilise valiku tulemus. Ja on arusaadav, et ütleme Reformierakonna vaatepunktist, see on mõistlik lahendus. Aga näiteks meie vaatepunktist see ei ole mõistlik lahendus. Et selline kogumine, kus me kogume raha vaesemate inimeste arvelt rikkamate inimeste eduks, ei ole meie meelest mõistlik pensionisüsteem. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ka mina, nagu minu pinginaaber on tegelikult väga murelik selle eelnõu väga negatiivsest mõjust Eesti kapitalituru arengule, aga majandusele laiemalt. Ja seda ennekõike põhjusel, et kui jah, aastal näiteks 2017 olid pensionifondid investeerinud Eesti majandusse kuskil 5%, siis aastast 2019 teine kvartal oli see juba ligi 15%. Ja loomulikult ka see tundub vähe, nagu sa mainisid, et 3 miljardit oli välja viidud, aga tegelikult oli riik ise pannud investeerimisfondidele päitsed pähe, mis tähendab, et ei lubatud investeerida aktsiatesse ja nii edasi. Ja sel samal põhjusel 2018 lõpus Riigikogu konsensuslikult praktiliselt liberaliseeris oluliselt pensionifondide võimalusi investeerida aktsiatesse. Ja ma arvan, selle tulemusena oleks olnud vaid aja küsimus, kui investeerimisfondid tänast mahtu silmas pidades oleks Eesti majandusse investeerinud suurusjärk miljard-kaks. Ja nüüd nad peavad hakkama seda otsima kuskilt seda raha väljaltpoolt. Millega sa seda põhjendad?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Jah, mina hääletasin ka tookord selle sama muudatuse poolt, mis tegi siis investeerimise paindlikumaks ja sellel on olnud selgelt positiivne efekt. Võib-olla on see traagika, et see efekt saabus liiga vähe, liiga hilja, nagu öeldakse. Nüüd, olles rääkinud investeerimisfondide valitsejatega, või siis noh, pangandusinimestega, me loome olukorra, kus me tekitame selge vajaduse siis nende teise samba investeeringute pakkujatele pakkuda paremat tootlust, see on ainus viis, kuidas inimesi niiöelda hoida selles teise pensionisamba süsteemis, ma tahan rõhutada, et ka need loosungid, mis siin ennem olid, et me midagi lõhume, on ju tegelikult eksitamine või valetamine. Et me ei lõhu ju mitte midagi. Me loome juurde võimalusi ja me loome juurde paindlikkust. Et teine pensionisammas jääb ju alles. Mitte kedagi ei liigutata sealt ära, kui ta ise ei tee sellekohaseid vastavaid samme või avaldusi, et teine pensionisammas jääb alles ja midagi ei lõhuta ära. Mida tekitatakse, tekitatakse teise pensionisamba siis fondihalduritele, vajadus pakkuda paremat tootlikkust ja olles rääkinud erinevate investoritega, erinevate siis fondihalduritega, ütlevad nad, et ega ainus koht, kust saab sellises, sellist tootlikkust, mis mingilgi määral on ahvatlev, on reaalmajandus. Mingisuguste indeksfondidega ei ole mitte midagi teha meil miinusintresside ajastul ja see tähendab seda, et nad otsivad neid investeeringuid edasi ja need reaalmajandusinvesteeringud ei kao Eestist kuhugile. Tõsi, nad peavad oma portfelle ümber tegema, see on selge ja selle jaoks me oleme ka ju pikendanud nii väljamaksete aega kui ka kogu rakendumise aega, et neil oleks võimalik oma investeerimisstrateegiaid muuta, uusi tooteid luua ja vajadusel likviitsust tagada. Et ma võin täiesti kätt südamele pannes öelda, fondihaldurid on nende muudatustega väga nõus, mis me oleme siia teinud ja ei protesti tänasel päeval enam meie reformi vastu. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Üldiselt ma olen ise arvamusel, et kui kogutu koguneb aeglaselt või tootlikkust on vähevõitu, siis selle lahendus ei saa ometi olla selle kogumise lõpetamine. Ja ehkki mu fraktsioonis minu üle vahel naerdakse, ma siiski usun ka Jüri Ratast, kes ütleb, et teise samba vabatahtlikuks muutmine ja selle sisuliselt laialijagamine toob ilmselt palkade ja pensioni suhte säilitamiseks maksukoormuse tõusu. Öelge mulle, kas mina ja Jüri Ratas oleme eksiteel. Mis te arvate?

Rahandusminister Martin Helme
Milline suurepärane tandem! (Naer saalis.) Ma alustaksin natuke sealt poolt otsast, mis küsimuse sissejuhatus oli, et aga kui see kogumine on ebamõistlik ja kui see kogutu, noh, loosungit kasutades, põleb sul, kui investeeringu tootlus on väiksem kui inflatsioon, siis sellel ei ole ju tõesti mõtet ja siis tulebki see ära lõpetada. See on täiesti skandaalne, et inimesi sunnitakse koguma ja öeldakse, et see kõik on mõttetu, sest see raha kulub ära teil selle pika aja jooksul. Selle ostujõud, siis kui te lõpuks tema kätte saate, on naeruväärne, aga te ei tohi seda ära lõpetada, sest ideoloogia ei luba. Mina absoluutselt ei ole nõus selle väitega, et kui kogumine kiiresti ei näita, et see kogumine on mõttekas, siis tuleb ikka jätkata. See pidi olema lolli inimese tunnus, kui ta teeb ühte ja sama asja järjest ja loodab, et tulemus on erinev.
Nüüd, mis puudutab maksude tõstmist, siis see ei ole nüüd ju mingisugune uudis, et Keskerakond tahab algatada poliitilist diskussiooni maksude osas. Ja see ei tohiks ka ilmselt kedagi üllatada, et nende eelistus maksudiskussioonis on arutada selle üle, milliseid uusi makse tekitada ja milliseid olemasolevaid tõsta. Kui neil on võimalus öelda, et maksud tõusevad, siis ma ei veel näinud ühtegi maksu, mille peale Keskerakonna liikmetel silmad särama ei lähe. Ma ei ütle seda vaenulikkuse või irooniaga, see on nende maailmavaatest tulenev. Nii et kui te nagu üheskoos üksteist niimoodi takka kütate, siis no las ta olla niimoodi. Aga see tegelikult ei tähenda, et meil peavad maksud päriselt ka tõusma. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea minister! Kõigepealt mõned faktitäpsustused, et ei jääks kõlama kõverpeegli pilt. 8. oktoobril esitasime koos sotsiaaldemokraatidega eelnõu, mis oleks teinud pensionisüsteemi päriselt paremaks, valitsus ei pidanud seda arutamise vääriliseks. Esimese samba pension ei sõltu teisest sambast, lugege Rahandusministeeriumi blogi, seal on kõik ilusti ära seletatud, millest sõltub esimese samba pensioni suurus. Kolmandaks, ma loodan, et te olete peale Indrek Neivelti seisukohtade tutvunud ka Eesti Panga, Riigikontrolli, Praxise, Rahandusministeeriumi enda ja paljude teiste analüütikute ja organisatsioonide analüüsidega, mis kõik leiavad, et teise samba vabatahtlikuks tegemine on halb mõte. Minu küsimus: kas te olete teinud ka rehkenduse, kui suureks kujuneb nende inimeste pension, kes teisest sambast raha välja võtavad ja selle ära kulutavad, ning kas see pension on piisav saavutamaks elatustaset, mis ei nõua täiendavat riigipoolset toetust? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Alustame siis sellest, et te esitasite ka ühe toreda eelnõu, mida valitsus ei toetanud. See on üsna tavapärane, et opositsioonist tulnud eelnõud jäävad ilma valitsuse toetuseta, see nüüd ei tohiks üllatada. Jah. Ja põhjendus oli ju ka väga selge: meil on endal parem eelnõu. Nii selles mõttes ... Ja tuleme siis sisu juurde. Teie eelnõu oli ju peenhäälestuse eelnõu, aga meie tahame reformi teha, kuigi siin mõned väidavad, et reform on ainult siis, kui see toimub selliselt, nagu teile meeldib, aga kõik muu on lõhkumine. Nii et selle sisu ei sobinud meile, see ei olnud kooskõlas sellega, mida koalitsioon on kokku leppinud. Poliitiline valik, selge see.
Nüüd, esimese samba või, ütleme siis, pensioni suurus ei sõltu teisest sambast. Puht formaalselt võib see ju tõsi olla, aga puht praktiliselt makstakse absoluutne lõviosa tänasest pensionist välja sotsiaalmaksu laekumisest, pluss pannakse juurde siin suurusjärk 140-150 miljonit n-ö üleüldisest riigikassast. Ja me teame, et teise sambasse suunatava raha suurus, mis tuleb ju ka sotsiaalmaksu laekumisest, on umbes kaks korda suurem kui see puudujääv osa ehk see 140-150 miljonit. Ehk siis me võime ju öelda, et jah, formaalselt Eesti pension sõltub indekseerimisest, eks ole, praegune esimese samba pension sõltub indekseerimisest ja sotsiaalmaksust ei piisa selle indekseerimise ega summa väljamaksmiseks, aga sisuliselt piisaks, kui me ei maksaks välja teise sambasse 250 miljonit aastas – no see summa igal aastal kasvab, mõni aasta tagasi oli väiksem, eks ole – selle jaoks, lubadusega, et me saame 30 aasta pärast 25 eurot suurema pensioni. See on niisugune diskussioonikoht, mida me näeme, kas me näeme siin formaalselt või me näeme sisuliselt, aga sisuliselt tänane teise samba pensionisüsteemi olemasolu viib välja esimese samba rahastamiseks mõeldud raha ja sinna tuleb panna riigieelarvest mujalt raha juurde.
Aga küsimuse teiste ekspertide arvamuse kohta. No ma peaks ütlema, et nad on üsna šabloonsed, selle eelnõu või ka kogu selle reformi kriitika on üsna šabloonne. Ma pean ka ütlema, et ma olin väga õnnetu, lugedes õiguskantsleri hinnanguid. Õnnetuks tegi mind just see, et ta jätkab sedasama šablooni, st ta ei tegelenud mitte niivõrd juriidilise argumentatsiooniga, vaid poliitilise argumentatsiooniga. Ta lausa pakkus välja siis valitsusele erinevaid poliitilisi valikukohti, mis on minu meelest täiesti põhjendamatu või tarbetu, aga noh, see selleks. Millest see räägib? See räägib meile sellest, et samba reformi vastased ehk need, kes sellest elavad, need kes sellest väga hästi elavad, on olnud väga hästi võimelised oma jutupunkte levitama. Aga kriitikutel on omad jutupunktid. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eesti pensionisüsteemi eesmärk on, tsiteerin nüüd: "aidata inimestel vanaduspensionile minnes säilitada nende senine elustandard ja igakuine sissetulek." Kas pensionisammaste lammutamine viib meid eesmärgini? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Aga me ju ei lammuta. Ma ikkagi ei saa aru kus see väide tuleb, et me midagi lammutame. Me muudame paindlikkumaks, me muudame vabaks. Me ei lammuta midagi, me loome võimalusi juurde. See, kas teise sambasse inimesed hakkavad koguma või ei hakka, on nende valik, nii nagu varasemalt ka oli neil inimestel valik, ja see, kas nad saavad sealt rohkem või, kas neile koguneb seal rohkem või vähem raha, on osaliselt inimeste enda valiku tulemus, aga osaliselt ennustamatu turukäitumise tulemus. Ja nüüd, mis on oluline, ka tänane süsteem ei ennusta, et me suudame seda eesmärki täita, mida te tsiteerisite. Tänase süsteemi puhul see n-ö asendusmäär ei ole tagatud. Ehk siis, noh, me võime ju vaielda selle üle, kas meie tehtud muudatused muudavad olukorda paremaks või halvemaks, meie kindla veendumuse järgi muudavad kindlasti paremaks, aga lähtepunkt on mõista seda, et ka tänane süsteem ei taga seda eesmärki. Nii et midagi tuleb ju ette võtta ja siin on meie lahendus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Tsiteerin Jüri Ratast 1. novembril 2018, aasta tagasi. "Ma ei pea õigeks, et muudame hetkel seda süsteemi, mis on riigi poolt teise sambaga loodud, kus riik panustab sinna 2/3 ja inimene 1/3. See, mida riik on süvendanud, mis garantii ta on andnud, mis usalduse ta on andnud, see kindlasti jätkub," lisas ta. Täna on peaministri eelnõu hääletuse sidunud usaldushääletusega. Aga eelnõu kaitseb rahandusminister. Kaitsete teie. Aga kuidas me teame, et peaminister on aasta varasemast lubadusest loobunud? Ja tõesti huvitav, kuidas teil õnnestus Jüri Ratase veendumust 360 kraadi pöörata? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
360 kraadi on ring peal, jah. Jaa, Ratas käibki ringi, ongi 360 kraadi. Mina ütleks selle kohta niimoodi, et eks ta ole üks igati hea trikk ja eks me kõik oleme seda kasutanud, et poliitikutele nende enda sõnadega vastu pead lajatada. Poliitika on dünaamiline. Siis oli teine valitsus teises koosseisus, teiste plaanidega, teistsuguste maailmavaadetega erakondadega selles konkreetses koosseisus ja siis ei olnud see teema ka tegelikult debatina sellisel moel üleval. Nii et seda ja ma lisaksin ka seda, mida on siin öelnud nii mõnedki teised, et aga inimeste seisukohad võivad ju aja jooksul areneda, argumendid võivad mõjuda, ma äkki loodan, et mõni reformierakondlane täna tuleb meie poole üle, äkki argumendid mõjuvad. Selles mõttes ja ma juhin tähelepanu sellele, mis on väga oluline, mis on väga oluline, siin me jõuame kindlasti, ma vähemalt loodan, et me jõuame selles arutelus nende teemadeni ka, me jõuame küsimuseni, kas seda reformi saab või peaks takistama kohtute kaudu, aga vahepeal olid valimised ja valimistel oli kaks erakonda, kes täna on valitsuses, kes ütlesid, et nemad tahavad teise pensionisamba reformida enam-vähem täpselt nii, nagu siin täna kirjas on. Isamaa jaoks oli see põhiline või kõige kesksem valimislubadus, aga meil oli see ka täiesti selgelt valimisplatvormis kirjas. Ehk siis valimistel andsid valijad uue suunise. Ja ma arvan, et see on väga mõistlik, et poliitikud kuulavad suuniseid, mida valijad annavad. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Härra minister! Mina olen mõnevõrra mures teavituse pärast, näiteks sellesama reformi osas. Näiteks venekeelses sotsiaalmeedias levib praegu uudis, et mu sõbranna töötab Swedbankis, andke endast teada, panen teid järjekorda, saate esimesena raha kätte. Kas valitsusel on selge teavitusplaan, kuidas antud reformist inimesi teavitada nii eesti kui vene keeles? Kui me seni põhiliselt rõhutame valikuvabadust, siis selge, et raha väljavõtmisel tekib ka vastutus, et inimese põhiline küsimus, mis on, on ju see, milline on mu pension, kui ma olen teise sambaga liitunud ja milline on mu pension siis, kui ma olen raha välja võtnud. Ehk veel kord minu küsimus puudutab konkreetselt teavitusplaani, mis valitsusel kas on või ei ole. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma esimeses jäejekorras arvan, et kõige olulisem teavitus on see, et inimesed jälgivad seda ühiskondlikku debatti, mis on kestnud nüüd juba tegelikult varsti aasta otsa ehk kui valimiskampaanias juba see teema tõstatus ja me oleme täna juba, varsti on aasta valimistest, siis kes on vähegi huvi tundnud selle asja vastu, siis on saanud kindlasti väga olulist teavet. Kusjuures siin on oluline märkida, et on ju tellitud erinevaid küsitlusi või uuringuid, mis räägivad meile väga selget keelt sellest, et inimesed ennem seda ühiskondlikku debatti ei teadnud üldse mitte midagi sellest, kus neil raha on, mis see raha seal teeb, kui palju ta tootlus on, mis vahe on esimesel-teisel sambal, mismoodi seda kätte saab või ei saa. Ja ma arvan, et see teadlikkus on viimase aasta jooksul Eestis väga-väga palju rohkem kasvanud. Nüüd teine on loomulikult see, et jaa, ja on räägitud teavitusest ka riigi poolt ehk siis kõik need asutused, kelle kaudu need erinevad siis liigutused käima hakkavad, nagu pensionikeskus või maksuamet või sotsisaalkindlustusamet. Nendele tulevad eri infoleheküljed, n-ö korduma kippuvad küsimused me oleme isegi leppinud kokku, et tuleb n-ö kuum telefoniliin, kuhu inimesed helistada saavad ja oma siis küsimustele vastuseid saavad küsida. Et selle peale on mõeldud, see on plaani võetud. Ja nüüd kolmas, mis toimib sõltumata sellest, mida valitsus plaanib või ei plaani, on ju selge, et praegused pensionifondide valitsejad teevad oma kampaaniat selle jaoks, et veenda inimesi jätkama või pakuvad neile mingisuguseid siis alternatiivseid või uusi investeerimistooteid, et neid inimesi ikkagi enda juures hoida ja saavutada seda sama, mida siin mitu korda on siis muret tuntud, et kas ikka inimesed säästavad oma vanaduspõlve jaoks. Nii, et ma arvan, et selle teavituse, see on oluline teema, see on oluline küsimus, et kas me sellega tegeleme ja vastus on jah, tegeletakse, sellega tegelevad väga paljud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Austatud minister! Te siin eespool mainisite, et olete rääkinud asjatundjatega, kelle sõnul siis reaalmajandus on see parim koht, kust parimat tulemit saab, majanduslikku tulemit. Nii et selle põhjal, ma saan aru, on teil tekkinud eeldus, et kui tavainimene investeerib, siis tuleb ta tururiskidega samamoodi toime nagu fondihaldurid. Aga nüüd asja teine kant. 2007. aastal oli viimane suurem majanduskriis ja 2008. aastal suurenes Põhja-Ameerikas ja Euroopas enesetappude arv 10 000 inimese võrra. See ei suurenenud nendes riikides, kus oli mitmekihiline pensionisüsteem. Kuidas te kommenteerite praegu seda? Kas need riskid ... olete te neid riske analüüsinud inimeste jaoks? Palun kommenteerige! Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Kõigepealt, tulles oma varasema vastuse juurde, millele te viitasite, et kas tavainimene investeerib paremini või halvemini, eks see sõltub tavainimesest, aga mina ei rääkinud sellest. Mina rääkisin sellest, et pensionifondid, soovides pakkuda inimesele paremat toodet, teevad ümber oma investeerimispoliitika. Ja nemad kindlasti on professionaalid ja leiavad kindlasti võimalusi arvestada seda uut süsteemi ja ajada taga paremat tootlust. Nüüd, enesetappude kohta mina tean seda statistikat – kuigi mul seda käisest võtta ei ole –, et 2009. aastal või siis eelmise majanduskriisi ajal Eestis enesetappude arv vähenes. Mul ei ole küll kuhugi viidata, aga minu teada vähenes. Ja kui minult küsida, miks, siis vastus ei ole mitte selles, et meil on ma ei tea, kui mitmekihiline pension või mitmesambaline pensionisüsteem, vaid vähenes sellepärast, et ühiskonnas valitses hoiak, et meil on kõigil praegu ühiselt raske ja keegi ei ole siin luuser. Kõigil oli raske, kõigil olid keerulised ajad. Ja see, kui sul isiklikult oli raske, ei olnud sinu isiklik läbikukkumine. Ma ei oska teiste riikide statistikat vastata ja ma pean tunnistama, et ma ei ole selle statistikaga ka kursis, aga ma julgen küll arvata, et katse üritada jätta muljet, et pensionireform toob meile kaasa mingi enesetappude laine, ei ole veenev mulle. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Kui ma olen õigesti aru saanud, siis teisest sambast väljavõetud raha eest võib inimene ka tagasi maksta oma kiirlaenu võla. Ma olen aru saanud, et selle eelnõu järgi ei ole see sugugi keelatud. Kuidas teile tundub, et kas kiirlaenu tagasimaksmine teise pensionisamba raha eest on investeering ja kas teil on informatsiooni, kui palju meil Eestis on selliseid inimesi, kes on kiirlaenu võlaorjuses? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Jaa, te olete õigesti aru saanud. Kui inimene võtab oma teisest pensionisambast oma raha välja, siis ta võib sellega teha, mida tahab. Ta võib sellega teha, mida tahab, ta võib maksta sellega oma laene, ta võib selle kinkida oma lastele või õdedele-vendadele või mõnele sümpaatsele poliitikule, kui tahab. See ongi tema raha ja ta teeb sellega, mis ta tahab. Nii et selles osas ma nüüd küll seaks kahtluse alla selle väite, et olla kiirlaenuvõla keerises olukorras, kus sul tegelikult on kuskil olemas mingi finantsvara, ja võib-olla liikuda isikliku pankroti poole, ma sean nagu kahtluse alla selle käitumise ratsionaalsuse. Et kui sul on tekkinud tõsised keerulised finantsraskused olevikus, siis ma ei arva, et me peaksime a priori ütlema, et neid ei tohiks lahendada üldse, sest et sinu tegeliku vara väärtus võib hoopis palju kiiremini sellisel juhul kannatada. Aga ma pean ka ütlema, siia juurde lisama, et kiirlaenu teema lahendamiseks on meil, ma arvan, umbes juba viis aastat tagasi vastu võetud seadus, mis seda reguleerib, ja see probleem Eestis minu teada ei ole mingisugune pandeemiline. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Riina Sikkut, palun!

Riina Sikkut
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Sotsiaalmaksuseaduse §1 ütleb, et sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Selleks, et kehtivat seadust mitte täita, peavad olema äärmiselt kaalukad põhjendused. Millega on põhjendatud see sotsiaalmaksuseaduste põhimõtete rikkumine ja sotsiaalmaksuna kogutud raha jagamine inimestele kasutamiseks võla tagasimaksmiseks, igapäevaseks tarbimiseks ehk eesmärkideks, mis ei ole kooskõlas maksu kogumise eesmärkidega? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Aga seda §-i rikuti juba siis, kui tehti praegune süsteem. Sisuliselt on ju 4% sotsiaalmaksu suunamine fondi on selle 4% erastamine, ja teda juriidiliselt võttes ei saa enam lugeda pensionirahaks nagunii. Et see, et ta on seal fondis kinni ja me ütleme, et te saate selle kätte, kui sa lähed siis vanast peast pensionile, aga tegelikult ons ee raha juba erastatud. Tegelikult on see raha juba erastatud. Et see ei ole enam ju pensioniraha nagunii. Nii et selle etteheitega tuleb 17-18 aastat tagasi minna. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Erkki Keldo, palun!

Erkki Keldo
Aitäh! Hea minister! Te eelnevalt mainisite, et majandus on selline asi, mida teie väga pikalt ette ei suuda ennustada, et peate kristallkuulile vaatama või väga keeruline on. Küll aga on Eesti Pangas inimesed, analüütikud, kes on vaadanud seoseid demograafiaga, kuna demograafia on ennustatav – täna me teame, milline on demograafiline seis suuresti aastaks 2040 – ja on andnud siis n-ö selle reformi lõhkumise tulemusena kolm võimalikku varianti, mida Eestis peaks siis sellisel juhul tegema: on see siis pensioni vähenemine kolmandiku võrra, on see üpris märgatav maksutõus või siis kolmandana lausa suur võõrtööjõu sissetoomine Eestisse. Selle tulemusena ma tahaks teada, milline on teie ja valitsuse siis isiklik seisukoht, et mida Eesti tulevikus peaks siis tegema nendest kolmest variandist. Mis on teile nagu kõige sobivam? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Jaa, no selle üle on mul hea meel, et neil on seal kristallkuul. Kahjuks tuleb ka öelda seda, et aga demograafia ei ole ette ennustatav. Sellepärast, et veel viis aastat tagasi kõik ennustajad Eestis ütlesid, et Eestis rahvaarv hakkab vähenema ja hakkab juba kohe vähenema ja hakkab kiiresti vähenema. Ja mis on juhtunud? Viimased kolm-neli aastat on Eestis rahvaarv kasvanud. Kõik need trendid, mida joonistati eelmise kümnendi alguses, ilusad või koledad suured graafikud, siia- ja sinnapoole, tohutu kiire kõveraga. Aga need tuleb maha kriipsutada ja uued joonistada, sest isegi nii lühikeses perspektiivis nagu viis aastat ei olnud inimesed võimelised ennustama demograafiat ette. Ja nüüd meile öeldakse, et me teame 30, 40, 50 aastat demograafiat ette ennustada. Ja siis joonistatakse meile seina peale tohutud mingisugused kolm stsenaariumi – vaadake, milline luuleline, "kolm stsenaariumit" –, üks on hullem kui teine. Ma ei võta neid stsenaariumeid lihtsalt tõsiselt. Nii lihtne. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson
Aitäh! Lugupeetud minister! Viimasele küsimusele vastates te ignoreerite fakti, et tegelikult need kasvunumbrid ongi tulnud just sisserändest, aga see selleks. Et pensionisüsteemi raputajad või lõhkujad, praegune valitsus, teie seal hulgas, argumenteerite kodanikele vabadust andes või vabadust pakkudes siis raha välja võtmisel, et nad on targad, nad oskavad sellega hästi ümber käia ja teevad õigeid, vajalikke otsuseid iseenda ja oma tulevikku silmas pidades. Eelmine kord, kui me esimesel lugemisel, me arutasime seda, ma küsisin teie käest, et milline on Eestis finantskirjaoskuse õpetamine koolides või ka natukene laiemalt. Te ütlesite otse, et te ei tea seda. Minu küsimus, et kas te vahepeal olete natukene rohkem ennast kurssi viinud ja kas ka valitsus tegelikult kavandab mingisuguseid tegevusi selleks, et selles valdkonnas meie inimeste kirjaoskus ehk siis finantskirjaoskus kasvaks. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Jah, aitäh! Noh, jah, ma ütleks, et valikuliselt siiski siin esitlete meie argumentatsiooni, et suur osa argumentatsioonist on ikkagi see, et mitte see, et inimesed on nii kangesti geniaalsed investorid, vaid see, et senise süsteemi haldajad ei ole sugugi hästi toime tulnud selle investeerimisega ja see praegune süsteem elab nii olemasolevate penisonäride arvelt, kui ka tulevaste pensionäride arvelt. Veel vähemalt 40 aastat maksame me selle süsteemi n-ö käivitamisele peale ja see ei rahulda meid. Et mitte küsimus ei ole selles, et me arvame, et inimesed on nii targad, et nad on võimelised mingid tohutud tootlused välja saama, vaid me anname inimestele võimaluse valida ja otsustada, et kui nad arvavad, et see süsteem sisuliselt nende raha halvasti paigutab, siis nad parem võtavad selle raha praegu välja ja kasutavad ise ära. Kusjuures ma tahan rõhutada, see on alati oluline, inimesed, kes lahkuvad teisest sambast, nende sotsiaalmaksu laekumine täiel määral läheb esimesse sambasse üle ehk nende esimese samba osaku suurus kasvab ja seda tuleb ka arvesse võtta, et tegelikult ei ole niimoodi, et võetakse teine sammas ära ja midagi ei tule asemele. Tuleb asemele suurem esimene sammas. Nüüd rahalisest kirjaoskusest, on mul sellest juttu olnud haridusministriga, sellest konkreetsest sellest teemast ja tema kinnitas mulle, et on olemas terve hulk igasuguseid programmi ja projekte, mis sellega tegelevad. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Kõikidest nendest selgitustest on selgelt aru saada: üks selline arusaamatu käkk on meil siin laua peal. Et kui te ütlete, praegu just ütlesite, et edaspidi läheb kõik 20% siis esimesse sambasse, aga samas selle eelnõuga ütlete, et aga see, mis juba on kogutud sinna teise sambasse esimese samba arvel, et selle võib kõik välja võtta. See ongi see põhiline etteheide, mida ju ka õiguskantsler on teile öelnud, et see on ebavõrdne kohtlemine inimeste vahel ja te võtate esimese samba arvelt teise sambasse pandud vahendid ja ütlete inimestele, et jaa, makske selle eest laenud, kiirlaenud või kinkige lastele, nagu te siin ütlesite. Aga miks te siis piirdute ainult 4%-ga, äkki te ütlete, et võtke kõik, mis te juba esimesse sambasse ka olete kogunud, välja. Siis saaks veel tulumaksu ja käibemaksu rohkem. Ja siit ongi võib-olla minu küsimus, et kas te olete teinud Rahandusministeeriumis ka arvutused järgmise RES-i vaates, et kui palju siis järgmisel ja ülejärgmisel aastal tulumaksu ja käibemaksu rohkem laekub, mida valitsus siis rõõmsalt laiali saab puristada? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ei, see ei ole arusaamatu käkk. Küsimus on selles, et te ei taha nõustuda sellega, aga ju te ikka aru saate, mis siin on. Selles mõttes ma arvan, et see on täiesti selgelt arusaadav, mida me teeme ja mis on selle tagajärg. Me võime olla eri arvamusel selles, kas see tagajärg meeldib või ei meeldi. Ma vaidlen vastu ka sellele, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Üldse, kui me räägime õiguskantsleri kirjast, mis ta saatis, siis mina ütlen, et kogu see kiri oli kantud sellest, et õiguskantsler vaatab nagu pikksilma valest otsast sisse. Kogu see ebavõrdne kohtlemine ju saab alguse sellest, et loodi tänane süsteem, ja selle tänase süsteemi loomise käigus hakatigi inimesi põhimõtteliselt väga erinevalt kohtlema. Ja nüüd nõuda nende väga erinevalt koheldud inimeste puhul, et me neid kuidagi saaksime tagasi võrdselt kohtlema hakata, põhimõtteliselt see on teostamatu nõue. Aga lähtekoht ei ole mitte see, et me tänasel päeval kohtleme inimesi ebavõrdselt, vaid lähtekoht on see, et ebavõrdselt hakati inimesi kohtlema 17 aastat tagasi. Ja kusjuures see ebavõrdsus on erinevates küsimustes erinevate sammaste kasuks. Ehk siis esimese samba puhul on solidaarsus esimese samba kasuks, aga teise samba puhul on see n-ö paremini teenivate inimeste võimendus nende kasuks. Nüüd siin kõlas väide, et me n-ö teisest sambast hakkame rahastama esimest sammast, tegelikult on täpselt vastupidi. Praegu rahastatakse esimesest sambast teist sammast. Ja vastus küsimusele, kuidas siis on, kas me oleme arvutusi teinud. Teatud arvutused on muidugi tehtud. Nende arvutuste loks on selles mõttes suur, et meil on stsenaariumid valmis, kui lahkujaid on 10%, 20%, 30%, et mis see riigieelarveline mõju on. Meil on isegi tehtud arvutused, mis siis on riigieelarveline mõju, kui lahkujate asemel on hoopis liitujaid rohkem. Ja selge on see, et kui lahkujaid on rohkem kui liitujaid, siis sellel on positiivne riigieelarveline mõju nii riigieelarve positsioonile kui ka nominaalile, et see on, ütleme, kui baasstsenaarium on selline, et lahkujaid on kusagil veerand rahast, siis tulumaksu laekumine on kuskil suureneb, ühekordselt, mitte nüüd iga-aastaselt, ühekordselt suureneb kuskil 200 miljoni võrra. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Kas ja mil viisil on valitsus hinnanud, kuidas aitavad teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemine ja teisalt kavandatavad muudatused lahendada valitsuserakondade poolt varasemalt viidatud teise samba tagasihoidliku tootluse probleemi? Ehk siis: kuidas te tagate nende muudatustega suuremad pensionid? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Suuremad pensionid ja tootlus on muidugi kaks eraldi teemat. Nad võivad olla seotud, aga nad on kaks eraldi teemat. Suuremat pensionit me tagame sellega, või noh, meie selge soov on see, et kui meil on teisest sambast lahkujaid rohkem kui liitujaid, siis selle võrra vabaneb sotsiaalmaksu pensioniosa teise sambasse ülekantavate vahendite hulk. Eelduslikult on see seal kusagil – see jälle sõltub sellest, missuguse sissetulekuga inimesed, kui suure sissetulekuga inimesed on lahkujad ja kui palju neid lahkujaid on –, ütleme, et see jääb vahemikku 50–100 miljonit. See loks, ma saan aru, on suur, aga ütleme, need on need, n-ö tõenäosuse stsenaariumi ülemine ja alumine piir. Ja see läheb kõik esimese samba pensionide suurendamiseks. Nii et seda me saame kohe teha. Pensionid tõusevad põhimõtteliselt selle pensionisüsteemi reformi järel üsna kiiresti. Nüüd, kuidas tootlus paraneb, seda ma tegelikult ühe korra juba pisut puudutasin. Kui sa tekitad turule reaalse konkurentsi klientide pärast – klientidel on võimalik jalgadega hääletada –, siis see sunnib toote pakkujaid ümber tegema oma tooteid, oma investeerimisplaane, otsima paremat tootlikkust. Lihtsustatult öeldes: esimest korda 20 aasta jooksul peavad nad jalad kõhu alt välja ajama ja pingutama natukene. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu! Härra minister! Te ütlesite, et praegune pensionisüsteem on kahjulik vaesematele inimestele –inimestele, kes teenivad keskmist palka või alla selle. Ma usun, et te tegelikult teate, et viimastel aastatel on esimese samba pensioniarvestus muudetud järjest solidaarsemaks, mis tähendab, et keskmist või ligilähedast palka saavad inimesed – meditsiinitöötajad, päästjad, õpetajad, politseinikud – peavad vanaduspõlves üleval neid Urmaseid, kes teie majaehitusel töötavad teoreetiliselt suulise käenduslepingu alusel, praktiliselt ümbrikupalga eest. Kas see on teie arvates õiglane?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Neid inimesi, keda me üleval peame ja kes oma elu jooksul väga vähe on makse maksnud või üldse pole maksnud, näiteks hiljuti riiki saabunud immigrandid, on terve hulk. Kõik ei tööta minu maja peal. Neid on terve hulk ja neid me peamegi üleval, selle asja nimi on siis ühiskondlik solidaarsus-turvavõrk. On ju täiesti selge, et Eesti riik selle turvavõrgu, et sul on olemas kõige elementaarsem meditsiiniline hooldus ja ka kas või vähemalt rahvapension, pakub igal juhul. Nüüd on küsimus selles, missugust pensionisüsteemi me ehitame, kui palju see pensionisüsteem võtab arvesse sinu sissetuleku suurust elu jooksul. See on meil poliitiliste valikute ja vaitluste koht ja, nagu te õigesti mainisite, esimest sammast on tehtud aastate jooksul järjest ja järjest rohkem solidaarseks. Ehk siis aina vähemaks on võetud seal seda, kui palju sinu sissetulek on olnud. Ja ta selgelt töötab siis, eks ole, suurema sissetulekuta inimeste kahjuks.
Ehk siis teistpidi öeldes: mida suurem on sinu sissetulek, seda suurema tõenäosusega või seda rohkem sa hoiad ühiskondliku turvavõrgu toetamise kaudu üleval neid, kelle sissetulekud on väiksemad. Ja teine pensionisammas tema praegusel kujul ja ka tema tulevasel kujul võtab rohkem arvesse sinu sissetulekuid. Selle tõttu juba praegu ja ka tulevikus teine pensionisammas võimendab sinu sissetulekuid eelkõige siis, kui sinu sissetulekud on kõrged, ja praktiliselt mingit võimendust juurde ei anna, kui sinu sissetulekud on väikesed. See tähendab, et kui sa teenid keskmist palka või alla selle, siis praktilist vahet – see vahe on niivõrd marginaalne – selles, kas sa oled seal teises sambas või oled ainult esimeses sambas või oled teises ja esimeses korraga, ei ole. Ja kui keegi ütleb mulle, et ta 30 aasta peale joonistab graafiku, mis näitab ära, et nii- või naapidi on õigem, siis see graafik on põhimõtteliselt fabuleering. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te omas varasemas vastuses siin mainisite seda, et kuna 17 aastat ebaõnnestus pensioni kogumist, siis te katsetate järgmise 17 aastaga ja kui see ka ei õnnestu, siis vaatate asjad ümber, mis viitab tegelikult sellele, et te ei ole mõistnud seda, et selleks, et üks pensionisüsteem korralikult töötaks, nii nagu ta vanas euroopas töötab, tähendaks see tegelikult seda, et tuleks koguda vähemalt 40 aastat ja see eksperiment ei tohiks nagu sellel kombel nagu teostuda. Teine mure, mis mul oli, oli see, mida te nüüd jõudsite õnneks markeerida, oli see, et need kaks sammast töötasid koos ja see oli põhimõtteline otsus, mis tähendaski seda, et esimene sammas muutub solidaarsemaks, kui me Riigikogus hääletasime ja otsustasime selle poolt. Ja teine annab võimaluse saada osa hüvest ka seda, kui palju inimene on teeninud ehk see loogika, et pensionile minnes tema sissetulek püüdleks sarnasuse poole tema sissetulekuga töö ajal. Öelge palun, millist päris eesmärki, see teie reform ehk nn lõhkumine tegelikult kannab? Kahjuks paistab siit läbi ainult üks asi: riigieelarvesse raha juurde pumpamine.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Maailmas on muidugi väga palju erinevaid pensionisüsteeme, erineva paindlikkusega ja erinevate võimalustega. Me muidugi tahame ennast võrrelda võimalikult palju selliste riikidega, mis on meist jõukamad, aga ei ole ka mingisugune saladus see, et praktiliselt kõikides neid jõukades riikides on pensionisüsteemid jätkusuutmatul kursil. Nii et see, et kas nad on õnnestunud või kui hästi nad toimivad, seda siin lähitulevik või ka järgnevad aastakümned näitavad. Mida nagu ära unustatakse kogu selle süsteemi arutamise juures, on asjaolu, et me oleme viimased, mitte päris 10 aastat, aga viimastel aastatel täiesti enneolematus majanduskeskkonnas, kus intressid on nullis või miinuses ja sellises olukorras see mantra, mida räägiti 2000-ndate alguses, et säästa ja investeeri ja investeeringul liitintress toodab sulle ja 40 aastaga see rahakene kasvab, lihtsalt ei vasta enam tõele. Tegelikult on vastupidi, juba vähemalt viis aastat see enneolematu rahamajanduse süsteem, mis maailmas valitseb, on halastamatult karistanud säästjaid, aga teie lihtsalt taote edasi, et säästame-säästame-säästame, sest et samal ajal me näeme, kuidas säästusid karistatakse. See ei ole mõistlik, loogiline, see on paindumatu dogmaatiline lähenemine, oma raha tuulde loopimine. Me ei ole nõus seda tegema. Kusjuures me sunnime inimesi, me käsime, võtame neilt riigi jõuga raha ära, ütleme, et nüüd te hakkate säästma, kuigi see raha tegelikult ei ole, mitte ei säästa, vaid kulub. Nüüd küsimuse teist poolt ma ei mäleta. Mis see oli?Vabandust!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jaak Juske, palun!

Jaak Juske
Austatud esimees! Hea minister! Teatavasti meie pensionisüsteem koosneb kolmest sambast ja nüüd teie valitsus teeb sajandi sigaduse ja selle ühe samba suures osas lammutab maha. Ja selliselt senine pensionisüsteem läheb tasakaalust välja. Ei teie sõnavõtust ega ka eelnõu seletuskirjast ei tule ka välja, kas valitsusel on kavas veel mingisuguseid muudatusi seoses pensionisüsteemiga. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! No kuule, kui me sigadusi planeerime, ega me siis neid ei kuuluta. Ma mõnes mõttes tulen tagasi sellesama jutu juurde, mis ma just rääkisin enne Urmas Kruusele, et aga olud on kardinaalselt muutunud. See ei ole sajandi sigadus. See on, ma arvan, et mitte ainult selle valitsuse, aga ma arvan, et väga pikkade Eesti valitsuste reas üks suuremaid ja paremaid reforme. Ja me ei lõhu midagi ära, seda ma ikka jätkuvalt kinnitan, et me ei lõhu mitte midagi ära, me ei lammuta mitte midagi ära, me ei võta kelleltki mitte midagi ära, kui jätta kõrvale selle, et fondivalitsejad said siiamaani ilma vaevata maksumaksja raha suures koguses. Selle automaatse raha saamise võimaluse teeme me väiksemaks, aga ka seda me ei lõpeta ära. Nii et muutunud oludes tuleb olla paindlik ja vaadata, mis on kasulik nendes muutunud oludes. Kui on vaja, siis teeme midagi ümber. Teine ja kolmas sammas, nüüd küsimusele sisuliselt vastates, kui reform on käivitunud, siis väga suure tõenäosusega on vaja teha mõne aasta pärast üks mingisugune ülevaatus sellest, kas on mõistlik teist või kolmandat sammast n-ö ühitada, üheks ja samaks teha, või on mõistlik kolmandale sambale anda hoopis teine iseloom, kui tal praegu on, näiteks mingi vabatahtlik tööandjapension juurde teha, mis on levinud mitmes riigis. Need otsustused ja valikud seisavad meil ees veel ja meil on selles mõttes vaja näha ka, me üsna selgelt ju kõik saame aru, et kui me selle pensionireformi ära teeme, siis kõigepealt tuleb meil üks laine inimesi, kes lahkuvad süsteemist, tõenäoliselt sellega koos on üks teine laine, kes on inimesed, kes tulevad süsteemi juurde, kes täna ei saa liituda, ja siis toimub mingisugune tasakaalupunkti leidmine. Inimeste liikumine küll jätkub, aga see on palju väiksemas koguses või väiksema mahuga, kui selle algse käivitamisfaasi järel. Ja selle tasakaalupunkti saavutamise järel tekib meil uus arusaamine sellest, mismoodi see teine sammas edasi toimib, missugused on tootlused, tooted, missugune on inimeste käitumismuster, milline on siis finantsinstitutsioonide käitumismuster ja sealt pealt on meil siis võimalik vajadusel teha mingid korrektsioonid. Nii et selles osas ma olen nõus, et küllap selle suure reformi, nii nagu ka praegust süsteemi on ju tagantjärgi mitu korda kõpitsetud ja need kõpitsemised on tegelikult positiivset tulemust andnud. Ma arvan, et me kõik anname endale aru, et ka seda süsteemi on hiljem vaja pisut kõpitseda, kui on selge, missugused kitsaskohad, mida me täna võib-olla ei pruugi ette näha, välja on tulnud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh, hea juhataja! Valitsuses olek on iga erakonna ja iga indiviidi jaoks eestkätt vastutus. Vastutus Eesti tuleviku ees. Ja vastutustundlik valitsus on see, kes vaatab pikalt ette, kes mõtleb ka selle peale, milline on Eesti aastakümnete pärast, kas me anname järgmisele valitsusele edasi tugevama Eesti või nõrgema jne. Teie osalusel on valitus taas kord Eestit nõrgestamas, lammutamas asju, mis on Eesti tugevused, olgu selleks siis täna meie ees olev eelnõu, olgu selleks ka eelarve, mis on seni alati ots otsaga kokku tulnud, suurde miinusesse ajamine. Mu küsimus on: kas te tajute seda, et teie võite küll tunda sellest ametist rõõmu, aga kui te kord Eesti üle annate, on Eesti kehvemas seisus kui praegu? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Kõigepealt, 2020. aasta eelarve ajas eelarvet mitte suurde miinusesse, vaid toob meid suuresti miinusest välja. Tõsi küll, ta on jätkuvalt negatiivne eelarve, defitsiidis eelarve. Teiseks, ma ei oska vastata ... No kuidas nüüd öelda? Me kõik mäletame, et Taavi Rõivasele väga meeldis olla peaminister, ta nautis seda nähtavalt. Mina ütleksin niimoodi, et ministritöö on erakordselt raske töö, pikad tööpäevad, palju stressi, aga ma tõepoolest tunnistan, et mulle seda tööd meeldib teha, sest ma saan teha asju, mida ma olen ammu tahtnud teha. Sellega seoses täiesti selgelt tunnetan vastutust Eesti ees ja vaatan ka pikka plaani. Ja mida mina mõtlen, kui ma mõtlen pika plaani peale, on see, et Eesti oleks töökas, jõukas ja turvaline rahvusriik. Ja selle jaoks on meil vaja teha mitmeid erinevaid asju, aga üks neist asjadest, mis me teeme, on see, et me lõpetame ära rahvusvaheliste suurkorporatsioonide nuumamise läbi oma n-ö pensionisüsteemi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Koalitsioonijuhtide ja sealhulgas teie sõnavõttudest on korduvalt läbi kõlanud, et te põhjendate teise samba lõhkumist siis inimestele suurema vabaduse ja otsustusõiguse andmisega, kuhu siis oma raha investeerida, et seda pensioniks kasvatada ja seda on saatnud retoorika, et ilmselt inimesed suudavad seda paremini teha ja lüüa edukalt fondide tootlusi. Mul on teile kui siis rahanduseksperdile lihtne küsimus, kus sooviks teie arvamust ja soovitust. Et Swedpanga aktsia dividendiprognoos oli 14,2 Rootsi krooni aktsia kohta. Eile hommikul sai teatavaks, et seda vangerdati 8,2 krooniks aktsia kohta. Minu küsimus, et kas aktsia hind selle uudise peale eile tõusis või langes ja mida teie eile hommikul selle uudise peale teinud oleksite, kas ostnud või müünud? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma küll ei tea, küllap on selle debati käigus erinevaid seisukohti esitatud ja erinevaid väiteid esitatud ja kindlasti leiab tsitaadi ka valitsuseliikmetelt või koalitsiooniliikmetelt, kes täiesti veendunult väidavad, et kõik inimesed on võimelised paremini investeerima kui professionaalsed investeerimisspetsialistid. Mina seda väitnud ei ole, aga vastus küsimusele, et mida siis tegema peaks sellise uudise peale sõltub sellest, kas sa võtad pika või lühikese positsiooni. Ja see on nüüd juba tõesti inimese enda tunnetuse küsimus, mida ta turul tegema läheb, kas ta tahab pikalt olla selle positsiooniga, mina arvan, et teades, mis on tegelikud põhjused Swedbanga või noh, olulised põhjused Swedbanga viimaste aegade aktsiahinna languseks ja nendel ei ole tegemist tegelikult nende n-ö majandusnäitajatega, vaid seal on hoopis teised põhjused, siis pika positsiooni puhul rahulikult istuks edasi. Aga ma ei jaga praegu siin mingisuguseid investeerimissoovitusi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Te siin mitmele küsimusele vastates olete pahandanud õiguskantsleriga, kes tegelikult teeb oma tööd. Ma nüüd tuleks Riigikontrolli juurde, kes on praktiliselt samu küsimusi esitanud, mida õiguskantsler välja tõi. Nimelt Riigikontroll on toonud siis sellise mõtte, et kas kaalutud on ka võimalust anda inimestele küll rohkem valikuvabadust oma pensioniraha haldamisel, lubamata seejuures võtta vanaduspäevadeks kogunenud raha pensionisüsteemist üldse välja või siis võimaldada väljavõtmist alles pensioniea saabudes. Ja teiseks, kas eelnõu koostajad on kaalunud ka võimalust lubada raha osalist väljavõtmist, kogumise jätkamist väiksemas mahus või soovi korral ka oma palgast pensioniks säästetava osa sissemakse vabatahtlikku suurendamist? Aitäh teile!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Jah, vastab tõele, et kõiki neid võimalusi on kaalutud, kõiki neid võimalusi, eriti kui seda viimast rääkida, aga viimase puhul me räägime tegelikult siis, ütleme, kolmanda samba võimaluste laiendamisest, et sa saad ise määrata, kui suure osa sa oma sissetulekust sinna juurde liidad protsendina. Niimoodi, et seda kaaluti ja leiti, et seda võib tulevikus teha, aga praegu mitte. Ettepanek võtta raha osaliselt välja, oli samuti laual, kuid erinevate, osaliselt ka tehniliste keerukuste tõttu lükati kõrvale, aga siin oli ka, ütleme siis, selline sisuline küsimus sellest, et kui me jätame inimesele n-ö pooleldi sees, pooleldi väljas olukorra, siis tal ei teki ka tegelikku selgust, kas tema maksed siis esimesse sambasse taastuvad täielikult või mitte, ja me teeme inimesele olukorra palju segasemaks, keerulisemaks ja võimalust, et me, et inimesed saavad välja võtta raha ainult pensionil olles noh on sisuliselt siis olemasoleva süsteemi mingil määral paindlikumaks tegemine. Aga selle viimase variandi puhul tahan ma välja tuua siis meie eelnõus oleva põhimõtte, et me suuname inimesi läbi maksuvalikute tegelikult võimalikult kaua säästma ja raha välja võtma alles pensionieas ja see on n-ö kolmes astmes. Kui inimesed lahkuvad teisest sambast enne pensioniiga ja tahavad kogu raha korraga välja võtta, siis nad maksavad 20% tulumaksu nii nagu iga tulu pealt. Kui inimesed lähevad võtavad oma raha pensionieas välja, aga võtavad korraga välja, siis nad maksavad 10% tulumaksu ehk soodusrežiimiga. Ja kui inimesed võtavad oma pensioniks kogutud teise samba raha välja pensionieas jupikaupa ehk pika perioodi jooksul, siis nad maksavad 0% tulumaksu. Mida see meie arvates saavutab, on see, et esiteks, inimesed, kes on kogunud juba suhteliselt kaua, kellel on kogunenud suhteliselt suur osa, ootavadki oma rahaga kuni pensionieani ja tõenäoliselt ei võta seda siis ka korraga välja, vaid panevad selle n-ö pika graafiku peale. Ehk me siis läbi maksuvalikute anname inimestele selge signaali, et nii on mõistlikum teha, aga see on lõpuks iga inimese enda valik. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, teine küsimus, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Helme! Te ütlesite, et te naudite oma ametit. Seda on näha. Aga näha on ka seda, et te ei naudi selleks ametiks vajalikke teadmisi. Te olete eksinud siin väga mitmes punktis küsimuste vastu, mis puudutavad üldmajandust, finantsturge ja pensionisüsteeme. Te olete täielikult ignoreerinud oma jutuga oma eelnõu seletuskirja, omaenda ministeeriumi analüüse. Küll aga te armastate tsiteerida Indrek Neiveltit, kes ei ole siiani näidanud ennast eksperdina, vaid, vastupidi, on kõigi ekspertiisidega võrreldes eksinud. Öelge palun, tõestage palun, et te tegelikult teate pensionisüsteemist rohkem. Palun öelge, kuidas teise samba loomine mõjutas esimest sammast ja kuidas mõjutab teisest sambast lahkumine siis pensionisaaja esimest sammast, ühelt poolt makro- ja teiselt poolt siis üksikisiku tasemel. Mõlemas olete te täna eksinud.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Mul on ... Enda meelest mainisin Neiveltit ühe korra ainult. Ja ma küsiksin sama küsimuse, mida Neivelt küsis oma artiklis, et aga lükake ta arvutused ümber. Seda ei ole keegi teinud. Vaat, ei ole. Nüüd, küsimuse see pool, et kuidas mõjutas teise pensionisambasüsteemi loomine esimest sammast. Mõjutas ju sedasi, et sotsiaalmaksu pensioniosana kokku kogutav 20%, sellest osa hakkas liikuma siis, ütleme, riigieelarvest välja. Sellega vähenes riigieelarvelisi vahendeid ja see muutis raskemaks või muutis väiksemaks siis sisuliselt, eks ole, esimese pensionisamba maksete tegemise. Ja teise samba lõpetamine tänasel päeval taastab täies ulatuses inimese sotsiaalmaksu pensioniosa suunamise esimesse sambasse. Nii ongi ju.

Aseesimees Siim Kallas
Kolleeg ja hea sõber Jürgen!

Rahandusminister Martin Helme
Jah, aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Ärme seda debatti sellisel moel korraldame. Aivar Sõerd, teine küsimus, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Ma oleksin ikkagi teilt kui rahandusministrilt eeldanud professionaalsemat vastust, mis puudutas küsimust seadusemuudatuse mõjude kohta pensionidele tulevikus ja konkreetsemalt on küsimus selles, et kuidas saab selle eelnõu mõju tuleviku pensionidele olla positiivne, kui pensionisüsteemis tervikuna jääb pensionides kasutatavat raha vähemaks. See, mida te räägite, et teisest sambast liigub raha esimesse sambasse, see ju tervikuna raha koguhulka ei muuda. Küll aga vähendab koguhulka tarbimisse minev raha, et sellepärast ma küsingi, et kuidas saab väheneva raha tingimustes pensionitdele mõju olla tulevikus positiivne. Ja ma küsin ka seda, et kui pensionifondid saavutasid eelmise aastal 9,5% tootluse, siis kui paljud, kas eraisikud, kui nad hakkavad investeerimiskonto kaudu investeerima, kas nad saavutavad sellest suurema või väiksema tootluse. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Vot sellest tagumisest otsast on väga hea alustada, et see on muljet avaldav, et kui riigis on valitsuse tasandil võetud vastu otsus, et me hakkame teist pensionisammast reformima, sest et olemasoleva tootlus ei rahulda meid, siis järsku suudetakse saavutada enneolematult kõrge tootlus, muljetavaldav. Muljetavaldav. Mida siis veel juhtuma hakkab, kui päriselt see vabakstegemine juhtub ja pankadel on vaja päriselt klientide pärast vaeva hakata nägema? Ma olen ülimalt optimistlik. Nüüd, mis puudutab, jaa, nõustun selle arvutuskäiguga, et kui me lõpetame ära 2 + 4 või 4 + 2, ükskõik mispidi ütleme, et see +2 kaob sealt ära, kui teisest sambast ära minnakse, siis pluss kaks kaob ära ja see lihtsustatult öeldes tähendab, et kogu sammaste süsteemis ongi siis selle 2% võrra vähem raha. Aga mida te siia kõrvale ei pane, on see, et see +2 ei kao ju päriselt ära. See +2 jääb ju inimestele alles ja nad panevad selle majandusse keerlema ja suurendavad omaenda vara elu lõpuks ja ei saa ainult mõõta seda, kui suur on inimese pension elu lõpus, vaid tuleb ikkagi küsida, kui suur on inimese vara elu lõpuks. Mina väidan, et see vara ei muutu kindlasti mitte väiksemaks. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun teine küsimus!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Täna teisel lugemisel oleval eelnõul on pisut hasartmängu hõngu. Selle otsuste võimalikes tagajärgedes on määramatust ja juhustest sõltumist. Peaminister ka siin enne infotunnis tunnistas, et ega keegi ei tea, kuidas inimesed käituvad, palju välja võetakse, palju alles jääb, kuidas need otsused mõjutavad kogu süsteemi ja konkreetset fondi jne. On tõsi, et kõiki eesseisvaid arenguid me ette näha ei oska ega hakkagi kunagi oskama, isegi kui kvantarvutid appi tulevad. Siiski määramatust saab vähendada või isegi kaotada, kui täiendada seda lähteinformatsiooni, mis meil on, luues ja kontrollides hüpoteetilisi vastuseid ja seda mehhanismi on palju. Loomulikult on tark tegu kogu olemasolevat infot kasutades arutluskäigud vettpidavate järeldusteni viia. On võimalik leppida ka sellega, et sambast väljumistega seotud kulud nuheldakse kõik jääjate kaela, nagu üks kriitik värvikalt ütles. Palun lükake see mure ümber! Ja äkki on teil hinnanguline teadmine, kui paljud ikkagi kavatsevad lahkuda. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Jääjate kaela ei jää midagi, selles mõttes on see hirmutamine. Fond ei saa üldse tegutseda, kui tal ei ole likviidsus tagatud. Fond ei saa tegutseda kui tal ei ole likviidsus tagatud, sest praegu ka on fondi vahetamine lubatud. Teoreetiliselt võib üks fond selle fondivahetamise päeval kaotada sada protsenti oma klientidest, ja tal peavad olema likviidsed vahendid, et see oleks tagatud. See on täiesti nii. Ja Finantsinspektsioon mõõdab seda. Nii et selles mõttes jutt sellest, et fondist lahkumise järel nende osakud kaotavad väärtust, kes sinna jäävad, ei vasta tõele. Ja nii või teisiti, selle jaoks, et tasandada võimalikke liikumiste käigus tekkivaid olukordi, kus tuleb mingitest positsioonidest välja tulla kiiremini, kui oli planeeritud, siis esiteks me pikendasime seda perioodi ja teiseks me andsime fondile likviidsuslaenu võimaluse. Ehk seda muret meil sisuliselt ei ole, turg ütleb meile, et see mure on murtud.
Nüüd, määramatus ja juhus on ka praeguse süsteemis sees, sest tegelikult on ju teine sammas investeerimisinstrument ja investeerimisinstrumendis on kõik riskid olemas ka selleks, et see võiks kahjumisse minna, nii nagu juhtus meil kümme aastat tagasi. Nii et kui meil sisuliselt väga paljud sõnavõtud siin ütlevad, et meil on vaja kindlustustunnet tuleviku ees, siis ega seda kindlustunnet ei ole olnud minevikus ega ole ka tulevikus teise samba osas niikuinii. See on investeerimisinstrument, millel on omad tururiskid igal juhul, mõned neist ettenähtavad, mõned neist ennustamatud.
Ja üks küsimuse osa oli veel. Ahaa, lahkujaid. Meie baasstsenaarium on, et me ei räägi mitte lahkujatest inimeste numbri mõttes, vaid me räägime lahkujatest rahanumbri mõttes. Ja meie baastsenaarium ütleb, et lahkujaid on suurusjärgus 25%, aga see ei pruugi olla algusees kohe, vaid, ütleme, alguses tuleb mingi laine ja siis see on mingisuguse ajaperioodi jooksul. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Härra minister! Te olete siin natuke naljakaid ja kummalisi seisukohti avaldanud, aga ma ei hakkaks nendest võib-olla rääkima, eks, küll siis ajaloos saab ja sotsiaalmeedias saab selle üle edasi diskuteerida. Ma tahaksin hoopis küsida, et selle kohta, et te teatasite natuke aega tagasi, et säästmine ei ole õige. Siin ühele eelnevale küsimusele te väga ebamääraselt rääkisite, mis muudatusi võiks pensionisüsteemis veel tulla. Aga ma küsiksin hoopis nii et, milline oleks teie ideaalne n-ö pensionisüsteem või siis eakal inimesel toimetulekusüsteem. Et kust tema sissetulekud tuleksid siis, kui inimene on vana, ütleme aastal 2030, ehk inimesed, kes juba praegu on pensionil ja aastas 2050 näiteks, kus on võib-olla praegu, jätame siit kõrvale majandusolud ja kõik nii edasi, eeldame, et siin midagi katastroofaalselt ei juhtu. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma küsiks või arendaks seda mõtet nüüd edasi, et aga kas miinusintressid on katastrofaalne või ei ole. On terve hulk inimesi, kes väidavad, et midagi katastroofilisemat annab välja mõelda, et miinusintressid on väga põhimõtteliselt muutnud kogu seda dünaamikat ja nad jätkuvad meil veel pikalt, seda on ju näha. Raha juurdetrükk või kvantitatiivne lõdvendamine jätkub ka veel pikalt, seda on ka näha. Nii et ma jään selle seisukoha juurde, et praegune süsteem, praegune rahasüsteem maailmas halastamatult karistab säästjaid inimesi. Nüüd mina ei näe nagu mõtet kirjeldada oma ideaalset maailma, sest ma olen konservatiiv ja ma saan aru, et ideaalset maailma ei ole olemas, ongi see maailm, kus me elame. Ja see maailm, kus me elame, selles maailmas ei ole ka pensionisüsteem kuidagi ideaalne ja kui me jätame ta muutmata, siis läheb halvemaks, mitte paremaks. Nii et ma ei saagi sellest lähtekohast aru, et ärge midagi muutke, sest et siis justkui läheb halvemaks. Halvemaks läheb nagunii ja kui meie midagi muudame, siis meie oleme veendunud, et läheb paremaks. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Toomas Kivimägi, teine küsimus.

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra asespiiker! Härra minister! Sa mainisid üsna kenasti, et te suunate inimesi raha välja võtma pensionieas, ja tõid ka mõned argumendid selle mõtte tõestuseks. Samas on terve rida teisi tähtaegu eelnõus, mis ütlevad üheselt: võtke raha välja kohe ja kõige parem, kui te teete seda enne kohalikke valimisi järgmisel aastal ehk alates 1. septembrist 2021. Aga teine selline, mis selle vastu räägib, et suunate inimesi raha välja võtma pensionieas, on tegelikult kaks erinevat tähtaega. Üks on see, millal saab esitada avaldusi raha väljavõtmiseks ja see on 1. jaanuar 2021, ja teine tähtaeg on siis, millal saab teha n-ö vahetamise avaldusi ehk siis n-ö tõsta seda raha investeerimiskonto peale ja see on tervelt kolm kuud hiljem ehk 1. aprillist. See on umbes sama, kui lapsele pakkuda ühes käes jäätist ja küsida tema käest, et kas sa tahaksid seda jäätist kohe või sa oled valmis selle 1 euro nelja kuu pärast investeerima lootuses, et kümne aasta pärast saad võib-olla selle 1 euro asemel kaks jäätist. Miks on need tähtajad erinevad? Oleks väga loomupärane, kui need kaks tähtaega oleks ühe ja sama kuupäevaga ja kui tehniliselt ei jõua, siis miks mitte 1. aprill 2021?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Jah, esimesi avaldusi saab esitama hakata jaanuarist 21 ja neid avaldusi, kui sa esitad vahemikus 1. jaanuar kuni 31. märts, siis sa saad oma väljumisraha kätte septembris. Ja kui sa teed seda peale 31. märtsi, siis saad oma raha kätte novembris. Nüüd personaalne investeerimiskonto, nagu millest siin juttu oli ja mis hakkab kehtima siis alles aprillis, tähtaeg on pandud sellepärast niimoodi, et ta sõltub, ta on selles n-ö IT-arenduste jadas kõige viimane. Kõigepealt peavad tegema oma IT-arendused ära siis pensionikeskus, siis peavad ära tegema oma arendused, sellega haakuvad või sellest lähtuvad või sellele ehitatavad arendused peavad ära tegema pensionifondid ja siis saab käivitada personaalse investeerimiskonto. Kusjuures neid arendusi teeb kõiki erasektor. Noh eraldi arendused on veel siis suuremad arendused on maksuameti arendused ja Sotsiaalkindlustusameti arendused. On pankasid, mis ütlevad, et nemad jõuavad varem valmis, on pankasid, mis ütlevad, nemad ei jõua selleks ajaks valmis, et 1. jaanuariks valmis. Mina näen siin täiesti selgelt sellist positiivset stsenaariumi, et on teatud pangad, kes tõepoolest saavadki sellega kohe valmis ja saavad ka sellega eelise endale klientide meelitamiseks. Ja ma olen kindel, et see konkurents sunnib tagant ka teisi turul olijaid ja tegelikult saab see toode valmis kõigil varem, aga osade poolt on seda palutud, et see tähtaeg oleks pikem, arvestades seda tööde järjekorda või pudelikaela. Ja küsimus selles, et miks siis kõike ei saaks käivitada või kogu seda rakendumist ei saaks teha neli kuud hiljem. Noh siin on mitu erinevat põhjust, üks põhjus on see, et kui me sedasi teeksime, siis ikkagi oleks keegi, kes ütleks, et aga andke meile siis veel üleminekuaega hilisemaks, sest et, noh näe, teised alustavad siis aprillis ja meie saame alustada juunis või mida iganes. Aga teine põhjus on see, et me oleme lükanud tegelikult seda reformi edasi praktiliselt poolteist aastat alates meie algsest ajakavast. Me soovisime ju, kui te meenutate, me soovisime tegelikult, et pensionireform oleks vastu võetud eelmise aastanumbri sees ja hakkaks kehtima sellest aastast. Me oleme teinud siin arvestades turuosalisi, arvestades erinevaid tehnilisi põhjuseid, oleme teinud väga suure möönduse, küsinud neid tähtaegasid, küsinud, et kui me need tähtajad paneme, kas siis on tehtav, ja see on see, mis on meile vastatud. Meil ei ole nagu mingit põhjust venitada noh ühtegi päeva rohkem, kui meil praegu on juba edasi lükkunud see reform. Ma siiski adresseeriks seda väidet, et me teeme reformi pidades silmas siis kohalikke valimisi. See ei olnud valitsuskoalitsiooni eelistus teha seda reformi neil kuupäevadel. Meie algne ajakava oli vähemalt aasta otsa varem. Nii et see on lihtsalt sinna nihkunud meie, ütleme, töö käigus tekkinud paratamatu ajaraami tõttu. Ja kas see tuleb kahjuks või kasuks valimistel, eks me seda saame pärast valimisi teada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Aitäh, härra aseesimees! Härra Helme! Te jätsite vastamata Andres Suti küsimusele, et kui suur oleks pension, kui teisest sambas raha väljavõtja selle ära kulutab. Ma aitan teid hea meelega selle vastusega. Mediaanpalka saav inimene, kes on töötanud 40 aastat ja hakkas 17 aastat tagasi teise sambasse raha koguma, hakkaks täna saama pensioni 430 kuus, aga see tähendab, et pooled saavad sellest veel vähem. Kas see on piisav sissetulek teie arvates vanaduspõlves? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Jah, küsimus sellest, mis on piisav sissetulek vanduspõlves, ma arvan, et siin on väga erinevaid vastuseid. Meil on põhimõtteliselt ju teatud miinimumstandard, toimetulekustandard Eestis kokku lepitud, meil on ka kokku lepitud, mis on see n-ö asendusmäära eesmärk. Seda eesmärki meil ei ole täidetud siiani, aga praeguse süsteemi jätkumisel see eesmärk pigem kaugeneb kui läheneb. Ja ma ei ole näinud veel ühtki inimest, kes ütleb, et ta saab piisavalt palju raha. Ma ei ole veel tõesti näind ühtegi inimest, kes leiab, et tal on piisavalt palju ja rohkem polegi vaja. Nii et see on selline tunnetuslik debatt. Aga ma veel kord kordan: mina ei näe, kuidas praeguse süsteemiga jätkamine olukorda paremaks teeb, aga ma olen vähemalt püüdnud selgitada, mismoodi meie nägemuses praeguse süsteemi muutmine teeb asja paremaks.
Ma võib-olla lühidalt võtaksin nad uuesti kõik kokku. Esiteks, suur osa rahast, mis praegu läheb Eestist lihtsalt välja, jääb edaspidi Eestisse. Kas ta jääb Eestisse läbi investeeringute Eesti majandusse või läbi tarbimise Eesti majanduses või ta jääb Eestisse läbi selle, et Eestis kokku korjatud makstud makstakse välja siin suurenenud pensionide näol, aga ta jääb Eestisse. See on väga oluline. See kasvatab Eesti majanduse mahtu, st meie kõigi rikkuse taset. Teiseks, inimeste valikud, kui nad ka lahkuvad teisest sambast, annab võimaluse, et nende elukaare lõpus nende isikliku vara suurus on suurem. Ja kolmandaks on ka võimalus, et inimese, selle kaudu, et nad on endale ostnud asju rohkem või ostnud suurema korteri või maja või mida iganes, isikliku vara suurus on suurem, ta saab seda teha. Ja see on ka arvestatav, see on asi, mida tänapäeval kogu selles debatis jäetakse üldse kõrvale, küsitakse ainult riiklikku pensioniosa. Aga inimesed ei pruugi elada ainult riiklikust pensioniosast, kui neil on isiklik vara selle võrra suurem, et nad on saanud 40–50 aastat rohkem raha oma plaanide järgi kulutada. Ja kolmandaks on inimestel võimalus ise investeerida, võib-olla paremini, võib-olla halvemini, kui seda pangad teevad. Ja neljandaks, me oleme kindlalt veendunud, et pangad hakkavad pakkuma paremat tootlust. Selle tõestuseks on see, mida ma juba korra ütlesin. Nüüd, kui pensionireform on tõusnud teemana üles, ennäe imet, pangad suudavadki pakkuda paremat tootlust. Küllap nad suudavad ka tulevikus, kui neil on veel rohkem vaja selle nimel pingutada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Katri Raik, palun! Puudub. Siis on Jüri Jaanson, teine küsimus palun!

Jüri Jaanson
Austatud minister! Ma arvan, et kõigepealt definitsioonist. Praegune see teise samba süsteem loodi suletud süsteemina, mis pidi täiendama esimese samba pensioni ja see ootus on ka neil, kes sellega liitusid vabatahtlikult. Alguses see ootus on olnud, et ta nüüd areneks pikka aega, vähemalt 30, aga parem 40 aastat ja siis ta töötab nii, nagu ta töötama peaks. Aga mul on küsimus selles, et te enne siin mainisite, et on võimalik, et seaduses on nüüd sisse kirjutatud või eelnõusse, et fondidel on võimalik võtta laenu kuni 25% varadest ja just nende väljamakstavate summade katteks. Nüüd küsimus ongi selles, et kes need tehingukulud või kelle kanda jäävad tehingukulu ja intressid ja kas see ei halvenda fondi jääjate või teise samba osakute omanike neid olukorda. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Kõigepealt ma ütleks selle 30-40 aasta kohta. Algselt, kui reform käivitati, öeldi meile, andke aega 30-40 aastat, siis hakkab hästi tööle, selleks ajaks on süsteem nii ära kapitaliseeritud või seal on raha niipalju sees, et siis ta juba töötab nii, nagu peab. Nüüd on ta töötanud 17 aastat ja meile öeldakse, et hakkab tööle nii, nagu peab, kusagil 40 aasta pärast. Et see on nagu silmapiir, mis koguaeg eest ära läheb. Et on küll ja selle analüüsiga ei vaidlegi keegi, analüüsid, erinevad ennustused, analüüsid, prognoosid ja ma siinjuures panen sinna tärnikese juurde, ütlen, et väga pika perspektiiviga prognoose ja analüüse ma nagunii ei saa väga tõsiselt võtta, aga keegi ei paku isegi optimistlikumat aega kui kusagil 2050ndateks jõuab ta enam-väham sinnamaani välja, et sissemaksed ja väljamaksed hakkavad samas suurusjärgus olema. Tegelikult räägitakse isegi 2060ndatest, ehk siis me räägime järgmised veel 40 aastat tuleb otsa anda. Et noh, ilmselgelt see süsteem ju tegelikult ei tööta. Nüüd likviitsuslaen, jah, seda tuleb ka rõhutada, et see on tegelikult likviitsuslaen, see ei ole lihtsalt niisama laen, vaid see on likviitsuslaen, see tähendab, sellel on omad piiravad tingimused peal, on mõeldud selle jaoks, et kui tõepoolest lahkujaid on palju ja varad on sellise struktuuriga, et nad ei ole likviitsed, et siis on võimalik nende lahkujate summad välja maksta ilma, et sa peaksid tegema kiirmüüki oma varadele ja nüüd on fondihaldurite, paneme sinna kõrvale veel teise meetme, milleks on seesama viiekuise puhvri loomine, et nüüd on fondihaldurite rehnuti küsimus, missugune on kõige soodsam viis neid positsioone siis rahaks teha ja välja maksta. Et need ja küsimus oli, et kes selle kinni maksab? Eks ikka nii, nagu siiamaani, kinni maksavad need inimesed, kelle rahaga kogu seda asja tehakse, ehk siis need n-ö säästjad.

Aseesimees Siim Kallas
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Nagu te minu eelmisele küsimusele vastates ütlesite, teisest sambast välja võetud rahaga võib teha mida iganes inimene arvab. See tähendab, et ta võib maksta kinni oma kiirlaenu laene, ta võib minna perega lõunamaareisile või osta endale tolmuimeja. Me teame, et teise sambasse on lisaks inimesele investeerinud ka riik, selleks, et inimene saaks tulevikus kõrgemat pensioni. Ma küsin, et kas te arutasite valitsuses sellist varianti, et riik võtab oma investeeritud raha välja enne, kui inimene hakkab seda siis tarbimisse suunama. Praegu tundub, et see on ebaõiglane nende suhtes, kes ei ole teise sambasse kogunud ja ka riik ei ole neile siis oma panust andnud. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Arutasime küll. Seda on praktiliselt võimatu või vähemalt ülikeeruline teha. Alustame siis sellest, et tegelikult on – see on see, mida ma juba enne ühe korra ütelsin – riik selle sotsiaalmaksu osa erastanud juba varasemalt. Kui me räägime nagu sellest süsteemis sees olevast ebaõiglusest või tasakaalustamatusest või sellest, mismoodi inimeste pensionile üks või teine stsenaarium mõjub, siis kõik need otsused on tehtud ära tegelikult 20 aastat tagasi. Siis pandi meid kõiki erinevale kursile, erineva kohtlemise alla ja erinevate tulemuste kätte. Tagasi seda pastat enam tuubi ei topi lihtsalt. Ja nüüd on küsimus, kas me saaksime nii teha, et me anname inimesele selle tema sisse makstud 2% välja. Ja mis me selle 4% teha saaksime, kui me ei taha teda inimesele välja maksta? Järelikult on kaks varianti: me peaksime ta kas üldiselt riigieelarvesse kuidagi kandma või kandma tema isiklikuks esimese pensionisamba osakuks tagasi, mida on ülikeeruline tagasi arvestada, arvestades seda, et tegelikult selle raha hind vahepeal on oluliselt muutunud. Seda on võimatu sinna tagasi panna niimoodi, et ei läheks kuskil mingisugused arvutused täiesti kiiva ja mingisugused võimendused ei tuleks sisse või mingisugused miinused ei võimenduks kuidagi. Nii et meie ei näinud nagu võimalust, kuidas seda niimoodi ära teha, et õiglus oleks kuidagi teenitud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Austatud juhataja! Hea minister! Ilmselt te saate aru, et tellise liigutamine müüris mõjutab terve müüri stabiilsust, ja ministrina ka oma vastutusest, et tellise nihutamine on vastutusrikas. Milline on teie soovitus või juhis nendele tänastele teise sambaga liitunutele, kes on tööealised ja täidavad põhiseadusest tulenevat perekonna abistamiskohustust, pidades üleval nii oma lapsi kui oma eakaid vanemaid, kandes ühiselt 80% kogu üldhoolduse kogukuludest. Ja see 80% on 53 miljonit, mida pensionisäästudeks panna ei saa. Neist kohustustest taganemine ei ole aga kindlasti võimalik, küll on võimalik püksirihma koomale tõmmata enda tulevikusäästude arvel, jättes panustamata mis tahes pensionisäästudesse. Need tööealised elavad teadmises, et nende lapsed on seetõttu sunnitud vanaduses neid jälle omakorda üleval pidama ja samal ajal omi lapsi koolitama. Milline on teie soovitus neile ja nende lastele ning kuidas te siis valitsuse rahandusministrina seda sotsiaalset nõiaringi katkestada kavatsete? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! See on muidugi eluline näide. Ja selliseid inimesi on Eestis olemas ja neid on palju. Ja eluline kurb tõsiasi on see, et nad on reeglina üsna väikeste palkadega või madalapalgalised. Ja nüüd me jõuamegi siia selle olemasoleva süsteemi, noh, kurioosumi või ebaõigluse juurde, et tegelikult olemasolev süsteem, ka kui ta oma 40 aastat oma väikese palga juures paneb teise sambasse raha, siis tema lõplik pensionimakse erineb sellest, kui ta ei paneks ja saaks raha ainult esimesest sambast, niivõrd väga vähe olulisel määral, ja kui ta isegi erineb, on väga selge risk, et ta erineb tema kahjuks. Et selle argumendiga nagu selle süsteemi edasijätkamist kaitsta mina nagu ei näe võimalust. Kui te küsite mult, kuidas me lahendame ära selle, et omastehooldus oleks rohkem toetatud, siis kindlasti mitte pensionireformiga. Selleks on teised lahendused olemas.

Aseesimees Siim Kallas
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh! Austatud aseesimees! Hea minister! Teie vastused rahandusspetsialistidele siin saalis veenavad mind, et ega tegelikult ei ole vist mõtet teie käest rahanduse kohta küsimusi küsida, sest adekvaatseid vastuseid sealt ei tule. Teid jälgivad ju ka eksperdid, te võiksite püüda selles mõttes paremini. See vastus Jürgeni küsimusele, see teie reaktsioon sellele oli kõige ilmekam. Aga me ei ole tegelikult kuulnud ju ka, mis siis on ikkagi selle pensionisamba lammutamise eesmärk. Vastamata küsimusi on palju, aga ma olen veendunud, et poliitikul on ikkagi mingi algne veendumus, mingi väärtus, millele siis selles algatuses tugineda. Ja ka teie erakonnaga seostatud poliitik Jakko Väli ütles ühe asja, mis pani mind aru saama, mis selle lammutajate mentaliteedis, mis see on. Ta ütles, et aga milleks säästa, kui meil võib-olla 30 aasta pärast on Eestis kasutusel jälle ruubel. Kas te olete ka sellisel arusaamal? Sest teie jutust on ka käinud mitu korda läbi, et ärge sääste, ärge uskuge tulevikku. Miks te ei usu Eestisse? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Kõigepealt, mina ei tea, kes seostab meid, meie erakonda Jakko Väliga. Aga mingit seost ei ole. Need inimesed, kes seostavad, panevad pada. Siis nüüd teiseks, siin ma kuulen mitmendat korda, et ei ole kuulnud reformi põhjendamist. No mina ütleks, et olete ikka. Te lihtsalt pole kuulanud või teile ei meeldi see, mis te kuulete. Ma olen seda nii mitu korda öelnud, et mõnes mõttes tekib alati dilemma, et kas ma pean nüüd seda uuesti üle rääkima mingis uues versioonis või lihtsalt löön käega. Need on ikka needsamad argumendid, et praegune süsteem ei tee seda, mida ta pidi tegema, ei taga tulevikus suuremaid ega paremaid pensioneid, sõltumata sellest, mis teie graafikud näitavad, 30–40 aasta peale ette joonistatud soovunelmate pähe. Ja praegune majanduskeskkond või, ütleme, rahamajanduskeskkond on vaenulik sellisele säästmisele.
Nüüd, kui te küsite, et kas ma ei usu Eestisse, siis mina ütleks vastupidi: mulle tundub, et teie ei usu Eestisse. Mul on nagu tegelikult ... See pisut läheb nüüd välja sellest rahalisest poolest, aga ma oletan ju, et kõik mõistlikud inimesed saavad aru, et mitte ühtegi sotsiaalsüsteemi või solidaarsussüsteemi ei ole võimalik pidada, kui sul inimesi ei ole. Võib-olla jaapanlased mõtlevad siin mingeid roboteid välja, äkki hakkab see ka toimima, aga no põhimõtteliselt ikkagi sul peab olema järgmine põlvkond, kes tegeleb nende kohustuste pidamisega ja selle, ütleme siis, töö tegemisega, mis on vajalik, et ühiskond edasi kestaks. Ja mõned inimesed, väga suur hulk inimesi on ennast veennud selles, et raha asendab lapsi. Kui me raha paneme kõrvale, siis sellega ongi mure murtud. Ei ole. Ei asenda. Ja kõigele lisaks anname me oma raha kellegi teise kätte, kes paneb selle kuskile teenima või tööd tegema kuskil väljaspool Eestit. Miks me sellega leppima peame? Ma ei näe põhjust, miks me sellega leppima peame. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson
Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea minister! Ma tahaksin õiendada ühe asja siin meie stenogrammi jaoks teie varasemast vastusest. Et vastuses ühele meie kolleegile sa ütlesid, et kodanikud võiksid raha välja võttes selle kinkida ka poliitikutele. Et ma nüüd tahaks aru saada, et kas see, et see debatt on selline, et valitsus on endale silmaklapid ja kõrvatropid pannud, ei kuule ei siin saalis küsimusi ega taha nendele vastata ja ka samas ekspertide arvamusi. Et kas see nagu räägib seda keelt, et koalitsioonipartnerid ootavad kingitusi? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Mulle tundub, et klapid ja tropid on siin ka opositsioonil peas, aga hea küll. Ei, ma tegin nalja Kranichi üle enne, aga te ei saanud naljast aru. Vabandust, kehv nali oli.

Aseesimees Siim Kallas
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Jaa, aitäh! Selles puldis tasub naljadega olla ettevaatlik. Aga võib-olla ma jätkan natukene oma esimest küsimust, et tõepoolest, võib-olla arusaamatu käkk oli vale sõnastus, et arusaamatu võib-olla tõesti teie jaoks, mis selles eelnõus nagu tegelikult toimub. Te olete siin seda korduvalt öelnud, et te ei saa aru. Aga pole hullu. Ma püüan lihtsalt aru saada teie arusaamatusest, et kui te lubate praegu inimestel neli protsenti välja võtta ja edaspidi enam ei luba seda nelja protsenti kuidagi kasutada, ütlete, et see läheb 20%-na kõik pensionikindlustusse, et siis kuidas see teie arvates nagu kuidagimoodigi põhjendatud on? Et inimesed on 20 aastat kogunud midagi ja siis te lubate selle välja võtta ja võib-olla, kui te selle olete kuidagi suutnud siis ära selgitada, et miks selline ebavõrdsus sisse tehakse, siis äkki te püüate kuidagi lühidalt ka vastata kõikidele nendele ekspertidele ja põhiseaduse riivetele viidanutele, et millega te põhjendate kõike seda, et nemad on kõik valesti aru saanud, alates õiguskantslerist ja riigikontrollist, aga teie olete kõigest õigesti aru saanud. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Kuidas ma põhjendan seda, et inimesed seda raha võivad välja võtta? Minu meelest on see põhjendus ju ilmne, see on nende raha. See on ju nende raha. See raha erastati, kui pensionisüsteem loodi, see raha muutus nende rahaks. See on nende investeeringu osak fondis. Igasuguse juriidika järgi on see eraõiguslik raha juba. Ja selle raha käsutamist me nüüd laiendame, teeme vabamaks. Kellelgi ei ole kohustust seda välja võtta, igaüks võib seda säästmist jätkata. Veelgi toredam, need inimesed, kes täna ei saa sellist säästmist teha, saavad sellega alustada, kui nad tahavad. Kelleltki ei võeta mitte midagi ära, vaid antakse juurde hoopis võimalusi. Ja ebavõrdsus, kui keegi üldse mingit ebavõrdsust, ja seda ebavõrdsust on tõenäoliselt siin süsteemis, ma olen seda kirjeldanud ise ka juba, loodi siis, kui see tänane süsteem tekitati. Ja seda ebavõrdsust me teeme veidi vähemaks. Või anname inimestele võimalusi seda ebavõrdsust tulevikus mitte taluda, kui nad ei taha seda taluda. Ja nüüd mis ma ütleksin nende ekspertide kohta, eks ma olen seda ju enne ka öelnud, et esiteks need eksperdid räägivad ühtesid ja samasid jutupunkte. Nende jutupunktide sisulisel vaatamisel on need kõik põhimõtteliselt poliitilised või ideoloogilised seisukohavõtud ja juriidiliselt on võimalik iga siis nii-öelda, noh, põhiseaduslikkuse väited väga selgelt vaidlustada või ümber lükata või tagasi lükata. Eksperte on, see ei vasta absoluutselt tõele, et kõik eksperdid räägivad ühtemoodi. On terve hulk eksperte, kes räägivad vastupidist juttu, aga noh, selle peale teil jälle ei ole tahtmist neid näha, kuulda või tunnistada. Et eks ta ju on üsna tavapärane poliitilise sellise kaevikusõja puhul, kui niimoodi juba asjad lähevad nii kaugele, kui nad juba on läinud, et me oleme siin usaldushääletusel, et ega siin keegi ju kedagi ümber ei veena. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Aitäh, austatud aseesimees! Härra minister! Te olete mitmeid kordi siit kõnepuldist öelnud, et kogumine on mõttetu, sest intressid on negatiivsed ja inflatsioon sööb raha väärtust. Te vist ei ole tähele pannud, et teise samba lammutamise idee autorerakonna liikmed ilmutavad ennast juba mitu päeva džemprites, millel on kiri "Raha on vaba". Internetis muidugi levib meem "Raha on vaja". Saangi aru, et erakondadel on raha vaja, aga inimestele öeldakse siiski suitsukatteks, et neile on vaja vabadust oma raha ise investeerida. Teie esitatud eelnõust olulise osa moodustab pensioni investeerimiskonto regulatsioon. Kas te selles mõttes olete oma eelnõu mõttega läbi lugenud ja kas pensionikontole raha kogumine on siis mõttekas või ikkagi mõttetu? Või te olete siin lihtsalt skisofreenilises olukorras? Kuidas te ennast ja oma seisukohti diagnoosiksite? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! No kui ma ennast diagnoosima hakkan, siis mul on kindlasti diagnoos. Mina oma meelest ei ole öelnud, et raha kogumine on mõttetu, ma ütlesin, et see on karistatav. Praeguses majanduskeskkonnas säästjaid karistatakse ja selle tegevuse mõttekus on nagu küsitav, eks ju. Aga see on eelkõige selle tõttu, et meil on selline olukord, kus inimesi, kes panevad raha kõrvale, sisuliselt rahaliselt karistatakse. Ja sellele tuleb kuidagi reageerida. Me ei saa öelda inimestele, et me sunnime teid järgmised 40 aastat raha kõrvale panema, teades väga hästi, et see raha kahaneb neil. Selle sunnitud kõrvalepanemise käigus nende raha kahaneb. Ja siis samal ajal järgmise hingetõmbega öeldakse, aga see teeb teid rikkamaks 40 aasta pärast. See on jabur jutt! Ja ma nagu selles mõttes ei ... Aga mis puutub sellesse, kas raha on vaba või raha on vaja, ma tulen tagasi selle juurde, et ma ei ole veel näinud inimest, kelle arvates tal raha ei oleks juurde vaja, küllap kõigil on raha vaja. Ja küllap see kehtib ka erakondade kohta, et kõigil on raha vaja, aga see on pahatahtlik eeldus, et me teeme seda reformi soovist raha saada, ma ei tea, riigieelarvesse juurde või soovist inimesi rahaga kuidagi ära osta. See on rikutud mõtlemine. See ei ole meie motivatsioon.

Aseesimees Siim Kallas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Ma ei tea, kas te tahtlikult valetate või mis see teema on. Ei saa olla ju loogiline teie jutt, et seoses sellega, et loodi teine pensionisammas, siis esimesest pensionisambast inimesed said vähem pensioni väljamaksmise näol. See ei ole ju loogiline. Ja sama loogiline ei ole teie jutt, mida te üritate inimestele öelda, et need, kes täna teisest sambast lahkuvad, siis nende esimene sammas taastub. Ei taastu, minevikku ei anna keegi tagasi, see taastub sel juhul tulevikus. See tundub ju täiesti ebaloogiline jutt ühe rahandusministri suust. Kolmas asi, mis mind nagu mõtlema paneb, te ütlete mitu korda seda, et on hirmus kuritegu, et täna sissemaksed on nii palju suuremad kui väljamaksed sellest sambast, et see jama võib kesta veel, ma ei tea, mitukümmend aastat. Ma ei tea, kas te ei ole aru saanud, et esiteks on liitujate vanused erinevad, nende perioodid on pikemad, kui nad kasutama hakkavad, mis tähendab seda, et see peabki puht matemaatiliselt ju niimoodi olema. Aga eriti hämmastab mind see, et te üritate meile selgeks teha, et isegi kui pensionifondid väheneva meil või see pensioniraha Eestis paari miljardi võrra, ütleme siis niimoodi, seoses väljavõtmisega, siis see kõik mahub Eesti majandusse ära. Miks te vihkate neid välisturge, mis on tegelikult selgelt riskide maandamiseks?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma küll ei vihka midagi ega kedagi, ma olen täiesti vihavaba inimene. Minevikku ei anna tagasi pöörata, see on väga hea statement, ma olen sellega sada protsenti nõus. Me oleme täiesti ühel nõul, et süüdistused või väited, nagu oleks praegune reform kuidagi tagasiulatuv, ei vasta tõele. Praegune reform ei ole tagasiulatuv. Nii et minevikku ei pööratagi tagasi. Tõsi, ma saan aru, mida siin tegelikult silmas peeti. Siin peeti silmas seda, et perioodi eest, kui inimene oli teises sambas, on tema esimese samba osakud väiksemad, ja seda ei kompenseeri keegi. Ja seda ei peagi keegi kompenseerima, seda ei olegi võimalik teha, see ei oleks õiglane, sest et inimesel on selle perioodi eest teises sambas olnud samaaegselt sissemaksed. Ja selle teise sambaga, kas jääb alles, kui ta jääb sinna sambasse sisse, või ta saab selle kätte. Aga see vara ei kao kuhugi ära, kelleltki ei võta mitte midagi ära. See on iga inimese enda valik, kas ta tahab, et tal see teine sammas jätkaks, paralleelselt esimesega, millisel juhul ta esimene sammas jääbki väiksemaks, tulevikus, edaspidi, või ta tahab selle teise samba ära likvideerida, millisel juhul tema esimene sammas muutub suuremaks, vahele jääb sisse auk, aga see auk on kompenseeritud selle rahaga, mis ta on vahepeal ise välja võtnud. See on inimese valik. Kelleltki ei ole midagi ära võetud, mingit ebaõiglust ei ole toimunud.
Ja jutt sellest, et esimene sammas on väiksem teise samba tõttu. Ma saan aru, mida te kõik räägite. Te kõik räägite sellest, et pensioni väljamakseid esimesest sambast reguleerib pensioniseadus ja indekseerimine, ja see ei ole otseselt seotud sellega, kui palju laekub või ei laeku sotsiaalmaksu. Seda ma olen ka siin mitu korda välja öelnud. Aga fakt on see, et kui me oleks kogu sotsiaalmaksu võtnud esimesse sambasse, siis saaks meil olla esimeses sambas pensioni väljamakse suurem, sest et seal oleks ülejääk. Ja oleks saanud pensioneid tõsta, indekseerimist muuta kuidagi niimoodi, et ta oleks suurem. Sellele ei saa keegi vastu vaielda. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jaak Juske, palun!

Jaak Juske
Austatud eesistuja! Hea minister! On selge, et see teie nimetatud reform on välja mõeldud, mulle tundub, kurja geeniuse poolt, sest kui rahvale antakse võimalus raha välja võtta, raha saada, siis loomulikult suur osa rahvast võtab, eelõige just nagu vaesem seltskond, kes asub seda raha kulutama. Muidugi valitsus võtab sealt vahelt tulumaksu ja käibemaksu ja siis kui valimised läbi on, kui pidu läbi on, saabub argipäev. Need inimesed, kes on oma raha, oma pensionisäästud ära kulutanud, hakkavad jääma ühel hetkel pensionile, langevad vaesusesse. Mis te arvate, mida või keda nad hakkavad sel juhul süüdistama oma hädades, kas omaenda kunagi tehtud rumalat otsust see raha välja võtta ja ära kulutada või nad hakkavad süüdistama parasjagu võimul olevat valitsust? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! No kui uskuda teie opositsioonikolleege Reformierakonnast, siis kindlasti ei saa selle seaduse väljatöötamise taga olla mina, sest ma kindlasti ei saa olla ei kuri ega geenius. Aga valimised, ma loodan, toimuvad siiski ka näiteks aastal 2040, siis kui see n-ö hall argipäev jõuab, mida mulle siin kõik joonistavad ette, et kõik teavad, mis toimub aastal 2040 või 2060 ja noh ma loodan, et siis on ikkagi valimised ka veel alles. Mina ei ole nõus selle väitega, et praegust pensionisüsteemi reformides me suurendame inimeste vaesusriski kas lähimas või hilisemas, kaugemas tulevikus. Vastupidi, lähemas tulevikus me kindlasti vast parandame inimeste pensionisissetulekut, see on fakt, selle vastu isegi keegi teist siin ei vaidle. Mis saab 30 või 50 aasta pärast, see on nii spekulatiivne ja mina väidan, et ei lange vaesusesse, vaid nende muudatuste tagajärjel tegelikult Eestis jõukuse tase kasvab ja selle tõttu on ka pensionid paremad. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Et paar küsimust tagasi te ütlesite, et rikutud mõtlemine pidi olema see, kui me arvame, et seda pensioni teist sammast lõhutakse selleks, et riigieelarvesse raha saada, aga ma arvan, et umbes tunnike tagasi te oma vastustes olete korduvalt öelnud seda, et teise samba siis maksete arvelt ei saa tõsta nii palju esimese samba, ehk et tänaseid pensione ja et kui nüüd teisest sambast lahkujate arvelt raha väheneb, siis te kohe-kohe tõstate pensione ja see plaan teil on ja need tõusevad kohe. Ehk minu jaoks ei lähe need kaks asja kokku, et kui te ühel hetkel ütlete, et teil on vaja teisest sambast lahkujate arvelt raha, et tänaseid pensione tõsta, siis te ütlete mõni aeg hiljem, et see pidi rikutud mõtlemine olema, kui me ütleme, et te tahate eelarvesse raha saada. Kas te selgitaksite palun seda olukorda? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Lühidalt vastates: kasulik on ühendatud meeldivaga. Aga pensionisüsteemi reformil on pikem plaan, nii nagu siin kõik räägivad ja aru saavad, kui üks, kaks või kolm kolm aastat ja praegune süsteem meie meelest ei teeni Eesti inimesi hästi ja ei ole mõistlik lahendus. Sellepärast me teda muudame ja me arvame, et me muudame teda paremaks. See on ju selge, et kui riigile laekub rohkem makse, siis on kaks võimalust, mis riik teha saab. Ta vähendab üleüldist maksukoormust, et tal seda ülejääki ei tekiks või ta suurendab mingeid avalikke teenuseid. Meie valik on suurendada avalikke teenuseid. Aga ma ikkagi tuleksin selle juurde ka veel tagasi, et miks me peaksime jätkama oma raha saatmist välismaale, kus ta meile mingit kasu ei tee. Miks me peaksime jätkama Eesti majandusest raha väljavõtmist, ilma et ta meile midagi tagasi annaks? See on see motivatsioon. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Kui Isamaa korraldas Rahvusraamatukogus kõnekoosoleku ja infokoosoleku kogumispensionide teemal, mis täna siin ka arutelul, siis ei härrased Seeder ega Sester osanud vastata, kui küsiti vähenenud töövõimega või täiesti töövõimeta inimeste ehk siis tervisest tulenevalt vajadusest välja võtta see raha, milline on see maksustamine. Kas te ei kaalunud, et need inimesed, kes on siis väga raskes tervislikus seisundis, soovivad välja võtta teisest sambast oma säästud, et nad võiksid selle saada siis ilma maksustamata? Milline selle eelnõu järgi see maksustamine on? Võib-olla te lähete nagu sisusse. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Küll on tore, kui sisu kohta küsitakse. Jah, puuduva või vähenenud töövõimega inimestel on samuti võimalik oma teine sammas siis välja ära lõpetada ja raha välja võtta, ja nendele on sõltumata vanusest tulumaksumäär null. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea minister! Ma pean nüüd mõned rahanduslikud valed siin jälle siin ära korrigeerima. Te ütlesite, et tootlus on väiksem kui inflatsioon. Ei ole. Seda ütles, näitavad Rahandusministeerium, näitavad erinevad andmed. Lihtsalt üks näide, Eesti pensionifondi indeks 2003–2019 – 87,6%, inflatsioon 67,8%. Lihtne matemaatika. Üks euro, mis siis sisse pandi, on palju rohkem tagasi toonud. Lahkumine fondist, inimeste lahkumine fondist ei vähenda tootlust, sest fond peab olema järjest likviidsem, suurem likviidsus tähendab madalamat riski, madalam risk tähendab madalamat tootlust.
Aga küsimus. Küsimus on põhiseaduse kohta ja nende probleemide kohta, millele Ülle Madise on osundanud. Ja eriti ebavõrdne kohtlemine. Tsiteerin: "Eelnõus antakse kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimestele võimalus valida, kas jätkata kogumist või võtta pensioniks kogutud raha, sh riigi sotsiaalmaks, enne pensioniea saabumist välja ning kasutada seda omal äranägemisel. Samaealistel inimestel, kes kohustusliku kogumispensioniga pole liitunud, ei ole võimalik nende töötasult tasutud sotsiaalmaksu 4% vabaks kasutamiseks kätte saada. Kui kohustusliku kogumispensioniga liitunud võtavad raha välja, on võrreldavate gruppide sotsiaalmaksukoormus tagasiulatuvalt erinev." Küsimus: kuidas eelnõu selle põhiseadusliku probleemi lahendab?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Kõigepealt selle numbri kohta. Mina nägin kokkuvõtet, mis ütles, et perioodil algusest kuni, kui ma õigesti mäletan, 2018. aastani oli pensionifondide agregeeritud tootlus 0,8%. Noh, see nüüd küll ei ole see, millega me peaksime hõiskama. Nüüd, Ülle Madise väide lähtub valest eeldusest. Ma veel kord ütlen: Ülle Madise vaatab kogu seda süsteemi nagu valest otsast. Ebavõrdne kohtlemine erinevate vahel käivitus siis, kui praegune süsteem loodi. Pärast seda on inimesed nagunii juba täiesti ebavõrdses olukorras, nad on täiesti erinevates oludes. Tema nagu eeldab või nõuab, et me peaksime neid täiesti ebavõrdses olukorras olevaid inimesi, kes, muide, sellesse ebavõrdsesse olukorda sattusid oma isikliku valiku tulemusel, kui nad olid sündind enne 1983. aastat, ehk nad ise otsustasid, missuguse süsteemiga nad tahavad minna ja langetasid valiku – ma olen kindel, et te kõik olete veendunud, et nad langetasid täiesti teadliku ja sügavalt läbimõeldud valiku – ja selle valiku järel sattusidki täiesti erinevatesse oludesse, ja nüüd tuleb keegi meile ütlema, et me peame nende erinevate gruppide puhul saavutama mingi võrdse kohtlemise. See nõue ei ole põhjendatud, see on täiesti selge. See väide, et me tekitame siin mingit ebavõrdset kohtlemist, lihtsalt ei ole põhistatud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma olen veidi segaduses, et täna, niipea on küsitud teie käest küsimus ja viidatud mõnele mustale tulevikustsenaariumile või sellisele negatiivsele prognoosile, olete te valdavalt öelnud, et selliseid asju on ilmvõimatu prognoosida ja kristallkuuli ei ole. Samas olete te sellise kindla veendumusega väitnud, et mingi asi juhtub ja mingi asi ei juhtu. Hetk tagasi, või mis hetk tagasi, umbes pool tundi tagasi, vastates kolleeg Urve Tiiduse küsimusele, ütlesite, et kindlasti, toonitan, kindlasti, ei mõjuta pensionireform neid inimesi, kes otsustavad edasi teise sambasse jääda. Aga minu küsimus. Kui nüüd juhtub nii, et inimesed hakkavad hulgakaupa ja suurtel kiirustel oma raha teisest sambast välja võtma ja tänu sellele hakkab vähenema sambasse jääjate osakute väärtus, kas valitsusel on selliseks hetkeks plaan B või mida te siis nendele inimestele ütlete, kes otsustavad jääda teise sambasse? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Esiteks ma jõuan, enne juba rääkisin, et tegelikult sellist olukorda juhtuda ei tohiks. Selle olukorra juhtumise vastu on meil selles eelnõus sees mitu riski maandavat meetodit. Ja kolmandaks, ma ikkagi ei lähe üldse kaasa selle jutuga, et kui teil on tuleviku suhtes mustad prillid ees, siis mina ei pane tuleviku suhtes mingeid roosasid või rohelisi prille ette, sest ma lihtsalt ütlen, et see on mõttetu tegevus 30 aasta. Sest et meil ei taheta isegi vaadata nagu tagasi 15 aastat või 20 aastat, need numbrid ei huvita, kuigi need on faktilised numbrid, need on kogutud statistika, neid numbreid, ärme neid vaata. Ärme küsi seda, mida siis lubati, kui neid asju hakati tegema, mis meil täna käes on. Need ennustused, mis siis tehti, ei ole praktiliselt mitte ükski tõeks osutunud, kõik on mööda pandud. Demograafilised ennustused viis aastat tagasi pandi mööda, aga täna öeldakse meile, et me teame demograafiat 30 aastat ette. Ma ei võta vedu üldse sellisest debatist, see on mõttetu. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Ivari Padar, palun!

Ivari Padar
Lugupeetud härra minister! Eelnõu toetajad on viidanud soovile usaldada rohkem inimeste valikuid pensioniks valmistumisel ja suurendada nende vastutustunnet pensioni kindlustamisel. Küsimus: aga miks ei sisalda eelnõu ühtegi sätet ega põhimõtet, mis käsitleks inimese vastutust, kes on kulutanud oma säästud näiteks teleri või telefoni ostmisel ja eristaks teda inimesest, kes on teinud kas mõistliku investeeringu või jätkanud kogumist?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Aga ma küsiks vastu, noh, mis ma ikka küsin, ta ei saa vastata. Aga meil ei ole praegu ka ühtegi sellist sätet, mis kehtestaks vastutuse fondidele, et mismoodi siis, kui nemad investeerivad valesti ja tekib miinustootlus või nad üldse lähevad omadega uppi, et kes siis vastutab. Sellist vastutust ka ei ole tehtud, keegi ei vastuta. Inimesi me ei usalda, mingeid institutsioone me usaldame, et inimesed vastutavad oma nahaga oma otsustuste eest. Vastutasid siis, kui nad otsustasid, kas nad liituvad teise sambaga või ei liitu, siis kui see aeg veel oli, ja vastutavad siis, kui nad praegu otsustavad, kas nad jätkavad või lahkuvad. Inimesed vastutavad omaenda eluga ja ma arvan, et see on õige, peavadki vastutama. Ma selles mõttes nagu ikkagi absoluutselt ei saa aru kogu sellest väitest, et me laseme inimestel umbes nälga surra. Ei lase ju, et riiklik pensioniosa jääb ikka. Eelkõige küsimus on selles, missugused on need vahendid või missugune on see süsteem, millega me loodame, et me tulevikus maksimeerime inimeste pensionite eest saadavat sissetulekut. Esiteks on see loomulikult väga suures osas maailmavaate küsimus, et millesse sa usud või ei usu, et mis toimib paremini või on, et kas sa usud võimalikult laiadesse valikutesse ja võimalikult konkurentsipõhisesse majandusse või sa usud, et riik peab sinu eest võimalikult palju otsuseid ära tegema või sa usud, et riik peaks sinu eest delegeerima need otsused mingitele eraõiguslikele institutsioonidele. See on väga palju maailmavaateline küsimus. Ja teiseks on see küsimus sellest, et kui tõsiselt sa võtad – ja me oleme sellest palju rääkinud –, kui tõsiselt sa võtad mingisuguseid väga pika vinnaga prognoose. Mina ei võta noh, sest et need prognoosid, mis on tehtud varasemalt pika vinnaga, on kõik võssa läinud. Ja kui keegi tuleb mulle rääkima, et tema teab, mis on 30 aasta pärast, siis noh see on selline huvitav intellektuaalne arutelu lihtsalt. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Riina Sikkut, palun, teine küsimus!

Riina Sikkut
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Nii, nagu paljud kolleegid, ma pean ka kõigepealt parandama või fakte korrigeerima. Minu esimene küsimus puudutas sotsiaalmaksuseaduse esimest paragrahvi ehk siis seda, et see sätestab eesmärgi, et sotsiaalmaksu tohib kasutada pensioniks ja ravikindlustuseks. Te vastasite, et teine sammas erastati 17 aastat tagasi. Sotsiaalmaksuseadus ei täpsusta, kas raha pensioniks kasutab riik või inimene ise. See ei ole oluline, kas midagi on erastatud või mitte. Oluline on eesmärk ja teises sambas inimene saab kasutada seda ainult oma pensioni jaoks ja seega on sotsiaalmaksuseaduse esimene paragrahv järgitud. Aga küsimus. Sellest reformi eesmärgist on palju räägitud, aga ma küsiksingi seda, kuidas siis valitsus hindab reformi, kas õnnestunuks või ebaõnnestunuks? Milliste kriteeriumite alusel? Mis peab juhtuma, et teie jaoks reform oleks hästi läinud või reform ei ole täitnud oma ootusi? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Jah, aitäh! Põhimõtteline see nii-öelda mõõdupuu, mille vastu me ju hindame seda, on see, mida laias laastus 20 aastat tagasi käivitatud reformiga lubati. Need lubadused ei ole täitunud. Ei ole täitunud ka need prognoosid, mis tol ajal tehti, millal hakkab tänane pensionide, siis teise samba süsteem, ennast nii-öelda ära tasuma või ära õigustama, et need aastad, mis tol ajal välja käidi, me oleme sisuliselt, kui ma kuulan täna prognoose siis meile öeldakse, me oleme sisuliselt nullpunktis. Me oleme 17 aastat seda teinud, aga meile öeldakse sisuliselt, et me oleme ikka nullpunktis, et andke nüüd sama palju aega veel käivitamiseks, kui tookord, kui käivitati, öeldi. Ainult 17 aatat tagasi. Et noh, see ju annab meile väga selge arusaamise, et meil ei ole nagu põhjust arvata, et ta tegelikult, noh, meile öeldakse siis 17 aasta pärast uuesti, et andke veel 40 aastat. Et need lubadused, mis tol ajal välja käidi, nii tootluse kohta kui selle kohta, millal ta tasakaalu jõuab, kui selle kohta, milline hakkab teise ja esimese n-ö omavaheline suhe olema. Need lubadused ja ennustused mis tol ajal tehti, on kõik realiseerimata. See ongi see mõõdupuu. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Jah, aitäh, härra aseesimees! Härra Helme! Ka minult üks vastuväide kõigepealt, mis puudutab siis kogumispensioni seaduse alguse ebavõrdsust. Inimesed tegid tol ajal oma valiku sellest teadmisest, et seda raha ei saa välja võtta. Ja nüüd siis küsimusele juurde. Igale küsimusele vastates te kinnitate, et meie asi on õige, aga vaat, peegelpilt on vale. Öelge, kui kaart ei vasta maastikule, siis kumba peaks teie arvates muutma, kas kaarti või maastikku. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! See on nii ilus allegooria. Aga võib-olla vastab ikka maastikule. Võib-olla vastab. Meil on võib-olla lihtsalt erinevad teed, mida me mööda me seal maastikul kõnnime. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Need kes võtavad teisest sambast raha välja ja jäävad ainult esimesele sambale lootma, võivad saada tulevikus väiksema pensioni. Nagu te just äsja ütlesite, me keegi sada protsenti ei tea, kuidas läheb, aga see võimalus on olemas. Kuidas valitsus kavatseb maandada riski, et tulevius võib olla suur hulk inimesi, kes ei saa äraelamiseks piisavalt suurt pensioni? Ja millised on võimalike negatiivsete tagajärgede saabudes lahendused inimeste jaoks? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Jaa, võivad saada väiksemad või vähem, aga võivad saada ka rohkem, eks. Kumb siis tuleb? Kes teab. Maandame riski ju – no ma ei tea, ma olen seda nii mitu korda rääkinud – esiteks loomulikult sedakaudu, et peamine risk on sellisel juhul maandatud ikkagi riikliku pensioniosa ehk esimese samba kaudu, ja seda me suurendame praegu, see suureneb. Me räägime siin mingitest võimalikest stsenaariumidest, aga praegune raha või praegune pilt ju ütleb väga selgelt seda, et kui me praegused trendid paneme graafiku peale, siis me näeme väga selgelt seda, et asendusmäär väheneb. Meie reformi tagajärjel me seda trendi muudame, parandame seda situatsiooni. Sellega riski maandamegi. Maandame seda n-ö käega katsutavas tulevikus, mitte kuskil, ma ei tea, sajandi keskpaigas. Aga kui hästi suurt üldfilosoofilist pilti vaadata, siis tegelikult on kaks asja, millega tuleb tegeleda, kui me tahame, et pensionid oleks paremad. Esiteks on see sündimus ja teiseks on üleüldine majanduskasv. Nende mõlemaga. Ma väidan, et praegu on parim valitsus Eestile selle jaoks, et neid asju parandada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Maris Lauri, palun teine küsimus!

Maris Lauri
Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma saan aru, et ajaloolasena olete te minevikus väga kõvasti kinni, te räägite kogu aeg 17 aastast, aga minge veel kaugemale. Mulle tundub, et te räägite või vähemalt mõtlete oma kuklas Liivi sõjast või 17.–18. sajandi vahetusest, mis olid Eesti ajaloos päris koledad ajad. Te räägite kogu aeg sellest, mis on valesti, aga rääkige siis palun ükskord ometigi sellest, kuidas asi peaks olema õige. Me oleme siin neid kümneid küsimusi esitanud, aga te kangekaelselt keeldute selgitamast, milline see asi peaks õieti välja nägema. Miks me seda küsime? Hea küll, te ei ütle seda, mis juhtub kümne aasta pärast, aga teate, tahaks ikka kangesti teada, mis juhtub aasta või kahe pärast, et me suudaksime hinnata, mida teie valitsuses järgmisena tulete siia, mida te hakkate järgmisena tegema? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Näiteks eile olin ma rahanduskomisjonis ja esitlesin plaani, mida ma hakkan järgmiseks tegema. Pensionite teemal järgmiseks on meil plaanis järgmine erakorraline pensionitõus. See on ju ka plaanis meil, see on ju ka koalitsioonileppes ilusti kokku lepitud. Aga kui nüüd küsida seda, et mis siis see hea plaan on, vabandust, see eelnõu ongi see plaan ju. See ongi see meie plaan. No kas ta on ideaalne, ma arvan mitte, eks ole, me ei ela ideaalses maailmas, aga see ongi see meie plaan, kuidas olema peaks. Et noh võib mitte nõus olla või mitte rahul olla, aga selle plaani üle me siin ju räägime. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Pensionisüsteemi lammutamise eelnõus on valitud väljumiseks 2% pluss 4% lahendus, millega saab kogumispensionisüsteemist lahkuja tagasiulatuvalt välja võtta kõik kogutud vahendid, sh riigi poolt makstud 4%. Kas see on ebavõrdne kohtlemine? Ja minu arvates võrdne kohtlemine eeldab, et tagasiulatuvalt ei saa 4% välja võtta mitte keegi või saavad võtta kõik ehk ka need, kes ei ole kohustusliku pensionisüsteemiga liitunud. Sooviks teie kommentaari. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ikkagi ma pean parandama, et me ei lammuta midagi. Me lihtsalt ei lammuta midagi, see on nii. Ja tagasiulatavalt ei tehta ka mitte midagi. Tagasiulatuvalt ei tehta mitte midagi. Tagasiulatuvalt, ma ei saa sellest väitest isegi aru. 4% 20%-sest sotsiaalmaksuosast tõsteti ju ära juba esimesest sambast ammu-ammu, või noh, siis kui inimene liitus teise sambaga. Siis tekkisid nendel inimestel erinevad olukorrad, erinevad õigused ja erinevad kohustused. Ja nüüd me neid õigusi ja kohustusi ainult laiendame. Inimesed saavad ainult juurde õigusi ja võimalusi, mitte kelleltki ei võeta mitte midagi ära. Ja see 4% ei ole kuskile tagasiulatuvalt, see on juba ära võetud esimesest sambast ja pandud teise sambasse. Mida sellega edasi teha, see on ikka edasiulatuv tegevus, mitte tagasiulatuv tegevus. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh! See mu südant väga ei rahusta, et te ei lammuta mitte midagi. Mina ootaksin valitsuselt ehitamist. Aga kogumispensionide seaduse eesmärk on sätestada kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra. Selleks, et pakkuda isikule pensionieas täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Vaatame nüüd eelnõu eesmärki. Üks ja ainus selge lause ütleb, et eelnõu eesmärk on muuta kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks. Sellele järgneb samas lõigus hulk hinnanguid, mis ei ole kooskõlas ei mõjuanalüüsi ega ekspertide arvamustega. Kuidas on võimalik, et sellise vildaka ja kogumispensioni seaduse eesmärgiga mitte kooskõlas oleva eelnõu eesmärgi vastu on konkreetseid sätteid kaaludes jõutud tulemuseni, et põhieaduslik riive on proportsionaalne ja eesmärgipärane?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Kui me nüüd võrdleme neid kahte seadust, mida te just tsiteerisite siin, siis mina ütlen, et kuidas see võimalik on, väga lihtne – seadusandja tahe on vahepeal muutunud. Vabandust jah, aga ma tahtsin ... See, mida ma tahan öelda, on see, et seadusandja tahe on vahepeal muutunud ja see ongi. Ja rohkem põhjust ei pea olema. Meil ei pea rohkem põhjust olema. Me küsisime valijatelt, meil on selline plaan. Valija ütles jah, meile meeldib see plaan, valitsuses lepiti kokku ja see ongi piisav põhjus. Rohkem põhjust pole vaja. Meile tundub see hea plaan. Me võime siia juurde igasuguseid numbreid panna, te ütlete, et me ei arvesta analüüside ja ekspertidega. Meil on olemas terve hunnik analüüse ja eksperte, mis ütlevad, et see on hea plaan. Teile need ei meeldi, teile meeldivad teised analüüsid ja eksperdid, noh, jääbki maitseasjaks. Aga selles mõttes, et igat seadust saab ümber kirjutada, vot selles lõksus me ju nüüd olemegi. Ei ole niimoodi, et keegi kunagi võttis mingi seaduse vastu ja rohkem seda muuta ei saa. Selle asja nimeks oleks peenhäälestus, see ei ole see, millega me tegeleme. Ja mis puudutab siis riigi ülesehitamisse, näe, me ehitame midagi juurde, me ehitame juurde pensioni investeerimiskonto. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Austatud aseesimees! Hea minister! Olete mitu korda rõhutanud, et saite tohutu mandaadi selle seaduse läbiviimiseks. Minu teada küll ei Isamaa ega EKRE valimisi ei võitnud, aga see selleks. Küsimus järgmine. Mulle tundub, et neid rahanduslikke põhjuseid nendele küsimustele nagunii siin täna vastuseid ei saa, küll aga mulle tundub, et te olete päris tugev poliittehnoloogias, siis tuleb küsimus sellest vallast. Olete ise siin puldist öelnud täna välja ja teie koalitsioonipartner on väitnud, et sellel eelnõul ei ole midagi tegemist lähenevate kohalike valimistega, mis toimuvad siis oktoobris aasta pärast. Minu küsimus on, et kas oli juhuslik või kasutasite te sellist väga efektiivset retoorilist võtet, milleks on siis kordamine, et kas see oli põhjuseks, miks te kümme korda kasutasite sõna "september", kui tutvustasite seda süsteemi. Kas see oli juhuslik või olete te kuskilt head nõu saanud? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ometigi ka üks kompliment, aitäh! Ma oskan vähemalt poliittehnoloogiat. Ei olnud teadlik, lihtsalt see september ongi läbivalt sees siin erinevates tähtaegades ja nagu ma korduvalt olen rääkinud, meil ei olnud algne plaan sugugi nii hilja selle asjaga üldse ühele poole saada, meie soov oli palju varem. Muu hulgas ma pean ütlema oma n-ö ametipositsiooni järgi, praegune reform kuidagi ei taha haakuda riigi eelarvestrateegia või riigieelarve tegemise protsessiga, et seda on sinna, neid mõjusid on palju raskem tänu sellele praegu tekkinud graafikule, ajagraafikule, sisse võtta. Aga pole midagi, saame hakkama. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Hea minister! Teie eelnõus on ühe n-ö säästmismeetmena toodud välja pangahoius. Ja me teame, et pangahoiustel on selline turvavõrk nagu tagatisfond või hoiused on tagatud. Pensionifondidel sellist süsteemi ei ole. Võib-olla kõik inimesed ei võta kohe raha välja, aga tuleb majanduskriis ja inimeste rahavajadus suureneb, finantsturud lähevad alla, tööpuudus suureneb jne. Tekib n-ö fondijooks, inimesed lähevad paanikasse. Kui isegi üle 50% lahkub, siis need fondid kukuvad kokku ja kõik kaotavad. Kas te olete mõelnud sarnase tagatis- või turvavõrgustiku loomisele, et ei tekiks suuri kahjusid? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Jah. Aitäh! Esiteks, ma selle fondijooksu kohta ütlen seda, et ma olen rääkinud ja seda on arutatud Finantsinspektsiooniga. Meil on olemas kõik vahendid selle jaoks, et kui fondijooks tekib, see fondi väljamaksed ajutiselt peatada, et jõuaks nõudmised järjekorda panna ja varad rahulikult siis rahaks vahetada ja kahju minimeerida või see kahju üldse ära hoida. See on olemas. Teiseks on see pensionifondide varad kaetud teistmoodi kui hoiused. Seal, me ju teame, eks ole, pangad sisuliselt laenavad selle raha edasi, aga pensionimakse vastu on mingi vara olemas, selle vara väärtus võib kõikuda, aga ta ei ole sama iseloomuga nagu on hoiusel olev raha. Ja kui küsida seda, kas me oleme mõelnud mingisuguse kaitsefondi tegemisele, siis vastus on: ei ole, nendel erinevatel põhjustel, mis ma just ütlesin. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud minister! Kui hulk inimesi otsustab oma raha teisest sambast välja võtta, siis tekib meil hulk inimesi, kellel on käes hulk raha, millega nad tegelikult väga midagi peale ei oska hakata. Kas te olete ka siseministriga või valitsuses arutanud, mis meetmeid võtab Vabariigi Valitsus kasutusele siis, kui kasvab hüppeliselt näiteks igasuguste investeerimiskelmuste arv? Sest me ju teame, et see on täna selline suht trendikas kuriteoliik. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! No ma kuidagi, see depressiivne nägemus Eesti inimeste rumalusest ja nürimeelsusest ja vägivaldsusest on lihtsalt õudne. Ma ei jaga seda. No ei ole niimoodi, et kõik lollakad lähevad ja võtavad oma raha välja ja siis lihtsalt annavad selle petistele või joovad maha või, nagu siin korduvalt on öeldud, ostavad endale koju kümnenda televiisori. No ei ole niimoodi. See on inimeste finantsvara ja absoluutne enamus Eesti inimesi väga pikalt-põhjalikult ja hästi kaalub seda, mida ta selle varaga teeb. Ja me peame nagu aru ka saama, kui me neid jutte siin räägime, missugune on tänasel päeval pensioni teises sambas olevate varade struktuur. 20%-le inimestest kuulub 80% varasid. Selles mõttes enamikul inimestel on seal tühine summa, mediaansumma on 4000. Ja siis on meil mingisugune väike osa, mõni protsent, kellele kuulub üle miljardi, eks ole. Punkt üks, kas me tõesti arvame, et need inimesed, kellel on seal arvestatav suur summa, olgu nad siis suure sissetulekuga või olgu nad siis kaua kogunud keskmise sissetulekuga inimesed – sellisel juhul on nad pensionieelikud –, tormavad oma, ma ei tea, 60. eluaastal raha laiaks lööma? No ei torma, see lihtsalt absoluutselt ei ole tõenäoline stsenaarium. Selle mingisuguse hirmutamise stsenaariumiga ei ole isegi mõtet nagu ... No see on niivõrd ebatõenäoline.
Ja need inimesed, kes on seal olnud, näiteks tudengid, kes on alles väga vähe aega töötanud, või mingisugused väga madala palgaga inimesed või pikalt töötuna olnud inimesed või inimesed, kes on pikalt välismaal olnud ja kellel ei ole ka toimunud mingeid sissemakseid teise fondi, kellel on seal – kohe praegu ei suuda siin numbrit öelda, et meil on tohutu hulk inimesi, kellel on – pensionisambas alla 100 euro, see on mingisugune, ma praegu võin eksida, aga umbes kolmandik. No ja kui ostavad siis endale selle eest uue mobiili või televiisori. No ja siis? Mida nad selle 100 euroga siis seal ikka nii väga teevad? See nüüd küll ei ole ka petistele mingi tohutu saak ega ole see ka Eesti majandust uppi ajav ja see ei ole ka midagi sellist, mis päästaks meid 40 aasta pärast, meie pensionisüsteemi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Lugupeetud minister! Meie riigis on olemas vanaduspensionärid ning nende kõrval on ka grupp inimesi, kelle töövõime on madalam võrreldes teistega seoses mingisuguste haigustega. Võib juhtuda, et just seoses haigusega inimene tahab oma raha tagasi võtta ka teisest pensionisambast, aga ei saa, kuna süsteem ootab, et temast saab vanaduspensionär. On ka juhtumeid, kui sellised inimesed pöörduvad ka annetajate poole selleks, et saada raha, samas neil on olemas see raha, lihtsalt see raha on lukustatud. Ma tean, et seoses selliste juhtumitega on ka pöördumisi õiguskantsleri poole, kus väidetakse, et see ongi praeguse süsteemi ebaõiglus. Siin nii palju räägitakse sellest võrdse kohtlemise asjaolust. Kuidas teile tundub, kas praegune süsteem on ikka võrdne ja samamoodi suhtub inimestele, kellel on erinevad elu olukorrad? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma olen seda mitu korda öelnud, et praegune süsteem ei ole võrdne. Praeguses süsteemis ongi inimestel erinevad õigused ja erinevad kohustused. Ma toon ühe väga markantse näite, mis põhimõtteliselt peaks lõpetama ära selle jutu, et meil on esimese ja teise samba varad on võrdsed varad. Teist sammast on võimalik pärandada, esimese samba osakuid ei ole võimalik pärandada. Kui inimene ära sureb, siis tema riiklik pensionimakse lihtsalt lakkab ja kõik. Aga kui tal on teises sambas varad ja ta on teinud vastava testamendi, siis tal on võimalik seda edasi pärandada. Nüüd korra on varem ka tulnud see küsimus töövõimest või töövõimetusest täpsemalt. Realistlikult võttes taolistel inimestel on tegelikult tõenäoliselt üsna väikesed varad seal teises sambas, aga võib ka olla jah, et mõni inimene, kes on väga hea sissetulekuga olnud, satub, ma ei tea, kas või autoõnnetusse või tööõnnetusse ja pärast seda on tal puuduv töövõime ja sellisel juhul praegu ei ole tal selle rahaga mitte midagi teha, ta peab virelema kuni pensionieani ja siis hakkab seda raha alles saama, kusjuures on selge risk, et ta näiteks ei näegi seda pensioniiga oma tervise tõttu, sureb enne ära. Ei, see ei ole õiglane ja see ei ole võrdne kohtlemine ja selle võrdse kohtlemise nõudega minu meelest ei ole võimalik kuhugi sõita, see on nii põhistamata, et sellega kindlasti, noh kui keegi ka tahab vaidlustada kohtus, hea küll, aga mina ei näe siin mingit riski, et see oleks nagu see alus, millega see seadus kehtetuks tunnistatakse. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Ivari Padar, palun, teine küsimus.

Ivari Padar
Lugupeetud härra minister! Kui nüüd rääkida võimalikust vastuolust põhiseadusega, et mis takistab eelnõu viimist põhiseadusega kooskõlla selliselt, et seni kogunenud 4% osa saab suunata pensioniinvesteerimiskontole, aga mitte võtta päris välja. Ja sellise lahendusega saaks ju ühelt poolt lihtsalt kõrvaldada vastuolu ja teiselt poolt viia ellu eelnõu eesmärk.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Noh, mis takistab? Ei miski ei takista, aga väide iseenesest, et see on põhiseadusevastane, sellega ei saa nõustuda. See on lihtsalt väide. Mina ei ole nagu nõus, et see on põhiseadusevastane. Kõigele lisaks, noh, ma veel kord ütlen, et pigem ma näen siin selget riski, et sellisel juhul vara, mis on juba sinu oma, mida sa praegu küll käsutada ei saa, millel on käsutamispiirangud, aga vara, mis on sinu oma, taasriigistatakse. Et noh, selline natsionaliseerimine, ma arvan, et siin põhiseaduseriive on palju rängem. Et seda teed minnes me astume hoopis teises kohas hoopis teiste paragraafide vastu, kus on täpselt samamoodi, kas see pärast leiab kinnitust või mitte, aga kus on täpselt samamoodi võimalik püsti panna süüdistus, et siin on mingi põhiseaduserikkumine. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, palun teine küsimus!

Kalvi Kõva
Aitüma! Alustuseks ütlen, et mina seda eelnõu ei toeta. Aga nagu ma siin olen lugenud, siis eks koalitsioonil on hääled koos, täna te selle ära koputate. Eks elu näitab, kas see ka seadusena rakendub. Aga vaatame siis tulevikku. Hea Martin! Kuidas te tagate selle, et inimeste informeerimine ja harimine kõikvõimalike investeerimisega seotud teemadel, kuidas see inimene siis seda investeerimiskontot avab ja kõik muu, ehk kuidas te inimesi harite, et oleks võimalikult vähe kõikvõimalikke investeerimiskelmusi? Nagu sa võib-olla ka vahepeal uudiseid loed, siis neid ei ole ju sugugi mitte vähe, neid investeerimiskelmusi, juba ka täna. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma püüan uudiseid vähem lugeda, ainult depresseerib. Aga oli küll siin mingi lugu, kuidas inimesel oli kodus, ma ei tea, 150 000 sularaha ja suudeti see talt sujuvalt välja pigistada. Ma kohe imestan, et kellel niipalju sularaha kodus on. Aga rakendub ikka, Kalvi, küll ta ikka rakendub, see seadus. Ikka rakendub. Aga harimise kohta ma ütlen – muidugi juba ühe korra tuli see jutuks –, et esiteks, loomulikult inimesed, kes hakkavad mingisuguseid otsuseid langetama, küllap nad üritavad ennast enne kurssi viia, mis nende valikud on ja mis üldse on nende valikutega võimalikud tagajärjed. Tänasel päeval on selge juba see, et nii pensionikeskus kui ka maksuamet kui ka Sotsiaalkindlustusamet loovad eraldi infoleheküljed või veebileheküljed selle jaoks, korduma kippuvate küsimuste rubriigi, tehakse n-ö kuum telefoniliin, kuhu inimesed saavad helistada. Eraldi muidugi tegelevad harimisega, kui nii võib öelda, loomulikult siis finantsturul igasugused tootepakkujad – mitte neid siis nüüd segamini ajada petturitega. Aga pole ju vist kellelgi kahtlust, et kui inimene läheb panka ja ütleb, et ma tahaks nüüd oma teise samba ära lõpetada, siis pank paneb talle laua peale vähemalt kolm ilusat brošüüri, mis ütlevad, kui palju toredaid võimalusi on sul veel peale selle, et sa siit praegu oma rahaga ära lähed. Ka seda võib nimetada harimiseks ehk siis inimestele valikute pakkumiseks. Reklaam iseenesest on hariv asi. Ja loomulikult mina arvan, et avalikkust harib ka see, mida me praegu siin teeme, ehk siis poliitiline debatt. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Teeme väikese vaheaja, anname esinejale võimaluse hetkeks hinge tõmmata. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

Enn Eesmaa Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Aseesimees Siim Kallas
Head kolleegid! Jätkame istungit. Ma palun minister Helme tagasi siia pulti!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Suur tänu juhatajale väikese puhkusehetke eest!

Aseesimees Siim Kallas
Järgmine küsija on Signe Kivi. Palun!

Signe Kivi
Tänan Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Täna ei ole teada ja te olete ise siin seda Riigikogu saalis kinnitanud, et milliseks kujunevad valitsuse pakutava teise samba reformi lõplikud tingimused ja kui paljud ning mis summas inimesed sinna kogutud raha välja võtavad, aga kindel on, et kohustusliku kogumispensioni kaotamine ja teise samba osatähtsuse vähenemine pensionisüsteemis toob riigile kaasa vajaduse tõsta riigi sissetulekuid ehk makse. Küsimus, milliste konkreetsete maksude tõstmise arvel plaanite rahandusministrina finantseerida reformi tulemusena riigieelarvele tulevikus tekkivaid täiendavaid kulutusi? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma siiski vaidleks vastu, et selle eelnõuga pannakse need tingimused lõplikult paika, mis meil ees on, millega järgmisest aastast hakkab teisest sambast vabatahtliku lahkumise puhul kogu regulatsioon tööle. Kui hilisematel aastatel millalgi tekib vajadus või soov midagi muuta, siis selle jaoks tuleb juba eraldi eelnõuga välja tulla ja praegu on raske midagi konkreetselt välja tuua või öelda, et millal või mida me tahaksime siis ümber teha. Ma vaidlen ka vastu sellele, et meil tekib vajadus tõsta makse, et ikkagi täpselt vastupidi. Kui pensionireform käivitub, teise samba reform käivitub sellisel viisil, nagu meie seda näeme, siis riigieelarvesse laekuvad summad kasvavad, mis tähendab, et vastupidi, riigieelarves tekib fiskaalruumi juurde ja väide, et meil tuleb tulevikus makse tõsta, räägib mingisugusest väga kaugest tulevikust, mingitest väga hüpoteetilistest olukordadest, mille vastu võib täpselt sama rahulikult öelda, aga tegelikult meil tulevikus saabub rohepööre ja digipööre ja toimub hüppeline elukvaliteedi kasv, mistõttu me võime hoopis makse langetada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Ma küsiks veel nendest põhiseaduse riivetest või põhiõiguse riivetest. Et üks riive on kindlasti õiguspärase ootuse riive. Et inimestel on ootus, et reeglid, mis on vastu võetud, jäävad kehtima ja neid tagasiulatuvalt ei muudeta. Jah, Riigikohus on asunud seisukohale, et kui see mõju kaalub üles või ta ei ole liiga suur, siis võib teatud reegleid tagasiulatuvalt muuta. Mõju on kindlasti suur, kui see 747 000 inimest ja 5 miljardit eurot. Te olete vaadanud mööda sellest, mis õiguskantsler on viidanud, sest õiguskantsler tegi tegelikult paar ettepanekut, kuidas sellest olukorrast välja tulla ja põhiõigusi mitte riivata. Ma küsin – seda on erinevates vormides küll küsitud, aga ma küsin siiski seda –, et miks te seda ignoreerite, miks te inimeste õiguspärast ootust ei austa. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma saan aru, et juristidele meeldib põhiseadusest rääkida rohkem, aga mina tooksin siia kõrvale, et näiteks Riigikohus ise on meile andnud siin selge pretsedendi või suunise, et kui meil on muudetud sõjaväelaste ja politseinike eripensioneid või ka teisi eripensioneid, siis ju mindi nende muudatustega kohtusse justnimelt õigustatud ootuse põhjal ja Riigikohus ütles, et selline õigustatud ootus, jah, et riive on, aga selline õigustatud ootus ei ole takistuseks pensionisüsteemi muutmist ja tegelikult sisuliselt inimeste tulevase pensioni vähendamist. Et see, noh, ma ei lähe siin detailidesse, see on kindlasti keerulisem ja mitmetahulisem, aga põhimõtteliselt üsna sarnane kaasus, inimeste pensioniskeemi muutmine, kusjuures antud juhul konkreetselt nende inimeste kahjuks on Riigikohus on öelnud, et nad on põhiseaduspärane. Kusjuures Riigikohus ütles, et põhiseaduspärasust õigustab veel see, et see on administratiivselt põhjendatud või administratiivse lihtsustamise argument oli nende jaoks ka veel argument, et kui me teeme väga keerulise süsteemi ehitame, et selle keerulise süsteemi vältimine võib ka olla üks põhjus miks seda riivet teha. Nii et kui me räägime põhiseaduslikest riivetest, siis ei rahandusministeeriumi poolt tellitud uuring ega justiitsministeeriumi poolt tellitud uuring ei eita seda, et on olemas terve rida punkte, kus põhiseaduslik riive on sees. Mida me väidame, on see, et need riived on kas põhjendatud või proportsionaalsed ja sellega ei ole meil olemas olemuslikku vastuolu põhiseadusega. Jah, nii ongi. Ja mis ma tahtsin veel vastata, miks me ei järgi neid suuniseid või neid ettepanekuid, mida õiguskantsler välja pakkus, on väga lihtne, sest ausalt öeldes peame seda pisut sobimatuks, et õiguskantsler pakub meile välja mingisuguseid poliitilisi, siis eelnõudesse, poliitlisi lahendusi, mis talle meeldivad rohkem, kui need, mis valitsus on teinud, et see ei ole tema töö. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Keit Pentus-Rosimannus, palun, teine küsimus!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Nagu te ka ise tunnistasite, siis selle muudatusega te veeretate ühe paraja miini ette järgmisteks aastakümneteks järgmistele valitsustele. Nagu kõik prognoosid ja analüüsid näitavad ja kinnitavad, siis selle kogutud ja pensionideks mõeldud raha võtavad eelkõige välja just kõige kehvemas rahalises seisus ja kõige kehvema finantskirjaoskusega või finantsoskusega inimesed. Isegi kui neid on 20%, nagu siin viimased analüüsid ja prognoosid on öelnud, siis see tähendab, et mõnekümne aasta pärast on üle 100 000 inimese, kelle pension on umbes kolmandiku võrra väiksem, kui ta oleks praeguste reeglite jätkumise korral. See on üle 100 000 inimese, kes jäävad siis majanduslikult tõeliselt väga raskesse seisu ja loomulikult ei ole mõeldav, et seda siis sellel hetkel on võimalik lihtsalt pealt vaadata. Nagu Signe Kivi oma küsimuses viitas, tähendab see sel hetkel tollase valitsuse jaoks tõenäoliselt väga suurt ja hüppelist maksutõusu. Ma muidugi saan aru, et te proovite sellest mööda hiilida, sellest vastamisest, aga millistest maksutõusudest, milliseid maksutõuse te ette näete tulevikuks, et seda auku kompenseerida, mida te tekitate? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Esiteks ma pean tõesti, mõtlesin kohe hoolega järgi, et millal ma ise tunnistasin, et tulevikus läheb sellepärast kehvemaks, ma tõesti ei mäleta, et ma oleksin praegu sellist tunnistust teinud. Ma, vastupidi, kogu aeg üritan selgitada, et meie vaates tegelikult see teeb paremaks asja ja ei vähenda inimeste tulevasi sissetulekuid ja ei ole seda tunnistanud. Mina vaidlen ka vastu sellele väitele, et tulevikus on inimeste pension 1/3 võrra väiksem. See on väga kummalise arvutuse ja spekulatsiooni tulemusel saadud väide, mida on võimalik mõningate lihtsate sisendite või eelduste muutumise puhul oluliselt, see kaotab oma sellise, tulemus kaob täiesti ära sellisel moel. Mida ma saan väita, on see, ja seda ma olen korduvalt väitnud ja siin on ka korduvalt arutatud või küsimustega üritatud kuidagi ümber lükata, on see, et tänu teisele sambale on viimased 15 aastat olnud esimene sammas väiksem, praegused, tänased pensionid väiksemad umbes 10%. See on selgelt arvutuslikult väljatoodav, kuidas see on või miks see nii on, ja see on fakt, see on see, mis on olnud siiamaani. Nüüd kui keegi ütleb, et 30 aasta pärast on täpselt risti vastupidi, siis seda võime niimoodi arvata, võime vastu vaielda. Aga ma tahaks veel seda öelda, et kui siin te püüate manada olukorda, kus kusagil, ma ei tea, aastal 2045 näiteks, tekib mingisugune ootamatu tohutu auk, mida siis selleaegne valitsus peab mingisuguste drastiliste sõjakommunismi maksutõusudega hakkama leevendama, siis see ju ka ei ole tegelikult, see ei ole nagu tõsine jutt. Nii nagu me praegu vaatame oma pensionisüsteemi või kõiki sotsiaalsüsteeme siiski mingisuguses pikas trendis või mingisuguses pidevas protsessis, ei ole võimalik, kui nüüd mingit sõda või ma ei tea, mingisugune haigus ei pühi poolt Eestit tühjaks või mingit sellist ufo invasiooni ei tuleks, siis ei jõua sellised asjad kätte meile ootamatult. Nii nagu meile ei jõua kätte ootamatult see, et meil täna on liiga väike pension, see ei rahulda ei pensionisaajaid ega ka ühtegi poliitikut, et see ei jõudnud ju meile kätte, ma ei tea, üleeile. See on pikk protsess, mis on olnud selline olukord ju kaua juba ja erinevad valitsused on erinevatel viisidel üritanud seda probleemi leevendada. Praegune valitsus on teinud ühe erakorralise pensionitõusu ja teeb neid veel. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Priit Sibul, palun!

Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Siin selle arutelu käigus on kasutatud õige kurje ja keerulisi sõnu, isegi sõjalist terminoloogiat. Mul mõned lihtsad küsimused selle 4% osas. On räägitud harimisest ja inimeste aitamisest ja informeerimisest. Mul on küsimus, kas meil on statistikat, kui palju on neid inimesi, kes teadsid ja said aru või on täna teadlikud sellest, et see 4%, mis personaliseeritakse sotsiaalmaksust ja teise sambasse tõstetakse, et nende esimene pensionisammas selle võrra väheneb. Mis see statistika ütleb meile, kui informeeritud need inimesed tänases süsteemis on? Ja teine küsimus: kui ma mõneti võin aru saada sotsiaaldemokraatidest, et nende jaoks võib-olla ei ole probleem see 4% personaliseeritud samba taasriigistamisest, siis kas teie saate aru või oskate mulle öelda, kuidas reformierakondlased seda mõistlikuks saavad pidada? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ühiskonnauuringute instituut tellis küsitluse, kus praeguse pensionisüsteemi kohta ja pensionireformi kohta küsiti terve hulk küsimusi. Ja tõepoolest, üks küsimus, mis seal küsiti, oli ka see, kas inimesed teavad, et nende praeguse pensioni arvelt käib see teise pensionisüsteemi sissemaksete tegemine. Kui ma nüüd õigesti mäletan, oli tervelt 86% inimesi, kes ütles, et nad ei teadnud seda. Ehk inimeste teadlikkus sellest, mismoodi praegune pensionisüsteem toimib, on väga-väga madal. Ma arvan – või mis ma arvan, ma olen täiesti kindel –, et tänasel päeval on inimeste arusaamine pensionisüsteemist ja teadmine sellest, kuidas ta toimib, tükk maad parem, kui ta oli aasta tagasi, sest see avalik debatt, mida me oleme pidanud siin selles saalis ja meedia kaudu ja, ma oletan, inimesed n-ö süldilaua taga samuti, see on kindlasti inimeste arusaamist ja teadmist suurendanud ja ka nende tulevasi valikuid kindlasti selles mõttes nendele paremini arusaadavaks teinud.
Nüüd, jah, küsimus sellest, et kuidas on võimalik, et ennast liberaalseks pidav ja ka ennast mingil moel parempoolseks pidav erakond sõdib küünte ja hammastega vastu valikuvabadusele, konkurentsile, inimeste võimalusele oma rahaga ise ringi käia ja teeb seda väitega, et nad muretsevad 40 aasta pärast olevate sotsiaaltoetuste pärast, siis ega see loogiline ei olegi. Vastus, mida mina suudan anda, või põhjendus, mida mina näen, on siin selge – kuidas nüüd ütelda? – ebaproportsionaalselt suur hoolimine finantsinstitutsioonide heast käekäigust võrreldes kõikide muude hea käekäiguga.

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun, teine küsimus!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud minister! Ma soovitaks sul julgemalt vastata, siis inimesed ei peaks kaks korda sama küsimust küsima, või rohkemgi. Ma küsin, pean siiski küsima, et kolleeg Sikkut küsis, et millisel juhul peab siis valitsus seda reformi õnnestunuks ja millisel juhul ebaõnnestunuks, olete vastanud, et see on väga hea plaan ja tore, et sa plaani õigsuses veendunud oled, aga mis nüüd siis õnnestumise või ebaõnnestumise mõõdikud siiski on. Mina loen selle eelnõu seletuskirja, kus öeldakse, et eesmärk on see, et inimesed saavad raha kätte. Siis on siin juttu siin sellest, et suureneb konkurents, kuna siis tekib rohkem erinevaid investeerimisteenuseid ja siis arvatakse, et võiks kasvada pensionifondide tootlus. Nii, nüüd, mis see sinu sisemine mõõdik siis on, kui palju peab kasvama siis tootlus, millisel viisil väljendub konkurentsi elavnemine või on tegelikuks õnnestumise või ebaõnnestumise mõõdikuks lihtsalt see, et kas 21. aastal saab raha kätte või mitte või on mingeid laiemaid mõõdikuid ka, sul ka vähemalt sisemiselt määratud. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ei ole sisemiselt mingeid suuremaid-laiemaid mõõdikuid määratud, ma ütleks, et see konkurents ja tootlus on omavahel selgelt seotud, et tootlus paraneb siis tänu konkurentsile, et see on nagu peaks olema, noh, siin on mõned saadikud on pidanud mind täielikuks neandertaaliks majandusteemadel, aga see ABC peaks ikkagi olema vist kõigile arusaadav. Aga ja inimeste raha kätte, ma ütleks niimoodi, et võib-olla ütleme, võib-olla erinevatele inimestele ka koalitsiooni sees või kogu selle eelnõu tegemisel on ka erinevad rõhuasetused, mis neile on olulisemad. Võib-olla mõne jaoks on raha kätte olulisem eesmärk, teise jaoks on tootlus olulisem eesmärk. Eks neid põhjendusi on võimalik leida erinevaid. Aga kui keegi noh, siin süüdistab meid selles, et meie eesmärk on lammutada ära või lõhkuda ära teine sammas, siis noh, see kindlasti ei vasta tõele. Et meie eesmärk ei ole teist sammast ... Kui me oleks seda tahtnud teha, siis me oleks siin täna teistsuguse eelnõuga. See teistsugune eelnõu oleks selline, et alatesm, ma ei tea, 2022. aasta 1. jaanuarist teist sammast enam ei ole, ja siis hakkame sealt, sissemakseid enam ei ole, ja siis hakkame sealt kuidaig vaikselt raha välja lappama, et siis me oleks sellise eelnõuga siin. Ega siis me ei häbeneks seda, kui me seda tahaks teha. Aga seda me ei taha teha. Me tahame teha inimeste valikuid ja võimalusi, investeerimisvõimalusi, võrreldes praeguse kehva ja nagu näha on, tuleviku suunas ka mitte väga palju paremaks muutuva süsteemiga võrreldes paremaks, et see on tegelik eesmärk ja me arvame, et need liigutused või muudatused, mis me teeme, viivad meid selleni. Aga jah, kui küsida, mis see mõõdik on, kui võrreldes tänasega, ja ärme võta siis ühte aastat, võtame kasvõi viieaastase perioodi. Tootlus paraneb, toodete hulk, mida pakutakse, on paindlikum ja need tooted meelitavad, või ütleme, leiavad turgu, siis me arvame, et on õnnestunud jah. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh sõna andmast! Lugupeetud rahandusminister! Kuulates teie vastuseid, ma tahaksin nüüd täpsustada, et osast teie vastustest tuli välja, et te peate 17 aastat tagasi loodud teise pensionisamba süsteemi ebaõiglaseks, see on justkui tekitanud ebavõrdset kohtlemist ja teie hakkate nüüd siis seda ajaloolist ebaõiglust tagasi pöörama. Ja osa vastuste puhul jäi mulle mulje, et te ütlete, et see on ebavõrdne sellepärast, et need, kes jäid esimesse sambasse, nemad justkui ei saa täiendavat nelja protsenti, vaid see on see neli protsenti, mis sinna ikka tuleb. Ja samal ajal te nüüd annate siis nendele, kes läksid teise sambasse ja kes on justkui võrdsemalt koheldud või eeliskoheldud, võimaluse sellegi 4% sealt teisest sambast välja võtta, vastupidi nendele, kes on esimeses sambas ja kes ei saa midagi välja võtta. Palun selgitage mulle, mis see teie loogika ikka selle ebavõrdsusega on! Ja kuidas te siis seda ajaloolist ebavõrdsust nüüd heastada kavatsete selle reformiga?

Rahandusminister Martin Helme
Jah, võib-olla peaks alustama sellest, et küllap meil on pisut erinev arusaamine või, ütleme, erinev suhtumine sellesse sõnasse "ebavõrdsus". Kui mina räägin ebavõrdusest, siis ma ei pea seda tingimata millekski, mis on kuidagi, noh, me ei räägi sotsiaalsest ülekohtust, vaid me räägime sellest, et inimestel on erinevad tingimused, erinevad õigused ja kohustused ja me ei saa neid pidada võrdseteks. No seesama näide, mis ma enne tõin, et esimese samba osakut sa ei saa pärandada, aga teise samba osakut sa saad päranda. Need on ebavõrdsed, need ei ole omavahel võrselt koheldud asjad. Me saame siia kindlasti juurde panna hinnanguid, mis on kas objektiivsed või subjektiivsed, et kas üks ebavõrdne osis on parem või halvem või ebaõiglasem või õiglasem, aga kui ma räägin ebavõrdsusest selles võtmes või selles põhiseadusliku riive võtmes, siis ma räägin ikkagi sellest, eelkõige, et ongi erinevad tingimused inimestel, kes on kas esimeses sambas ainult või esimeses ja teises sambas praegu mõlemas. See on see, millest me räägime. Ja sealt edasi järgmine samm. Kui me räägime sellest, et näiteks õiguskantsler nõuab, et neid tuleb võrdselt kohelda, siis see tegelikult on põhjendamatu nõudmine. Nad juba praegu ei ole võrdses positsioonis ja neid selle tõttu ei peagi võrdselt kohtlema.
Nüüd selle 4% küsimus. Toon hästi lihtsa näite. Kui inimene on olnud mõlemas sambas, esimeses ja teises, maksnud ära viiendiku ehk 20% oma esimese samba osakust, siis tal ju peaks olema – teoreetiliselt või siis loogiliselt, kui me ütleme, et kõik on võrdselt koheldud – viiendiku võrra väiksem esimene sammas. Aga tal ei ole. Tal on tegelikult vähem kui kümnendiku võrra väiksem esimene sammas. Tema esimest sammast kompenseeritakse kogu ülejäänud maksumaksjate arvel eelarve ülejäänud vahenditega, mille maksavad kinni nii tema ise kui ka teise sambaga inimesed. Miks nii tehtud on? See on selgelt poliitilise valiku tulemus, et muuta inimestele teises sambas olemine soodsamaks või ahvatlevamaks või seda n-ö teist sammast kuidagi võimestada. Seda võrdsust ei ole praegu ja seda ei ole algusest saadik selles süsteemis sees olnud. Võib-olla on vale mulje jäänud, aga minu sõnum on kogu aeg olnudki see, et me ei pressi siia mingisugust võrdsust või me ei hakka neid inimesi tagasi võrdsustama. See ei olegi võimalik. Me loome inimestele rohkem võimalusi ja rohkem vabadust, et nad saaksid oma valikuid siit edasi viia. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, teine küsimus, protseduuriline ei lähe arvesse.

Kalvi Kõva
Aitüma! Mul selline küsimus, et mina nimetan seda teise samba lõhkumiseks, sina nimetad seda teise samba või pensionisüsteemi reformiks ja siit minu küsimus, et kui see on reform, siis miks ei ole selles eelnõus käsitletud võimalusi, kuidas tuua pensionisüsteemi rohkem lisaraha. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ütleme, et sissejuhatus ja küsimus minu meelest ei haakund, aga hea küll. Lisaraha. Jah, laias laastus ma võin, ütleme, et see eelnõusse otseselt praegu tõesti ei puutu, aga kui me küsime küsimuse, et kuidas lisaraha tuua, siis ega neid valikuid on väga erinevaid. See, mis meil siin debatist on korra läbi käinud, et võimalus, et me tulevikus kolmandat sammast, teine ja kolmas muutuvad praeguse reformi tulemusel rohkem sarnaseks, kui nad siiamaani on olnud, kas või sellepärast, et nad on vabatahtlikud, aga ka maksukäitumise mõttes nad muutuvad sarnasemaks, et sellisel juhul see kolmas sammas muutub ikkagi teatavas mõttes nihukeseks ussjätkeks. Me peaks nagu mõtlema, et kas meil on võimalik seda kolmandat sammast ümber kujundada või liita ja muuta, ütleme siis, liita teise sambaga või kujundada ta ümber kogu sisu poolest teistsuguseks ja mis need variandid on, mis on n-ö aruteludest läbi käinud, sellest töörühmast läbi käinud, kes seda reformi ette valmistas. Kõige rohkem on arutatud ideed tööandjapensioni kohta. Teine variant, mida arutati, on teha see isiklik pensioni kogumine veel suurema võimalusega ehk siis, et sa saad panna sinna palju rohkem kui praegu, suurendada oma palga sissemakseid. Et neid variante on ja need on poliitiliste valikute küsimused, milleni me võime jõuda palju lähemas tulevikus, kui arvata või karta keegi oskab, aga otsus, mis me vastu võtsime selle reformi tegemisel, oli see, et kõigepealt teeme selle teise samba reformi ära. See on suur muudatus, sellel suurel muudatusel on terve hulk tagajärgi, mis peavad n-ö paika loksuma või mingisuguse uue tasakaalupunkti leidma, ja siis me saame teha ära järgmised muudatused ka selle kolmanda sambaga või ka raha juurde toomise vajadusega. Ma saan aru, et sotsiaaldemokraatide jaoks on raha juurde toomise võimalus esimeses järjekorras alati see, et tõstaks mõnda maksu, ja tuleb välja, et reformikate jaoks ka, aga see ei pruugi alati üldse nii olla. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Keit Pentus-Rosimannus, palun! Teine küsimus.

Keit Pentus-Rosimannus ja Jürgen Ligi. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Valitsus on oma ametispüsimise sidunud nüüd selle eelnõu arutelu tulemusega. Te olete sidunud selle valitsuses püsimise sellega, kas teil siis õnnestub läbi suruda eelnõu, mille puhul juba on hulk eksperte leidnud, et tegu on põhiseadusega vastuolus oleva muudatusega. Tõenäoliselt see vaidlus seisab ees ja kui peaks selle vaidluse tulemus olema see, et tegu on muudatusega, mis ei ole meie põhiseadusega kooskõlas, siis mida see ütleb valitsuse püsimise kohta, kui valitsuse püsimine on seatud sellest sõltuvusse.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Esiteks ma ütleks niimoodi, et valitsus sidus selle usaldusega muidugi esimesel põhjusel selle tõttu, et opositsioon võttis kasutusele obstruktsioonitaktika. Ma ei pea seda kuidagi laiduväärseks või ma ei tea, alatuks, et opositsioon kasutab tema käsutuvuses olevaid vahendeid, et oma poliitilisi seisukohti kaitsta või ka oma valijate huve kaitsta või siis ütleme poliitilist võitlust pidada. Lihtsalt selle vastu on valitsusel omad viisid. Üks neist on usaldusega sidumine. Ja see, et valitsus selle usaldusega sidus, näitab minu meelest väga üheselt seda, et valitsus on väga enesekindel. Et me usume sellesse eelnõusse, et me usume selle eelnõu vankumatusse toetusesse siin saalis, vähemalt koalitsioonisaadikute poolt. Ja nüüd põhiseaduspärasusega. Hulk eksperte, noh, kas neid nüüd nii hulk ongi olnud, aga üks neist ekspertidest oli palgatud siis finantsinstitutsioonide poolt ja üks põhiseaduspärasuse teemal kritiseerinud inimene põhiseaduslikust institutsioonist põhimõtteliselt taaskasutas neidsamu jutupunkte pärast. Et mul on vastu panna siin terve hulk teisi eksperte, kes ütlevad, et põhiseadusega ei ole meil mingit probleemi. Tõenäoliselt või noh, ma pean seda tõenäoliseks, et see jõuab mingil hetkel ka kohtusse, mingid vaidlused tulevad üles, minu meelest oleks poliitilise protsessi seisukohalt palju õiglasem, viisakam ja puhtam, kui kõigepealt seadus välja kuulutatakse ja siis, kui kellelgi tõesti on kaebus, siis ta pöördub kohtu poole. Ma ei arva, ma ei pea seda õigeks, kui seda üritatakse, seaduse kehtima hakkamist üritatakse takistada presidendi poolt, aga eks president on vaba, nagu me teame. Et mina ei arva ka seda, et ma ei vaata murega või hirmuga Riigikohtu poole. Ma arvan, et kui see vaidlus jõuab Riigikohtusse, siis me tuleme sealt välja võitjana, me oleme need argumendid läbi kaalunud, me oleme kriitikat arvesse võtnud ka eelnõu tegemisel, me oleme nendes kohtades, kus on kriitika või need põhiseaduslikud murekohad on tõstatatud, me oleme nad kõik läbi töötanud. Kus me oleme näinud, et see risk on, seal me oleme seda riski maandanud või neid riskikohti vähendanud, noh kasvõi toon näite sellesama väljamakse jupitamise osas, kus öeldi, et see on arbitraarne öelda, et 10 000-st ülespoole on ühtemoodi väljamaksmine 10 000-st allapoole on teistmoodi väljamaksmine, selle me lahendasime, jõustumisteemadel me lahendasime siin, noh, selles mõttes neid kohti, mida meie oleme hinnanud, et see kriitika on olnud põhjendatud või õigustatud või need riskid on olemas, seal me oleme seadust parandanud või muutnud eelnõud. Aga kus me oleme näinud, et tegemist on poliitilise retoorikaga, n-ö väärtusvalikutega, seal me leiame, et me oleme väga valmis kaitsma ennast seal kohtus ja tulema võitjana välja. Ja kui siis tõepoolest kohus ka mingisuguses punktis, see on ju täiesti selge, et tervet seadust kindlasti kohus ei sea kahtluse alla. Et kui ka siis mingisuguses punktis on vaja midagi muuta, eks siis tuleb midagi muuta, aga sellel ei ole mingeid järelmeid valitsuse püsimisel. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Priit Sibul, palun!

Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma pole kunagi arvanud, et tänane süsteem ei ole kellelegi kasulik. Loomulikult, fondid, fondihaldurid, kõrgemat palka teeninud inimesed – ja viimaste jaoks ei muutu mitte midagi, esimesed peavad hakkama konkurentsis rohkem toimetama ja ka nemad saavad oma tulemid säilitada. Täna on siin palju räägitud tulevikuvaesusest ja sellest, justkui see eelnõu lükkaks inimese tulevikus keerulisse olukorda. Ma palusin Rahandusministeeriumilt ühe tabeli, kus oli selge see, mis on tänaseks toimunud. Eehk madalat palka teenivad inimesed, kes maksavad 2% ära, saavad alguses 2,4%, kümne aasta pärast 1,1% kõrgemat pensioni kui teised. Ja õiguskantsleri poole on pöördunud inimene, kes tõestab, et tema pension tänu teise sambaga liitumisele on väiksem, kui see oleks olnud siis, kui ta oleks liitumata jätnud. Kuidas te seda kommenteerite?

Rahandusminister Martin Helme
No see teema, jah, mis on nüüd õiguskantsleri poole pöördumise teema, on tegelikult sama teema, mida siin korra olen puudutanud. Kui inimesed ütlevad, et aga kes garanteerib, et tulevikus on nii või naa või kes garanteerib, et nende pensionid või inimeste pensionid on paremad. Aga praegu ka ei garanteeri keegi mitte midagi. Kui sa oled teises sambas, siis keegi ei garanteeri sulle mitte midagi. Võetakse sult raha ära 20 aastat või 40 aastat ja öeldakse, et oops, ei tulnud välja, oli vale investeerimisstrateegia ja kogu lugu. Ja keegi ei garanteeri mitte midagi. Nii et seda garanti nõutakse ainult ühes suunas. Ma ei ole nõus, et see ühesuunaline tee on, see peaks olema kahesuunaline tee.
Nüüd, mis puudutab neid arvutusi, siis arvutusi on väga erinevate eeldustega. Muudad eeldusi ja saad teistsuguse arvutuse, see on see n-ö numbrimaagia. Aga noh, ma tooks nagu sisse ühe niisuguse põhimõttelise küsimuse trendist. Esimest sammast indekseeritakse meil seadusega. Esimene sammas – ja see on see, millele on juhtinud tähelepanu väga mitmed saadikud – ei ole sõltuv otseselt sotsiaalmaksu laekumise summast, vaid esimene sammas on meil indekseeritud ja tõuseb igal juhul vastavalt sellele indeksile. Ja esimest sammast rahastatakse jooksvatest tööjõumaksudest, eks ole, sotsiaalmaksust. Nüüd, teist sammast kogume fondi, ja sel ajal, kui ta seal fondis on, kui sul on hea tootlusega investeerimisportfell, siis ta kasvab, kui ei ole, siis ta ei kasva. Kas ta kasvab sama sammuga inflatsiooniga või ta ei kasva sama sammuga, seda ju keegi ei garanteeri. Aga kindel on see, et kui sul lõpeb ära, kui sa pensionile lähed ja väljamaksed hakkavad, siis ta enam ei kasva. Ja siis on niimoodi, et esimene sammas ikka kogu aeg kasvab, igal aastal indekseeritakse edasi, aga teine sammas lihtsalt makstakse sulle tik-tik-tik-tik välja. Ja ta igal aastal tegelikult proportsioonis väheneb. Nii et ka need numbrid, mida meile siin räägitakse, et kui palju on suurem või väiksem esimese ja teise samba puhul, need räägivad ainult ju esimestest aastatest või esimesest aastast, kui sa pensionile lähed ja teisest sambast saama hakkad. Kui sa oled juba viis aastat saanud, siis need numbrid on hoopis muutunud ja muutunud teisest sambast saaja kahjuks. Kümne aasta puhul veel rohkem. Nii et selles mõttes siin nende numbritega on bluffi palju, jah. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Heljo Pikhof.

Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud minister! Kui sa siin enne rääkisid, et mismoodi sotsid raha riigieelarvesse toovad, siis praegu tuleb välja, kuidas sa tulihingelise võitlejana, terve valitsus tulihingelise võitlejana, sealhulgas EKRE, toob raha riigieelarvesse tänaste noorte, tulevaste pensionäride arvelt. Aga minu küsimus on, et millega on põhjendatud sotsiaalmaksuseaduse põhimõtete rikkumine ja sotsiaalmaksuna kogutud raha jagamine osale elanikkonnast kasutamiseks eesmärkidel, mis ei ole kooskõlas maksukogumise eesmärgiga ja me ju teame, et sotsiaalmaks 20%, olgu ta siis esimesse või teise sambasse, on mõeldud ikkagi, et see vanaduspensionieas läheb inimestel kasutusse, aga mitte nii, et võtad juba noorena välja.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Sellele teisele poolele ma olen tegelikult mitu korda vastanud, et selle sotsiaalmaksu pensioniosa lahutamine ja investeerimisintrumendiks tegemine tegelikult minu hinnangul juba muutis seda seaduseparagrahvi mõtet, lisaks sellele võib veel juurde öelda, et aga kui meil on üks seadus, mis ütleb ühtemoodi ja teine seadus, mis ütleb teistmoodi, siis need seadused võivad olla omavahel konfliktis, aga ei ole mingit põhjust öelda, et üks seadus on teisest ülem, kui tegemist ei ole just põhiseadusega. Aga kolmandaks ma ütleksin seda, et mina ei saa aru sellest väitest, et me muudame pensionisüsteemi tänaste noorte ja tulevaste pensionäride arvelt. Ma tean seda, et tänane süsteem eksisteerib nii tänaste noorte, tänaste pensionäridega kui tulevaste pensionäride arvelt, et meil võiks täna olla, kui meil teise samba väljamakseid ei oleks, meil võiks täna olla pension umbes 10% suurem, see on matemaatiliselt väga lihtsasti välja arvutatav. Kui me ei oleks välja tõstnud kogu aeg teise samba neid 4%, siis oleks täna meil võimalus, raha nii palju rohkem, et me saaksime esimesest sambast 10% suuremat pensionit maksma. Selle kõrval teise samba väljamaksed ei ole sama suured. Ei ole sama suured, on väiksemad, kui see 10% oleks. Praeguses hetkes, viimased 15 aastat on reaalselt pensionid nii esimeses sambas kui esimeses-teises sambas väiksemad selle teise pensionisamba süsteemi tõttu. See on fakt, seda ei ole keegi suutnud ümber lükata. Ja tänased noored rahastavad nii tänaseid pensionäre, kui peaksid rahastama tulevasi pesnionäre, kui peaksid rahastama iseennast. Noh, see on nagu suuremat sorti mure, aga kui me ütleme neile, et rahastage nii ennast täna, ennast tulevikus kui ka pensionäre praegu, siis ega, noh, mina ei näe nagu, kuidas see praegu süsteem neid nagu paremini kohtleb kui see, kui me ütleme, et teil on laiem valikuvõimalus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Indrek Saar on ennem.

Esimees Henn Põlluaas
Vabandust, jah, Indrek Saar!

Indrek Saar
Ja aitäh! Lugupeetud minister! Kas te võiksite soovitada oma koalitsioonikaaslasele Priit Sibulale, kes on väga hästi kursis sellega, et inimene kirjutas õiguskantslerile, et ta loeks ka seda vastust, mis õiguskantsler saatis. See on ka avalik juba mõni päev, et ta võiks ka selle läbi lugeda ja siis uuesti selle teema juurde tagasi tulla, aga noh see on lihtsalt sihuke väike palve, et kui teil peaks omavahel jutuks tulema. Aga ma tuleksin tagasi selle küsimuse juurde, mida on siin mõned korrad täna juba küsitud. Üks viimastest, kes seda sama teemat käsitles oli Madis Milling, kes küsis teie käest, et kuidas on tagatud, et need inimesed, kes jätkavad teises sambas, et nende varade väärtus ei vähene, või vähemalt see võimalik tootlus, mis sellel fondil on, mille ta on valinud, et see ei aeglustu oluliselt. Sest olukorras, kus näiteks pooled inimesed fondist lahkuvad ja võtavad raha välja, on ju täiesti majanduslik seaduspära, et see tootlus ilmselt väheneb. Mis siis konkreetselt te saate selle jaoks teha, et nii ei läheks?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Kõigepealt õiguskantsleri vastus on selles mõttes väga huvitav. Õiguskantsler ütleb inimesele, et see oli teie enda valik. Kui teil on liiga vähe raha sealt tulnud, siis te ise valisite selle variandi. Ja see on väga huvitav, et õiguskantsler sellele inimesele ütleb, et ise valisite ja mis te nüüd nurisete, aga samal ajal ta saadab valitsusele kirja või õigemini täpsemalt Riigikogu rahanduskomisjonile saadab kirja, kus ta ütleb, et niisuguseid valikuid ei tohiks lasta inimestel teha ja kui need valikud tehakse, siis on meil põhiseaduse riive. Ma ütleksin, et siin on teatav täiesti selge ebajärjekindlus. Aga tootluse kohta. Pensionifondide vara struktuur tänasel päeval on üsna likviidne nii või teisiti ja kui me oleme teinud selle pensionifondidest väljamaksed, päris pika aja peale ära jaotanud, tekitanud sinna veel mitmeid muid instrumente kõrvale, mis teeb selle vara siis rahaks vahetamise lihtsamaks ja odavamaks, siis me oleme sellega maandanud ära riskid, et alles jääv vara odavneb. Nii palju, kui minul on olnud suhtlust fondihalduritega või pankuritega või kuidas me neid iganes nimetame, nad on juba praegu valmistunud selleks, nad juba praegu muudavad oma varade struktuuri ja oma investeerimispoliitikat ja nad hoolitsevad selle eest, et olla ka tulevikus ahvatlevad või siis apetiitsed investoritele ja soovivad ka tulevikus saada pensionikogujaid enda juurde ja see on kõige suurem, kui nii öelda, garant üldse, selleks, et ei juhtuks neid negatiivseid stsenaariume, et palju suurem risk on mitte ei tulene sugugi sellest, et meie muudame siin oma pensionisüsteemi vabatahtlikuks, palju suurem risk ja see ei sõltu sellest, kas meil on vabatahtlik või sunniviisiline, tuleneb ikkagi mingitest väliskeskkonna riskidest, mis absoluutselt ei ole meie kontrolli all. Aga ikkagi ma tulen tagasi selle juurde ka, mida, mis siin enne Priit Sibula küsimuses sees oli, et te soovite minult, et me kuidagi garanteeriksime selle, et riskid oleks maandatud, aga ka praeguses süsteemis ei ole riskid mitte kuidagi maandatud, et miks te edaspidi tahate, et oleks, aga praegu te elate rahumeeli sellega, et ei ole riskid maandatud, et see ei ole loogiline! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Kui rääkida nüüd teie eelnõu põhiseaduspärasusest, siis mis takistas eelnõu viimist põhiseadusega kooskõlla selliselt, et seni teise sambasse kogunenud 4% osa oleks saanud suunata ju pensioni investeerimiskontole ja mitte võtta päriselt välja. Sellise lahendusega saaks ühelt poolt lihtsalt kõrvaldada vastuolu ja teiselt poolt viia ellu ka eelnõu eesmärke. Mis teid takistas põhiseaduspäraselt käitumast?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Väga pretensioonikas või uljas väide, et see on põhiseadusvastane. Seda ei ole keegi kuskil suutnud ära tõestada. On väiteid nii- ja naa pidi, et nii ei tohiks, nii ei peaks, aga mina ei ole nõus sellega, et see on põhiseaduslik vastuolu. Seda on mitmed erinevad juristid, mitmed erinevad eksperdid ja õigusanalüüsijad öelnud, et see ei ole põhiseadusevastane. Nüüd, miks me seda ei teinud? Ma ühe korra enne ka seda seletasin, et kui me seda oleks teinud, siis me oleksime avanud ukse hoopis teistsugustele õiguslikele vaidlustele, kas põhiseaduslikele riivetele või mingitele teistele õiguslikele vaidlustele, mis oleks mitte vähem kaalukad olnud või mitte vähem argumenteeritud olnud, kindlasti kohe. Me jõuame tagasi selle juurde, et asi läks lappama siis, kui see tänane süsteem tehti. Siis tehti muudatused, mis muutsid inimeste võimalusi, õigusi, kohustusi ja rahalisi, ütleme siis, seda, kuidas nende raha paigutati või nende maksurahaga ümber käidi. Seal tekkisid inimestel erinevad õigused-kohused ja hakati inimesi erinevalt kohtlema. Ja tänasel päeval seda üritada tagasi pöörata lihtsalt ei ole võimalik, see ei ole praktikas võimalik. Küll aga on praktikas võimalik anda inimestele juurde võimalus – seda süsteemi paindlikumaks tehes – oma vara paremini käsutada. See kindlasti ei ole kuidagi vastuolus põhiseadusega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jevgeni Ossinovskil oli üks protseduuriline küsimus, seega praegune on teine teemakohane. Palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud rahandusminister! Mul on selline küsimus. Pensioni investeerimiskonto. Ma ei ole seda eelnõu lõpuni läbi lugenud, aga selline küsimus pensioni investeerimiskonto kohta. Meil üldiselt pensioniraha kasutamisel on riigipoolne teatud regulatiivne jõud tasumäärade ja muude asjade osas, ja te ise ka viitasite, et see on väga oluline, et tootlus oleks parem ja tegelikult need tasud võiksid olla madalamad, et need on langenud ja paranenud ja et võiks veelgi niimoodi juhtuda. Minu küsimus on konkreetne: kas selle eelnõuga pensioni investeerimiskonto, kus ka tulevikus on võimalik nii maksuraha kui ka inimese palgaraha investeerida sihtotstarbeliselt, kas selle eelnõuga kehtestatakse ka sellele konkreetsele teenusele finantsasutuste poolt siis tasude määrad ja erinevad muud tingimused, mis siis selle raha hoidmise, hoiustamise ja vahendamise teenusele finantsasutused võivad kehtestada?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Pensioni investeerimiskontol endal on terve rida piiranguid peal, millesse tohib investeerida ja kuidas seda raha sealt välja võtta saab jne, jne, maksuregulatsioonid. Kuna sisuliselt on tegemist n-ö eriliigilise pangakontoga, siis seal fondihalduri tasusid sellisel kujul pole olemas, eks ole, see inimene ise ongi see fondihaldur. Aga nii nagu ka erinevates pankades on erinev hinnakiri ülekannetele, pangakaartidele, mingitele erikontodele, nii hakkab ka siin olemas. See tuleneb pankade hinnakirjast ja sellele meil mingit regulatsiooni ei ole. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma tänan! Läheme läbirääkimiste juurde. Tavaliselt OTK juures on meil saanud sõna fraktsioonide esindajad esimesena, antud küsimuse juures võivad kõik võtta sõna. Kas on Riigikogu liikmetel soovi, et fraktsioonide esindajad oleksid esimestena? Jah on, paistab, et mitu noogutavat pead on seal. Alustame siis kõigepealt Reformierakonnast. Palun, Kaja Kallas!

Kaja Kallas
Aitäh! Head kolleegid! Täna läheb hääletusele tõenäoliselt selle Riigikogu koosseisu ajal vastuvõetavatest seadustest kõike halvem seadus. Uskuge mind, head kolleegid, see kuupäev läheb ajalukku ja tulevikus otsitakse need inimesed üles, kes selle otsuse taga on. Igaüks teist, kes selle poolt hääletab. Selle eelnõu menetlemisel mängiti komisjonis küll kaasamist, tehti üks komisjoni koosolek, kuhu kutsuti 18 organisatsiooni, kes said siis sõna võtta kolm minutit. Seejärel Riigikogu liikmetel ka väga palju sõnaõigust või küsimusi või aruteluruumi ei olnud. Selle eelnõuga lõhutakse meie pensionisüsteem. Kunagi varem ei ole kõik eksperdid olnud nii üheselt ühel nõul, et tegemist on Eestile, Eesti inimestele, Eesti tulevikule, pensionisüsteemile kahjuliku seadusega. Eksperdid on ühel meelel, et selle eelnõu jõustamine toob kaasa esiteks pensionivaesuse, teiseks suure maksutõusu, tõenäoliselt tulevikus sotsiaalmaksu tõusu 20%-lt 28%-le, sisserände suurenemise sadade tuhandede võõrtööliste võrra, negatiivse mõju majandusele läbi pensionifondide vähenevate investeeringute. Tänase otsuse maksavad kinni meie lapsed ja järgmised põlvkonnad. Eesti liigub tänase otsusega tagasi aega, kus kõiki soovitakse ühtlaselt vaesemaks teha. Teise samba lõhkumine eirab meie demograafilist olukorda, muu maailma kogemust pensioniks säästmisel ja lihtsat loogikat, et inimeste pikaajalist säästmist tuleb toetada. Valitsust ja neid saadikuid, kes täna selle eelnõu poolt hääletavad, ei huvita Eesti inimeste tulevik ega käekäik. Valitsust huvitab vaid omakasu. Miks muidu on selle eelnõu jõustumine ajastatud nii, et inimesed saavad oma säästud kätte vahetult enne kohalikke valimisi ja maksuraha, laekuvat maksuraha saab kasutada vahetult enne Riigikogu valimisi. Nii saab mängida head onu ja inimestele nende oma säästudega kosja minna. See on lihtsalt niivõrd küüniline ja omakasupüüdlik, et sõnu jääb väheks. Hetkekski ei mõelda, mis saab meie pensionisüsteemist pikas plaanis. Lihtne on viia mitu miljardit Eesti pensionisüsteemist välja, aga valitsusel pole ühtegi ideed, kuidas meie pensionivarasid ja inimeste sääste suurendada. Võib-olla kõik inimesed ei lahku kohe, aga need miljardid, mis on sellest süsteemist läinud, on pensionivara jaoks kadunud. Valitsus ei ole mõelnud, mis saab siis, kui tuleb majanduskriis ja me teame, et majanduse tsüklilisuse tõttu majanduskriis kindlasti tuleb. Inimeste rahavajadus kasvab, tööpuudus kasvab, finantsturud kukuvad. Inimesed lähevad paanikasse, võib tekkida fondijooks. Kui nii läheb, siis peavad selle eest vastutama tänase valitsuse ja koalitsiooni poliitikud. Arve selle poliitilise sammu eest paraku maksab ühiskond hiljem läbi uute maksude, kaotatud säästude, kehvemate sotsiaalteenuste ja veelgi suurema puudujäägiga pensionikassa kinni lihtne valija. Mõni nädal tagasi avaldati uuring, mille järgi 38% Eesti elanikest peab seda valitsust ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale. Selle valitsuse usaldusega seotud eelnõuga riivatakse lubamatult põhiseaduses sätestatud sotsiaalset põhiõigust, võrdsuspõhiõigust, õiguspärase ootuse põhimõtet, omandiõiguse põhimõtet ja ettevõtlusvabaduse põhimõtet. Ma palun lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas
Palun lisaaega kolm minutit!

Kaja Kallas
Aitäh! Uskuge mind, head kolleegid, see kuupäev läheb ajalukku ja tulevikus otsitakse üles need, kes selle otsuse taga olid. Igaüks teist, kes te selle poolt hääletate, te vastutate. Kuivõrd komisjonis mängiti ainult kaasamist ja erinevate ekspertide kuulamist, siis ei jäänud meil muud üle, kui teha sellele eelnõule niipalju muudatusettepanekuid, et valitsus selle oma usaldusega seoks. Ajaloo jaoks on oluline teada, et see ei olnud mingi umbisikuline Riigikogu liikmete seltskond, kes selle eest vastutab, vaid Jüri Ratase valitsus, kes peab seda oma valitsuse kõige olulisemaks eelnõuks, millega ta seob oma usalduse. See on Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus, kes pensionisüsteemi lõhkumisega ajalukku läheb. Teie, head koalitsioonisaadikud, olete need, kes vastutavad ja kelle otsa tuleb vaadata aastate pärast, kui ekspertide hoiatatud tagajärjed saabuvad. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Nagu ka esimese kõneleja ma võtan ülejäänud fraktsioonide esindajad selle järgi, kuidas mõne fraktsiooni esindajate näpud on kärmemad olnud. Järgmisena palun, Siim Pohlak, EKRE fraktsiooni nimel!

Siim Pohlak
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon leiab, et pensionireform on vajalik. Me usaldame Eesti rahvast, inimestel peab olema võimalus oma raha – ma rõhutan: oma raha – ja oma säästude üle ise otsustada. Kurb on see, et Riigikogu opositsioon on pannud selle teema juures suurema rõhu show'le ja parlamenditöö takistamisele. Jutt käib siis nendest muudatusettepanekutest, millel sisu tegelikult puudus. Samas eirab opositsioon rahva enamuse toetavat suhtumist antud reformi. Täna siin maja ees toimus üks suur meeleavaldus, kuhu kutsuti inimesi. See meeleavaldus kukkus läbi, rahvamasse ei tulnud. See ainult kinnitas uuringuid, mis ütlevad, et pensionireformil on tegelikult eesti rahva enamuse selge toetus. Ja needsamad uuringud ütlevad, et tegelikult on ka opositsioonierakondade toetajate seas sellel reformil kaalukas toetus. See viskab õhku küsimuse: kui te ei esinda oma valijate või oma toetajate huve, siis kelle huve siin saalis seda reformi torpedeerides tegelikult esindatakse? Lõpetuseks kordan veel: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seisab kindlalt eesti inimeste õiguse eest ise oma raha ja säästude üle otsustada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Ma tänan! Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Alustaks sellest, et mis on selle pensionireformi põhieesmärk, see on anda inimestele õigus iseseisvalt investeerida vara, mis täna suunatakse kohustuslikus korras pensionifondi. Samal ajal on oluline, et pensionifondid edaspidi investeeriks Eesti majandusse ja teeniks läbi nende investeeringute pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu. Ma kuulasin siin eelkõnelejat, ta algas sellest, et eksperdid ütlevad ühte, teist või kolmandat. Enamus ekspertide arvamused olid enne seda, kui rahanduskomisjoni viis sisse viis olulist parandust. Õiguskantsleri kiri tuli kolmapäeva hommikul arvestamata sellega, mis teisipäeval otsustati. Alustame kas või kuupäevadest ja kui jõuame kuupäeva juurde ja keegi kritiseerib siin, et väljamakse on 1. september 2021, siis sõbrad, kõik ju ütlesid, et on vaja vähemalt poolteist aastat edasi lükata, et oleks võimalik kõik IT-lahendused ära teha. Sellepärast selline kuupäev tuli. Kui keegi küsib siin saalis, et kas investeerimisfondi saab ka samal ajal. Jah, avaldusi on võimalik alustada 1. jaanuar 2021, 1. aprill on võimalik avaldusi esitada, et investeerimisfondi ja -kontole oma raha üle kanda ja kõik need võimalused tekivad 1. september 2021. Need olid need soovid, mida erinevad osapooled soovisid. Kui me räägime pidevalt sellest, et ebavõrdne kohtlemine on. Kui mina astusin teise pensionisambasse, siis mulle öeldi, et riik paneb sinna raha juurde. Täna me siin vaidlesime saalis ka, kas riik paneb sinna raha juurde või mitte. Kas keegi ... uuringu tulemus oli see, et enamus inimesi ei ole aru saanud, et 4% sotsiaalmaksust sellest 20-st võetakse meie esimesest sambast ja selle võrra on meil esimese samba pension väiksem. Või see 2% võetakse minu palgast, mille küll ettevõtja saab tulumaksu tagasi arvutada.
Kui me räägime pensionitest, siis ma soovitan kõigil võtta välja 2003 näiteks pensioni. Sel hetkel oli pensioni suurus tänasesse rahasse ümber arvestades 126 eurot ja täna on see pension pea neli korda suurem. Mõtleme nüüd, kui me läheme pensionile, siis esimene pensionisammas kasvab järgmise 15 aasta jooksul siis suure tõenäosusega 3–4 korda, aga teine pensionisammas ei kasva mitte ühtegi protsenti, sest see ei kuulu indekseerimisele. Ja nüüd me räägime võrdsest kohtlemisest. Me räägime siin, et inimesed jäävad nüüd vaesemaks, kui teisest pensionisambast raha välja võtab ja siis kui pensionile läheb, siis tal on ainult esimese pensionisamba raha. 50% teise pensionisambasse investeerivatel inimestel on seal kogutud 4000 või vähem, 50%-l ehk pea 400 000 inimesel. Nad hakkavad iga kuu saama 22 eurot maksimaalselt, enamusel on tunduvalt vähem ja siis mõelge täna 22 eurot ja 15 aasta pärast 22 eurot. Seda ei indekseerita. See jääb täpselt samasse kohta. Eesti Panga president annab Twitteris teada, täielik jama. Viis kuud peab ette teatama, ja mis siis juhtub? Võib majandus langeda, aga ta ei loe seda seadust, nii nagu ma arvan, et siin saalis, ma tahan näha, mitu inimest on tegelikult selle seaduse algusest lõpuni läbi lugenud. Et üks kuu enne sellest otsusest, et realiseerima hakatakse, on võimalik inimesel...
Palun kolm minutit juurde!

Esimees Henn Põlluaas
Kolm minutit lisaaega, palun!

Aivar Kokk
On võimalik otsus ümber mõelda ja mitte võtta raha välja. Siin räägitakse vahepeal, et kolmel korral oleks nagu parem välja võtta, siis inimene saab üheksa kuud enne otsust teha ja siis ei saa enam otsust ümber mõelda. Need otsused, mis tehti tegelikult rahanduskomisjonis kuulates ära erinevaid osapooli, ja kui räägitakse, et see arutelu oli seal liiga mõttetu, siis vastupidi, küsige täna pankadelt ja investeerimisfondidelt või Pensionikeskuse inimestelt, kas on sisse viidud need parandused, mida sooviti. Jah, need parandused on sisse viidud sellesse seaduseelnõusse. Me kaitseme madalamapalgalisi inimesi, et kui nad sooviksid oma 700–800 või 1000 eurot sealt pensionifondist välja võtta, et see ei läheks üksikisiku tulumaksu sisse, sest täna on tal see 500 eurot tulumaksuvaba. Me kindlustame neid ettevõtjaid või neid fonde, et kui peaks sealt 15% või 20% inimesi otsustama, et väljuvad, et neil on võimalik laenukoormust suurendada 10%-lt 25%-le protsendile. Kui keegi küsib, et mis siis saab, siis fondid ju likvideerivad ära just neid aktsiaid, mis ei ole tootlikud, ja jätavad alles need, mis on tootlikud. Samas me anname võimaluse nendel fondidel ka ettevõtetesse investeerida Eesti majandusse läbi selle nendel, kes jäävad fondidesse oma rahaga, ka saada paremat tulu. Mina julgen siin öelda, et ma olen selle teise pensionisamba fondiga ühinenud ja kavatsen ka peale seda reformi sinna jääda. Lihtsal põhjusel on ka see, et kui tänapäeva pensionärid tahtsid sealt kuidagi raha välja võtta, mis oli väike võimalus, kui oli väga väike summa ehk 2000 eurot, maksid nad sealt 20%. Me oleme selle likvideerinud ja jätnud selle 10% peale.
Et kriitikat on ju lihtne teha, aga tegelikult tuleks see eelnõu läbi lugeda koos nende parandustega, mis sinna sisse viidud on, siis alles oleks õiglane ja aus seda kriitikat teha. Aga kui ei ole seda eelnõu loetud ja tegelikult ei teata, mis seal sees on, siis kriitika on suhteliselt tühine. Ma toon teile ühe näite. Siin saalis on väga paljud veel sellest ajast, kui nende lapsed sündisid nõukogude ajal. Te mäletate, laste kindlustus oli, kus me kõik kindlustasime oma lapsi, maksime iga aastaga sinna iga kuu kindlustuse raha. Ja siis kui jõudis kätte 90. aasta ja need asjad likvideeriti, siis selgus ja kroon tuli, et nagu seal arve peal raha ei olegi midagi. Selle eest ei saanud ka sellele lapsele sünnipäeva teha, eks. Aga me kümneid aastaid korjasime sinna raha. Täpselt sama on täna teise pensionisambaga, et oma 22 eurot või väiksemat summat võitlevad, et ma arvan, et sotsiaaldemokraadid võiks rääkida, kuidas 99. aastal kehtima hakkavast pensioniseadusest õnneks me eelmine aasta me suutsime selle vea ära parandada. Ja kui ma tänan nägin selle eeskõnelejat siin loosungiga ees, Riigikogu ees, siis mul tekkis küsimus, et mees, kes siin mulle ütles neli aastat tagasi, et sa ei tea pensionist mitte midagi, nii peabki olema, et vaesed elagu vaeselt ja rikkad rikkalt, ma arvan, et see päris õige ei olnud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Ma tänan! Järgmisena palun, Indrek Saar, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Indrek Saar
Tänan! Lugupeetud kolleegid! Kuna rahanduskomisjoni esimees härra Kokk lõpetas mingi täiesti arusaamatu ja jabura süüdistusega oma mingeid isiklikke vestlusi kommenteerides, siis ma ei saa muud moodi, kui ma pean tsiteerima seda inimest, ma arvan, kellest ta rääkis, kes täna tõesti oli siin maja ees ja muretses koos paljude aktiivsete kodanikega sellepärast, mis on selle teie tänase teo tagajärjed. Ta ütles seal spontaanselt minu meelest väga ilusad sõnad, mis väärivad tsiteerimist: "Aga muidu on juba pikka aega selline tunne, et oled pannud lauale valge lina. See lina ei ole kõige uuem, teda peab parandama, sättima, läheb kortsu, peab triikima, aga ta on olemas. Ta on puhas, täidab oma ülesannet. Siis tuleb keegi lihtsalt ja räpaste kalossidega kõnnib seal peal." Ja see on see, mida te, sõbrad, täna selle pensionireformiga teete.
Lohutus sellest, et me oleme nüüd siin üle poole aasta aktiivselt sellel teemal diskuteerinud, või diskussioon ju algas tegelikult mingil määral natuke varem, ja et inimeste finantsteadlikkus on nii palju tõusnud, et me kõik suudame vastu võtta suurepäraseid investeeringuotsuseid, paremaid, kui siiamaani on teinud tipp-professionaalid, see lohutus on minu arust lühinägelik. Ja tsiteerin teile meie enda kalli Arenguseire Keskuse selle aasta väljaannet Pikksilm, kus artiklis "Vajame rahaasjus paremat pikksilma" on selline ilus mõttetera sissejuhatuseks. "Kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise arutelud on iseenda rahalise heaolu eest hoolitsemise päevakorrale toonud. Nii palju pole rahatarkuset räägitud viimasest finantskriisist saati. Aeg näitab, mis pensionisüsteemist saab ja kas inimesed oma rahalise heaolu nimel senisest teadlikumaid valikuid tegema hakkavad. Liigseks optimismiks pole aga põhjust, sest üheski riigis pole õnnestunud kõiki elanikke piisavalt oma vanaduspõlveks raha investeerima veenda ega täiuslikku pensionisüsteemi luua. Inimesed jäävad inimesteks, sõltumata sellest, kui palju neil on teadmisi finantsküsimustest või kui suurt tulu nad teenivad. Lihtsam on pigem elada lühiajaliste eesmärkide nimel ilma kaugemat tulevikku rahaliselt kindlustamata." Veel üks ekspertiis.
Aga ekspertiisidest oleme me teiega siin kuude kaupa rääkinud ja hoolimata sellest, et kõik eksperdid on hoiatanud pensioni teise samba lõhkumise eest, te ikkagi suundute sinnapoole ja teete midagi, mis tõepoolest on ... no irooniliselt võiks seda nimetada väga innovaatiliseks, sest see on teadaolevalt esimene riik, mis jagab inimestele pensioniraha lihtsalt sularahas kätte – nende pensionihoiused, mis on mõeldud selle jaoks, et pensionieas hakkama saada. Seda ei ole teinud isegi Poola ja Ungari, kes oma pensionisüsteemid tuksi keerasid. Poola on sellest isegi aru saanud ja püüab nüüd natukenegi asja parandada ja mingilgi määral seda süsteemi tagasi pöörata.
Aga ma paneksin teile hinge peale, et te siiski mõtleksite vähemalt kolme erineva juhtumi peale, mis teil või meil kõigil paratamatult pärast seda, kui te täna selle otsuse peaksite tegema, ees seisab. Kõigepealt, mõelge nende inimeste peale, kes võtavad selle raha välja. Ja heas usus, et neile pakutav investeerimistoode või investeerimisvõimalus, mida me juba näeme, mis võtab vaikselt hoogu, tõepoolest toob neile mitte mõned protsendid aastas tulu, vaid neile lubatakse võib-olla 15%, võib-olla 18% tulu. Ja siis, mõni aeg hiljem ei ole sellest rahast suurt enam midagi järgi.
Ma palun lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas
Palun, kolm minutit lisaaega!

Indrek Saar ja Kalvi Kõva. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Indrek Saar
Meie peame nendele inimestele vastama, miks me selle võimalikuks tegime, et see raha, mida nad olid 17-18 aastat kroon krooni ja euro euro haaval kogunud, läks vett vedama. Miks me ei hoidnud neid selle vale sammu eest? Meie peame sellele vastama. Ja need võivad olla teie naabrid, teie tulevased kolleegid, teie vanad sõbrad, kes sellesse lõksu langevad. Meie võtame selle vastutuse.
Mõelge ka nende inimeste peale, kes paarikümne aasta pärast, kui nad on oma teise samba välja võtnud ja see investeering on läinud lörri, hakkavad saama kolmandiku väiksemat pensioni kui see 40%, mida me peame elementaarseks, selleks, et inimene toime saaks. Mida te neile siis ütlete? Kas te ütlete neile, et see oli teie enda otsus? Ise oled süüdi, et sellise otsuse tegid. Või meil on mingid mehhanismid, et neid inimesi tegelikult aidata toime tulla? Ja mis see omakorda maksma läheb?
Ja lõpetuseks. Palun mõelge lastelastelaste peale! Tulevase põlve peale, kes praegu, jah, võib-olla ei räägi selles diskussioonis veel liiga aktiivselt kaasa, sest noor inimene paratamatult ei mõtle selle peale, kuidas ta 40, 50 või isegi 30 aasta pärast pensionil olles toime saab. See ei ole meile omane. Me kõik oleme inimesed ja tavaliselt nii pikas perspektiivis sügavalt juurdlema ei hakka. Mõelge nende peale, kui nad jõuavad sellele hetkele lähedale ja meie oleme nendelt ära võtnud nende tulevikuvõimalused, lammutades pika perspektiiviga tehtud pensionisüsteemi. Me oleme neile määranud tuleviku arvel laenates meile pandud valikud ja ahendanud oluliselt nende võimalusi ja pannud nendele selle koorma, mida me läbi selle süsteemi – siiamaani oleme öelnud – peaksime osaliselt võtma ise kandma, ise kogudes, ise säästes selleks ajaks, kui neid inimesi, kes teevad tööd, on veel oluliselt vähem kui täna võrreldes nende inimestega, kes saavad pensioni. Palun mõelge nende inimeste peale, enne kui te selle tänase otsuse teete! See on väga pika perspektiiviga otsus ja see on väga vastutusrikas otsus. Sotsiaaldemokraatide nimel kutsun teid üles seda eelnõu mitte toetama. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid
Head kolleegid! Keskfraktsiooni seisukoht täna muidugi avalikustati juba kell 12 Eesti Päevalehe portaalis, aga kuna ma vaatasin, et Reformierakonna küsimused ja sotsiaaldemokraatide küsimused 2/3 kordasid ennast, siis on igati mõistlik, et ka Keskfraktsioon ennast kordab ja tuletab meelde, mis on meie tegelik poliitiline positsioon, mida muidugi Reformierakond on üritanud inkrimineerida meile teistsuguseid vaateid ja teistsuguseid hoiakuid, aga ei õnnestu, aga jälle teil ei õnnestu. Nii nagu ei õnnestunud teil neid loosungeid siia tuua, pidite need ära peitma. Keskerakond hindab kõrgelt tänase eelnõu sidumist valitsuse usaldushääletusega järgmistel põhjustel. Kõigepealt tuletame meelde ja rõhutame investoriõiguse ühenduse analüüsi, mis üllatuslikult avalikustati ka Eesti portaalides. Ülevaatest selgub, et inflatsiooni- ja tasudejärgne tootlus on pikki aastaid sügavas miinuses. Eesti teise samba fondide reaaltootlus, reaaltootlus oli näiteks 2018 -5,8%. Sealsed tabelid näitavad Eestis tegutsevaid pensionifonde Euroopa Liidu liikmesriikide seas punase laterna rollis ja nii läbi kümnendi. Ja nii läbi kümnendi. Riigikogu enda tehtud tänane õiguslik raam sunnib inimesi sellega leppima.
Edasi. Kummutan alustuseks valeväite, nagu meie erakond oleks täna pankadele kuldmune andvale süsteemile ootamatult selja pööranud. Tuletagem siis tulistele agitaatoritele minevikku meelde. Keskerakond on olnud täna eksisteeriva kogumispensionisüsteemi suhtes algusest peale teravalt kriitiline. 2001. aastal septembris, kui Riigikogu saalis toimus kogumispensionite seaduse hääletus, pidas Keskerakonda esindav Riigikogu liige Olev Raju loodava süsteemi kohta kriitilise kõne. Tollane sotsiaalminister Eiki Nestor ja rahandusminister Siim Kallas kuulasid, aga sulgesid kriitika ees kõrvad. Meie esindaja kõneles 2001. aasta septembrikuus, et "kogumispensionite eelnõu lahendab eelkõige finantsturgude arenguprobleemi, mitte pensioniprobleemi ning keskfraktsioon mitte mingil juhul seda eelnõu ei toeta." Tsitaadi lõpp.
19 aastat on möödunud, pankade negatiivne hoiak igati mõistetav, ka kingitusetegija Reformierakond koos oma tolleaegse väikese satelliidiga, kes tänaseks on moondunud sotsiaaldemokraatideks, on mõistetavas vaenulikus kaevikusõjas. Vigade tunnistame ongi raske. Veel raskem on pankadele tehtud kingituse äravõtmine. Inimeste säästude sulatamisele pannakse Jüri Ratase valitsuse juhtimisel piir. Välismaised pangad oma jõukamas koduriigis võtavad näiteks väiksemaid fondi- ja teenustasusid, ärgem seda unustagem. Ja fakt! Aastal 2001 hääletas keskfraktsioon ettenägelikult kogumispensioni seadusele vastu. Ajalooline järjepidevus on tänasega tagatud. Teadvustagem korraks ka meid ümbritseva debati silmakirjalikkust. Nüüd on Reformierakond Jürgen Ligi vedamisel hakanud Eesti inimest umbusaldama. Kuhu inimene paneb oma säästud? Haridusse, tervisesse, maksab võlad, annab lastele. Ei, me ei usalda, hüüab Reformierakond kooris. Las pank suunab, hoiab ja kasvatab sinu heaolu. Meenutagem siinkohal üksikisiku tulumaksu langetamist populistlikel kaalutlustel 26-lt 20%-le. Toona oli igati hea võtta raha tulevikust, sotsiaalhoolekandest, tervisehoiust, omastehooldusest, päästjatelt, meditsiiniõdedelt, lastekaitsetöötajatelt, kohalikelt teedelt ja anda kodanikule. Siis populistid usaldasid inimest, kes teab paremini, mida oma rahaga teha. Lisaaega paluks.

Esimees Henn Põlluaas
Palun, kolm minutit lisaaeg!

Jaanus Karilaid
Nüüd, kui pankadelt võetakse hõlptulu ja usaldatakse oma kodanikku, teevad reformierakondlased poliitilist hädakisa.
Kokkuvõtteks, tänane valitsus ei aja ühe erakonna n-ö kitsast poliitikat. Alkoholiaktsiisi langetus pole EKRE oma ja tänane eelnõu pole Isamaa oma, vaid see kõik on ühistöö ja saab võimalikuks just kolme erakonna liidus. Kõikide osapoolte energia, teadmised ja vastutus. Me teeme täna midagi väga olulist, midagi positiivset, ülimalt võimast. Ekspankur Indrek Neivelt on öelnud, et tänane pensionifondide reform on kui pärisorjusest vabanemine üle 200 aasta tagasi. Nõustun. See on liberaalse maailmavaate üks nurgakividest – suurendada inimese valikuvabadust. Tänan keskfraktsiooni nimel nii Isamaad kui EKRE-t. Saame koos teha valitsuses suuri ja olulisi muutusi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kõik fraktsioonid on rääkinud, nüüd on võimalus ülejäänud Riigikogu liikmetel. Ja esimesena palun kõnepulti Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Mina ei nimeta seda eelnõu selle koosseisu kõige kehvemaks ega laudlina määrimiseks, see on siiski sajandi kuritegu. Tuleb tunnistada, et sellega otsustatakse põlvkondade saatus ja mitte mingit lahendust tegelikult, mis edasi saab, valitsusel ei ole. Kogu see kuriteo eesmärk on loomulikult näidata inimestele nende raha, mis oli siiani mõeldud pensionideks, maksta see neile praegu kätte ja enamus sellest tegelikult saada endale, sest et olgem ausad see bilanss on ju valitsuse kasuks. Iga liigutus maksab sisuliselt raha, kui enne minnakse fondi kallale või siis kui temaga üldse ei ühineta ja see toodab päris ühes suunas. Aga Martin Helmel on muidugi õigus, et see, et valitsus ei lõhu pensionisammast, see on ikkagi PPP ja seda tehakse inimestega koos. Nende lühiajalistele, nende väga materiaalsetele huvidele mängides ja unustades, mis edasi saab, hirmutades neid, et on oodata meil finantskriise, devalvatsioone, teisi valuutasid, täpselt nii räägib meile siis Riigikogu asespiiker tänases lehes. Aga kogu nüüd selle menetluse käigus endiselt saab öelda, et otsus oli langenud ja ekspertide jutt ei loe. Seda nõmedam on see, kui siin käib fraktsiooni esimees või kaks ja ütleb, et opositsioon lihtsalt pidurdab tegevust ja tal ei ole argumente. Me oleme oma argumendid esitanud, meie argumendid langevad kokku ekspertide praktiliselt 100%-lise enamusega ja langevad ka kokku praktiliselt kõigi põhiseaduslike institutsioonide seisukohtadega, et see on kuritegu ja seda ei tohi teha. Et see nii on, et see on väga halb samm, seda ju tunnistab selle eelnõu menetlus. Aivar Kokk muidugi luiskab, kui ta ütleb, et siin võeti midagi väga palju arvesse. Ei, siin ei võetud midagi arvesse, see on olnud kriisihaldus. Kogu see otsus, mis oli langenud enne analüüse, on ju läinud nüüd samm-sammult leevendamise suunas, et riske ükshaaval maandada, tekitades, ühte riski leevendades, teist suurendades. Näiteks otsus, et tohib välja võtta ainult kogu raha korraga. Ühtpidi justkui maandati mingit põhiseaduslikku hüpoteetilist riivet, teistpidi tehti risk veel suuremaks. Martin Helme ütles ju kenasti, et mõnevõrra leevendame seda riski, et siis samba omanikud saavad majandusliku kahju, mis iganes see oli, oli see kena lapsus linguae, see tunnistabki, et riskid on kõik negatiivsed, ühtegi positiivset riski, et midagi paremaks läheb, seda ju ei ole esile toodud. Fondidele antud ju laenuõigus, mitte sellepärast, et nad saaksid oma majandustegevust laiendada, vaid just nimelt selleks, et seda jama, seda likviidsust siis siit välja tulla, kui toimub fondijooks, mis on ju väga tõenäoline alguses. Ja on isegi leevendatud siin seda tulumaksu järjekordselt, tulumaksu 500-st käkki, et jällegi see tuleb nüüd välja võtta, mida me ise oleme ju ammu pakkunud teises kontekstis, aga nüüd saadi aru, et seal on jällegi üks negatiivne, seda nüüd siis muudetakse. On loodud maksustiimulid, et siiski tegelikult riigi rahandus selle üle elaks. Nii et selline vastuoluline jutt, ühtpidi sõimatakse fondi, teistpidi leevendatakse katastroofi või kriisi, aga mis alles jääb, on ikkagi kriis. Seda asja surutakse läbi ikka. Lihtsam oleks ju põhjus kõrvaldada, mitte leevendada tagajärgi, tekitades teisi halbu juurde nagu praegu. Väide, et on midagi parandatud, tegelikult ei vasta tõele. Selle eelnõu põhiolemus on sama, mis ta oli alguses.
Palun lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas
Palun, kolm minutit!

Jürgen Ligi
Riigieelarve kontrolli komisjonis võtsime selle siis viimases etapis ka ette, kui oli selge, mis saama hakkab, ja kui enam meile aega ei jäetud Riigikogule sellega tegelda. Ja mis me saime teada – Rahandusministeeriumi seisukohad on täpselt samad, mis olid poolteist aastat tagasi, enne EKRE diktaati. Seal analüütikud ütlevad endiselt, et me ei tea, mis saab 20–30 aasta pärast, mitte ühtegi lahendust, kuidas pensionärid hakkama saavad, siis kui on see, needsamad numbrid endiselt kehtivad, 30% pensionid väiksemad. Mitte mingit lahendust veel ei ole, kelgitakse siin kroon 40-ga, aga et juba põlvkonna pärast on pensionid 30%, seda ei tea mitte keegi, mis tegema peab. Ei ole lahendust ega riski hinnatud riigi rahandusele endiselt. Keegi ei tea, kust tuleb raha, mis inimesed elus hoiab, kes abi vajavad, ja muidugi ei ole üldse käsitletud majandust. Need investeeringute langus, fondidele tekitatav otsene kahju, kuna nad peavad hoidma mingit kunstlikku likviidsust, olgu mingisugune päev x või päev d, mis ta siis on, selleks valmis, eks ole, väljamakseteks. See ju kõik langetab tootlust ja see ei huvita mitte kedagi valitsuskoalitsioonist. Aga õiguskantsler on nüüd ju öelnud, et see on põhiseadusega vastuolus.
Ja mis ongi selle tänase menetluse kõige ühtpidi võikam aga teistpidi õnnestunum tulemus, et selle kuriteo seob endaga istuv valitsus. Me ju tegelikult tegime need sajad ettepanekud sellepärast, et sisulist debatti meiega ei peetud ega ekspertidega ei ole peetud. Et kõik on põrgu saadetud, on öeldud, et te sekkute poliitikasse, õiguskantslerist alates, ja küllap öeldakse siis ka presidendile ühel hetkel, kui ta langetab selgroogse otsuse. Ja keda tsiteeritakse, on Indrek Neivelt. Et universaalne ekspert, kes siis on kõigi päris ekspertidega konfliktis, kes ei saa elementaarselt aru, kuidas on omavahel suhestunud esimene-teine sammas, räägib sellest, kirjutab sellest. Kes vähegi aru saab, sel on õudne. Siis tuleb rahandusminister ja ütleb: aga näete, väga hästi ütles, lükake arvutused ümber. Lugemata, et samas kõrval olid ümberlükkavad tekstid, mis näitasid, et Neivelt ei saa mitte midagi aru, aga ta on siis ainus autoriteet, kellele toetutakse. Mille eest, ei tea. Millega ta on tegelenud viimased kümme aastat või 20, keegi ei tea, aga ekspert on. Numbriliselt see vabadus, millest suure suuga räägitakse, on ju tegelikult praktiliselt 100% tulude ulatuses. Juurde antakse 1,6%. Aga ära võetakse 6%. Seda säästu. Ahvatletakse loobuma 6% säästust, tulevasest pensionist, mida võib keskeltläbi kolmekümnele hinnata, ja valetatakse nagu raha väärtus langeks. Ei ole. Selle aja jooksul isegi kui sügava kriisi tingimustes on inflatsioon olnud 67% ja fondide keskmine tootlus 87. Ja kui üks tarkpea siin ütles, et eelmine aasta või üle-eelmine oli 5,7 miinust olnud, siis järgmine aasta, palun, oli kümme plussi. Et mis te lolli mängite, reaaltootlus on kogu aeg olnud ...

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh!

Jürgen Ligi
... erinevalt sellest, teistest säästudest. Aga aitäh, mul oleks veel palju öelda.

Esimees Henn Põlluaas
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja. Head kolleegid! No tänane arutelu tõi siin siis välja selle kogumispensionite seaduse muutmise tegeliku eesmärgi. Selle eelnõu eesmärk on aastatega kogutud pensionivara laiali jagamine võltsvabaduse sildi all. Ja seda kõike tehakse tänase päeva heaolu loomise eesmärgil, tuleviku arvel. Tulevikus, kui see eelnõu siin läbi läheb, hakkavad pensionid veel rohkem sõltuma esimesest sambast, aga esimest pensionisammast teatavasti rahastatakse indekseerimise alusel jooksvatest sotsiaalmaksu laekumistest. Aga juba ammu ka sellest ei piisa ja lisada tuleb muid maksutulusid pidevalt juurde. Ei rahandusminister ega ka koalitsioon ei saa aru sellest, et jooksvatest maksutuludest ei piisa, et tagada tulevikus eakatele aktsepteeritav elatustase. Kuna selle eelnõu mõjul tervikuna jääb teisest sambast lahkujate tõttu raha vähemaks, siis ilmselgelt mõjutab see tuleviku pensione. Selle seaduse muudatuse mõjul pensionide asendusmäär tulevikus ehk esimese pensioni suhe viimasesse palka halveneb võrreldes tänase olukorraga veelgi, kahjuks. Teise samba laialijagamine suurendab meie niigi suurt pensionäride vaesusriski veelgi, samal ajal, kui tegelikult oleks vaja tulevikupensioniks veel rohkem raha koguda, kui seda tänasel päeval tehakse.

Esimees Henn Põlluaas
Ma vabandan, ettekandja! Paluks vaikust üleval rõdu peal, te segate meie ...

Aivar Sõerd
Sedasama kinnitab ka sellesama eelnõu seletuskiri. Sealt saab lugeda, et seaduse eelnõu mõjul on tõenäolisem, et esimese ja teise samba pension suhtes palka langeb veelgi tingituna siis raha väljavõtmisest või maksete peatamisest. Ja tänane seadusemuudatus mitte ühestki otsast pensionisüsteemi lisaraha juurde ei too. Seega see eelnõu mitte ei lahenda neid probleeme, mida oleks täna vaja hädasti lahendada, vaid nõrgestab ja lammutab olemasolevat pensionisüsteemi ja teeb seda mastaapselt. Loomulikult on meie elus palju tähtsamaid asju kui on raha. Paraku vanaduspõlves toimetulekuks on vaja ka igakuist sissetulekut. Meie eakate vaesusrisk on täna Euroopa Liidu suurim. Vananeva rahvastiku tingimustes on kohustuslik kogumispension vajalik selleks, et tagada parem elukvaliteet pensionieas ja nagu ma ütlesin, ainult jooksvatest maksulaekumistest selleks ei piisa. Seda kinnitab teiste riikide praktika. Ja kui see teine sammas muutub vabatahtlikuks nii nagu on kolmas sammas, siis me teame, et vabatahtlik kogumine kolmandasse sambasse on kaugel sellest, mis oleks vajalik. Mitmed puudused praeguses süsteemis, millest pensionisamba lõhkujad räägivad, on tänaseks lahenenud või lahenemas. Suured haldustasu fondidel on ikka kõvasti allapoole tulnud turu survel, hiljutiste seadusemuudatuste tulemusel. Eelmine Riigikogu koosseis leevendas pensionifondide investeeringutele seatud piiranguid ja need sammud juba on mõju avaldanud ja alles on avaldamas. Ja eelmisel aastal, palun väga, pensionifondide koondindeks kasvas 9,5%, ületas lausa palgakasvu. Palun lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas
Kolm minutit, palun!

Aivar Sõerd
Tänan! Nii et jutt sellest, et pensionisambas raha põleb no ei vasta tõele. Tehke järgi, kes ise investeerib, tehke järgi 9,5%. Mul on ka teine sammas, nagu rahanduskomisjoni esimees rääkis, ma olen ka iseseisvalt investeerinud aktsiatesse. 9-10% teha on päris keeruline ja eeldada, et inimesed, kes esmakordselt tulevad ja hakkavad pensionikonto kaudu investeerima, sellise tootluse saavutavad, ma kahtlen selles. Erandiks on muidugi need, kes langevad finantskelmide küüsi, kellele pakutakse suuremat tootlust, aga lõpuks jäävad tootlusest ilma ja jäävad ka sellest rahast ilma.
Ja mida rahandusminister meile rääkis? Tema ütles, et see senine pensionifondide tootlus pole olnud piisavalt rammus. Noh, ta teab, et siia sellesse pikka perioodi langes ka suurim finantskriis siin viimase ajaloo osas. Ja loomulikult teise samba vabatahtlikuks tegemine toob suure osa kogutud rahast eratarbimisse ja siis tuleks tõesti lühiajaline tarbimispidu ja aastatega kogutud raha korraks põleks heleda leegida. Aga see tarbimispidu lõppeb pohmeluse ja tühjade varasalvedega. No siin rahanduskomisjoni esimees rääkis, et 50% on seda kogutud seda teise samba raha alla 4000 euro ja see annab paar-kolmkümmend eurot teise samba pensionist. Jah, probleem on selles, et kogutud on vähe paraku. See 17 aastat, võrreldes teiste riikidega, kus on rammusamad pensionid, on see aeg liiga lühike. Ka pensionifondide investeeringutes pole liitintressi efekt veel ilmnenud õieti.
Ja kokkuvõtlikult selle väga kahetsusväärse eelnõu puhul on lahendamta põhiseaduslikud probleemid suures osas endiselt. Noh, omandiõiguse riive puudutab näiteks praegusi teise sambaga liitunuid, ehk siis osaku omaniku väärtus, kui seni sõltus fondivalitsejate investeerimisotsustest ja finantsturgude olukorrast, noh, siis nüüd tuleb täiendav risk. Nimelt osakute väärtus hakkab sõltuma ka teiste osakuomanike käitumisest ehk lahkujate hulgast ja sellest, kui suure osa investeerimisfondidest põgenejad raha kaasa võtavad. Seega ei vasta tõele see jutt, mida siin täna minister rääkis, et teise sambasse jääjate osas ei muutu midagi.
Ja kokkuvõtlikult, aeg saab läbi, võimuliidu tegevus pensionireformi eelnõu jõuga läbi surumisel jääb ajalukku negatiivses mõttes kahjuks. Põhiseaduslike probleemide tähelepanuta jätmine, pensionivara kogujate, ekspertide, teiste turuosaliste, teiste riikide kogemuse arvesse võtmata ja tähelepanuta jätmine on ülimalt vastutustundetu. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Henn Põlluaas
Kai Rimmel, palun!

Kai Rimmel
Austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Nagu siin täna on juba kõlanud, et pensionireformi on võrreldud pärisorjuse kaotamisega ligi 200 aastat tagasi, siis me ei saa sellest üle ega ümber, et tõepoolest, me võime seda teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist kõrvutada paarisaja aasta taguse otsusega vabastada talupojad sunnismaisusest. Võrdlus selle pärisorjuse kaotamisega peab aga veelgi enam paika, kui vaatame, kui maruliselt aadelkond tollal vastu pärisorjuse kaotamisele oli ning kui maruliselt ja jõuliselt püüab opositsioon tõkestada praegust pensionireformi.
Muutuste vastaste peamised jutupunktid on aga kahjuks ehmatavalt sarnased. Nimelt leiavad sotsid ja reformierakondlased, et teine sammas ei peaks kindlasti olema vabatahtlik, ei peaks olema vabatahtlik, kuna enamik inimesi on piisavalt rumalad, et mitte öelda lollid otsustama ise oma rahaasjade ja tuleviku üle. Vabandage, aga samasuguse jutuga püüdsid ju mõisnikud 200 aastat tagasi saavutada pärisorjuse jätkumist. Talupoegi peeti võrdseteks lastega, kes ei saanud iseseisvalt hakkama ja vabana elades toime tulla. Teisisõnu, talupoega võeti kui metslast, kellel puudub ratsionaalne mõtlemine ja kes ei tea, mis on talle hea või kasulik. On aga paradoksaalne, et praegu valitsus, konservatiivne valitsus annab inimestele vabaduse ise otsustada ning liberaalid, st sotsid ja reformierakondlased, on jõuliselt vabaduse andmise vastu.
Minul tekib küsimus, miks on Eesti liberaalid hakanud ihalema riiki, mis kohtleb oma kodanikke rumalate metslastena. Kas sellepärast, et viia oma suurrahastajate huvisid, sh pankurite poliitilist tellimust, ellu?Kahtlemata jääb küsimus õhku, sest pole ju saladus, et just pangad on kõige rohkem huvitatud sellest, et rahva pensioniraha jätkuvalt nende kaukasse voolaks.
Valdav osa inimestest siiski ju AS-i Turu-uuringud küsitluse järgi pooldab teise samba vabatahtlikuks muutmist. Sügisel korraldatud uuringus oli see 68%. Enamik inimesi mõistab tegelikkuses, et ei toimu mingit pensionisamba lammutamist, vaid reform toob kaasa senisest suurema valikuvabaduse pensioniotsuste tegemisel. Soovijad saavad jätkata teise pensionisambasse kogumist, nii nagu nad on teinud seda täna, ja seda kindlasti ka väga paljud inimesed teevad. Samas on võimlaik lõpetada maksete tegemine, aga jääda kogutud pensionifondi alles. Alles kolmas võimalus on lõpetada maksete tegemine ja kogutud raha investeerida omale n-ö sobilikul moel kinnisvarasse või muul moel, või võtta tõepoolest see raha välja ja, nagu öeldi, ära põletada. Ei usu mina ega ka praegune koalitsioon, et rahvas on nii rumal. Me usume, et rahvas on piisavalt arukas, et osata pensionireformiga saabuvat finantsvabadust hinnata ja mõistlikult kasutada, ja seda kindlasti eestlased on. Soovin teile arukat meelt, kainet mõistust. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud saadikud! Eesti pensionisüsteemi eesmärk on (tsiteerin) "aidata inimestel vanaduspensionile minnes säilitada nende senine elustandard ja igakuine sissetulek". Pensionisammaste lammutamine ei aita meid sellele eesmärgile ühelgi viisil lähemale. Täna läbi surutav otsus on suunatud vaid hetkelisele heaolule ja selle parandamiseks – selleks, et täna oleks lihtsam, mõtlemata sellele, mis homne toob. Kannatajateks on esmalt kõik need inimesed, kes ei oska teha õigeid investeerimisotsuseid ega suuda oma vanaduspõlvele mõeldes säästa. Aga tegelikult on ju ka kannatajateks meie lapsed ja lapselapsed, kellel tuleb kogu tänase otsusega alguse saav tarbimispidu ühel päeval kinni maksta.
Teate, mina olen mures. Reformierakond on mures. Ja minister, kes veel umbes aasta tagasi oli kindlalt taoliste arengute vastu, on ka mures. Esmaspäeval küsisin peaministrilt, kas teda ei tee murelikuks nende inimeste saatus, kellel puuduvad teadmised investeerimisest või kellel puudub distsipliin ja vastutustunne. Nende inimeste saatus, kes ei suuda järgmised aastakümned iga päev säästa. Peaminister teatas (tsiteerin): "Midagi tuleb säästa sukasääres hoides, eks ju". Sellest vastusest oli tunda, et ka peaministril puudub selge plaan, kuidas ikkagi inimesed paarikümne aasta pärast oma eluga hakkama saavad. Aga ikkagi lammutatakse hetkel toimiv pensionisüsteem. Teate, igal süsteemil on puudusi, aga neist aru saades on neid võimalik parandada. Armutu lammutamine on kuritegelik. Ärme tee seda! Õhku lastud silda on pärast palju raskem ja kulukam ülesse ehitada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! See ei ole reform, see on vandalism. Nii karmi hinnangut ei anna mina kui opositsioonisaadik, vaid nii karmid sõnad on pensionireformi teemal välja öelnud härra Ardo Hansson, Eesti Panga endine president. No mina väga ei söandaks temaga vaielda ja paljude teiste ekspertidega, keda on siin kritiseeritud, kes domineerivad, mida ka üle-eelmine kõneleja ütles, et kõik räägivad ühte juttu. No tema arvab, et peegel valetab. No pigem, kui kõik räägivad ühte juttu, siis võiks uskuda seda juttu, kui viidata ühele eksperdile, kes räägib seda, mida soovitakse.
Selle eelnõu heakskiitmisega tegelikult riik, täpsemini tänane valitsuskoalitsioon tegelikult taandab ennast või tunnistab ka jõuetust kindlustada meie inimestele väärikas vanaduspension. Ta lükkab vastutuse inimeste tulevikupensioni eest inimestele endile. Oluliselt suuremal määral kui seda täna. Samal ajal söandan mina tunnistada, et ilmselgelt Eesti riik üksinda ei suuda tagada väärikat pensioni meie inimestele vanaduspõlves. Seda peavad tegema riik ja kodanik koostöös. Ja on ilmselge see, et väga paljud inimesed ei mõtle pensioni peale, kui nad on 20- või 30-aastased, mistõttu on kindlasti vältimatu ka teatud administratiivne n-ö sund või präänik, mida tegelikult tänane teine pensionisammas endas tähendab. Ja kui paljud selle eelnõu toetajad, ennekõike Isamaast, on väitnud, et kui targad meie inimesed on investeerima jne, siis ma tuletaksin veel kord meelde, mida sel esmaspäeval ütles Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas arupärimisele vastates: "Väga paljude inimeste suhtumine täpselt nii on, et teda ei huvita, missugune on pension." Ja kui ma Jüri Rataselt küsisin peale seda ja viitasin tema sellele tsitaadile, siis ta väitis mulle, et ei, ta ei ole niimoodi öelnud. Lugesin stenogrammist, just täpselt nii härra peaminister ütles. Ja nüüd siis riik lükkab vastutuse tulevaste pensionide eest nende inimeste enda peale.
Väga palju on ka juriidilisi nüansse, mis on väga problemaatilised. On üks selline omapärane nüanss, millest on tegelikult väga vähe räägitud. Minu hinnangul see seadus on ka vastuolus sotsiaalmaksuseadusega. Kui me võtame sotsiaalmaksuseaduse, siis selle mõiste "sotsiaalmaks" on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. Kaheks otstarbeks: pensionikindlustus ja riiklik ravikindlustus. Ma saan aru, et need inimesed, kes on liitunud teise sambaga ja on jõudnud pensioniikka ja võtavad selle raha välja, siis nende puhul kindlasti vastuolu selle sotsiaalmaksu mõistega ei ole. Küll aga nende puhul, kes ei ole jõudnud veel pensioniikka ja kes võtavad selle raha välja. Nemad ei saa mitte kuidagi seda kasutada pensionikindlustuseks, kuna nada ei ole sellesse ikka veel jõudnud. Jah, teoreetiliselt nad saavad kasutada ravikindlustuseks, aga täpsustagem seda mõistet, sotsiaalmaks on riiklikuks ravikindlustuseks – selleks, et oleks haigekassal raha, et meie ravimise kulude eest maksta.
Veelgi olulisem on tegelikult vastuolu põhiseadusega, millele viitab õiguskantsler Ülle Madise. Ma tsiteerin: "Eelnõus antakse kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimestele võimalus valida, kas jätkata kogumist või võtta pensioniks kogutud raha, sh riigi eraldatud sotsiaalmaks, enne pensioniea saabumist välja ning kasutada seda omal äranägemisel. Samaealistel inimestel, kes kohustusliku kogumispensioniga pole liitunud, ei ole võimalik nende töötasult makstud sotsiaalmaksust nelja protsenti vabaks kasutamiseks kätte saada. Kui kohustusliku kogumispensioniga liitunud võivad raha välja võtta, on võrreldavate gruppide sotsiaalmaksukoormus ka tagasiulatuvalt erinev."
Palun lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas
Kolm minutit lisaaega, palun!

Toomas Kivimägi
Teise pensionisambaga mitte liitunud inimesed on kandnud suuremat sotsiaalmaksu koormust, mis on läinud siis esimesse sambasse. Ja õiguskantsler lõpetab minu poolt välja võetud tsitaadi: "Riigikogu avar kaalutlusõigus sotsiaalpoliitilistes küsimustes ei kehti seaduse tagasiulatuva muutmise kohta." Mina ei ole liitunud pensioni teise sambaga ja minul tekib küsimus, ka mina tahaks saada kätte see neli protsenti sellest, mis on läinud esimesse sambasse. Minul seda võimalust ei ole. Küll aga antakse see võimalus nendele inimestele, kes on liitunud teise pensionisambaga. Kui ma oleks teadnud seda, kui see teine pensionisammas kehtis nii, nagu ta on kehtestatud, et mul on õigus ka hiljem ühel hetkel see neli protsenti välja võtta, siis oleks ka mina liitunud tegelikult teise sambaga. Aga mina seda ei teadnud ja seetõttu minul seda võimalust ei olnud. Ma ei ole üldse tegelikult üllatunud, kui mõni advokaadibüroo hakkab koondama nõudeid nende kodanike poolt, kes ei ole liitunud teise sambaga, aga kelle neli protsenti on läinud esimesse sambasse. Esitavad riigi vastu kahjunõude, et ka nemad soovivad see neli protsenti kätte saada. Miks me kohtleme oma inimesi väga erinevalt?
Kusjuures veel üks väga omapärane nüanss tuli Martin Helme sõnavõtust välja, mis on veel oluline erinevus selles, et kas ma võtan selle raha teisest sambast välja või mitte. Teine sammas teadupärast on päritav, aga esimene sammas ei ole päritav. Ehk ka see minu neli protsenti, mis on sinna makstud, on ju, see n-ö ripub juuksekarva otsas ja minu lastel või lastelastel ei pruugi olla õigus seda raha sealt kätte saada. Küll aga need, kes on liitunud teise pensionisambaga, saavad kõik see 4% kätte, sh pärandada jne. Väga palju on räägitud pensionifondide madalast tootlusest. See tootlus ei saagi olla kõrge, kui riik paneb väga karmid päitsed pähe. Väga vähe oli võimalusi tegelikult antud pensionifondidel investeerida seda raha näiteks aktsiatesse. Ja alles 2018. aasta lõpul ülisuure toetusega siinsamas saalis nii koalitsioon kui opositsioon toetasid seda liberaliseerimist, mis andis tõepoolest võimaluse tegelikult investeerimisfondidel investeerida seda ka mõnevõrra riskantsematesse, aga selle võrra suuremat tootlust pakkuvatesse investeerimisvahenditesse ehk aktsiatesse ennekõike. Ja tegelikult eelmise aasta tulemus seda ka näitas, võib-olla ka majanduskonjunktuur aitas sellele ka natukene kaasa, kui head olid tegelikud tulemused. Ja nüüd lükatakse äkki üleöö see kõik tegelikult kõrvale.
Ja lõpetuseks. Minu jaoks on üldse tegelikult väga murettekitav tendents see: elamine tuleviku arvelt, seda nii riigi tasandil, vaadates tänast valitsuskoalitsiooni, paraku pean seda ütlema ka oma kodulinna kohta, ja nüüd n-ö soositakse seda riigi poolt ka kodanike endi poolt. Ja kui kodaniku puhul see elamine tuleviku arvel tihtipeale on paratamatu, kui tal ei ole neid vahendeid, siis mitte mingil juhul ei tohiks riik ega omavalitsus soosida elamist tuleviku arvel. Üks miljard väljavõetud raha tähendab 250 miljonit täiendavat maksutulu riigieelarvesse, mida jagada. Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees Henn Põlluaas
Hanno Pevkur, palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

Hanno Pevkur
Härra koosoleku juhataja! Head kolleegid, kes te saalis olete, armas Eesti rahvas, kes te vaatate meid Postimehe või teiste eetrimeediumite kaudu! Siit puldist võib-olla ei oleks kohane tsiteerida rahva poolt palavalt armastatud Rohke Debelakki, aga täna peab seda tegema. Nimelt täna hommikul oli Debelaki uudistes kaks väga olulist lühikest uudist ja ma loen need siinkohal ette. "Valitsus on lisaks pensionireformile alustamas peatselt ka liiklusseadustiku reformi, mis muudaks liikluseeskirjade täitmise vabatahtlikuks. Alates 1. juunist säiliks eelnõukohaselt inimestel võimalus täita soovi korral liikluseeskirju või siis mitte täita, nii nagu olukord ja vajadus parasjagu nõuavad. Analüüse küll pole, kuid ei saa pidada eestimaalasi niivõrd rumalateks, et nad liikluseeskirjade vabatahtlikkuse korral ei suudaks ise paremini otsustada, kuidas on ohutu liigelda. Endale ja teistele ei soovi ju keegi halba teha ja kindel, et inimesed on oma elu ja saatuse üle otsustama kõige õigemad. Riigi poolt siin survemeetmeid ja eestkostet rakendada oleks liig. Paraku on see demokraatlikus riigis, end demokraatlikuks riigiks nimetavas Eestis hetkel kõik vastupidi, märgitakse seletuskirjas."
See oli esimene uudis ja teine uudis. "Veel otsib valitsus muude tegevuste kõrvalt aktiivselt kokkuhoiukohti ja on otsustanud mõjuanalüüsidelt kokku hoida. Iga seaduse ja muu kavatsuse kohta tuleb tellida mõjuanalüüs ja see võtab tegudelt hoogu maha ja head plaanid jäävadki toppama. Rääkimata mõjuanalüüsijatele kuluvatest summadest. "See, kuidas üks või teine seadus mõjub, on ju kunagi näha. Milleks seda enne teada saada?" küsib peaminister. "Mõju on igal asjal, mida me teeme ja püüda kogu aeg tulevikku ette näha on tänamatu ja mõttetu töö. Seadus enne, mõju tagantjärele ilma analüüsimata. Selline on valitsuse tegevusstiil lähiaastateks," kinnitab peaminister. Sellised kaks uudist olid täna hommikul Kuku Raadios. Kuidagi tabavad tänase päeva kohta.
Et mis meil siis nagu teada on? Meil on teada see, et valitsus on meie ette toonud ühe eelnõu, mida nad arutada ei kavatse. Koalitsioonisaadikutel on näpud kinni seotud ainult ühe koha peale, see roheline nupp. Ja ükskõik, mida me siin opositsiooni poolt ütleme või ei ütle, kõik on ette otsustatud, kuigi sisu on midagi, millest ka ma usun suur osa koalitsioonisaadikuid kas a, ei saa aru, või b, ei taha aru saada. Et see tegelikult keerab ikkagi kogu Eesti pensionikindlustussüsteemi peapeale.
Toomas rääkis siin mõnedest olulistest nüanssidest. Aga mõelgem ikkagi veel kord selle peale, et tegelikult antakse täna võimalus 4% välja võtta, mitte ei panda seda 20% hulka ja öelda, et okei, kui inimene on oma palgast 2% maksnud, õigemini tööandja on kinni pidanud, et selles ulatuses on inimesed vabad. Ma arvan, et see oleks võtnud ära õiguskantslerilt ja väga paljudelt teistelt ekspertidelt võimaluse öelda, et see seadus on võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus ja seega põhiseadusega vastuolus. Aga ei, jäärapäiselt, põikpäiselt, ikkagi võtame, anname inimestele suure vabaduse otsustada selle üle, mis tegelikult on riigi poolt justnimelt pensionikindlustuseks ette nähtud. Aga nüüd saab seda kasutada soojamaareisiks, nagu me kuulsime, või laenu tagasimakseks või ükskõik milleks muuks. Kõik eksperdid, no võib-olla mõne väikese erandiga, kes tahab koalitsioonile meeldida, on öelnud, et see eelnõu vähendab tulevikus pensione. See on ju loogiline ka. Kui sa võtad täna pensionivara, mis on juba kogutud, pensionikassast välja, siis igal juhul see pension jääb väiksemaks. Suurem osa Eesti õigusekspertidest, nii advokaadibüroodest, isegi õiguskantsler on öelnud, et see eelnõu on põhiseadusega vastuolus. Tühja sellest. Võtame vastu! Põhiseadusega vastuolus, ikka võtame vastu, täitsa ükskõik! Eksperdid on või ei ole, isegi riigiteenistujad on või ei ole, ikka võtame vastu!
Teate, Viktor Vassiljev, kes seal istub, võib lubada endale seda, et ta televiisori kaudu inimesi püüab ravida, sellepärast, et tal ei ole sellele tagajärgi ega otsustust või nii-öelda mõju, sellepärast et inimesed helistavad, saavad head nõu ja nii see asi jääb. Aga kui sa arstikabinetis võtad inimesi vastu, siis sa vastutad selle eest, mis sa teed ja siin saalis meie vastutame Eesti inimeste eest, sest meid on volitatud inimeste eest otsuseid vastu võtma. Ka pensionisüsteemi jätkusuutlikkus on midagi, mida see saal peab vastu võtma ja otsustama, milline on jätkusuutlik pensionisüsteem. Aga me ütleme, et me ei taha jätkusuutlikku pensionisüsteemi. See, mis on kogutud, las minna. No ei ole ilus, tõepoolest ei ole ilus, noh! Praegu on see veel võimalus, et mingisugune kaine mõistus saabub koju ja ütleb, et kuulge, pensionit saab maksta ainult juhul, kui sa pensioniks kogud. Me oleme loonud pensionisüsteemi teadlikult sellisena, et meil on esimeses sambas vahendid, me kohustuslikult paneme teise sambasse vahendeid ja igaüks võib vabatahtlikult panna kolmandasse sambasse, kui ta seda veel soovib. Ja see kokku peabki tagama ka selle, mida siin kolleeg Kristina Šmigun ütles, et mis on pensionikindlustuse eesmärk – tagada väärikas elamine pensionipõlves. Ja kui me teame seda, et üle Euroopa on kokku lepitud põhimõttes, et keskmine netopension võiks olla keskmisest netopalgast umbes 40% või vähemalt 40%, siis selle eelnõuga, kui siin kolleeg Šmigun küsis Martin Helme käest, et kas see viib meid lähemale või kas see viib meid selle poole või mitte, siis vastus on ju, et ei vii. See eelnõu viib meid kaugemale.
No vot ja siin me nüüd siis oleme. Ei ole koalitsioonisaadikuid väga palju saalis, sest et kuulata ju ei taheta. Aga otsustada tahetakse. Isegi kui ei tea, mille üle otsustad. Nii et head kolleegid, praeguses olukorras meil midagi muud teha kui loota, et äkki saabub kusagilt valguskiir ja inimesed saavad aru, et ei ole mõistlik seda seadust vastu võtta, sest vastasel korral ma väga-väga loodan, et Vabariigi President läheb selle vaidlusega Riigikohtusse ja kui koalitsioonisaadikud ei kuula neid, kes neile soovitavad seda seadust mitte vastu võtta või vähemalt märgivad, et see on põhiseadusega vastuolus, siis seda ütleb Riigikohus. Kuulame kõned ära. Loodame parimat. Lootus sureb viimasena. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun! Kolm minutit lisaaega.

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud vähesed kolleegid, kes saali on jäänud! Silmakirjalikkus jookseb läbi Jüri Ratase valitsustest juba mitmendat aastat. Ühelt poolt ju tegelikult tema tegutsemine ja see eelnõu, mis meil täna saalis on, ei ole mingi üllatus. Kui me meenutame eelmiste ja ka selle aasta eelarvete koostamise printsiipe, siis üks asi, mis sealt alati läbi käib, et kui on mingil hetkel vaja rahval enne valimisi kingitusi teha, siis see on kohe varmad seda kingitust tegema. Meenutame kas või neid nn katuserahasid, mida enne valimisi tehti. Ainuke asi on see, mida me nägime rahva poolt, õnneks, et sellel ei olnud tulemust. Ehk kõik need erakonnad, kes seda otsust tookord tegid, peale valimisi kaotasid hääli siin saalis. Ja öelda sellelt pinnalt, et sellel pensionireformil on olemas mandaat, ei ole olemas, kaasa arvatud Isamaa, kes tegelikult kaotas kohti. Nii et seost sellel, et Isamaa on saand sellele suurepärase rahva mandaadi, võiks pöörata teistpidi ja öelda seda, et tegelikult teie kohtade arv siin vähenes. Aga kuna üllatusi eriti ei ole, siis on ju täna ministri poolt siin välja öeldu jätkuvalt silmakirjalik, et me arutasime, andsime võimaluse, me kaasasime. Aga kes meenutab mitme kuu tagust Eesti Pangas korraldatud sellist arutelu, siis mida rahandusminister seal ütles, te võite siin ükskõik mida arutada, aga otsus on juba tehtud. See puudutas ka meid siin saalis, kaasa arvatud rahvast.
Kui meenutada seda, miks riik seda kunagi üldse tegi, siis on ju selge see, et see sõnum, mis ta ühiskonnale välja andis, oli, et kogume koos. Kogume koos tähendab seda, et peale seda reformi on kaotanud nii kodanikud kui ka riik ise tervikuna. Kodanik kaotab tegelikult individuaalselt selles osas, et tema pension on tulevikus väiksem, ja riik kaotab selles osas, et ta peab jooksvalt leidma tulevikus vahendeid juurde, mis tähendab seda, et tulevased põlved maksavad selle puudujäägi sõna otseses mõttes kinni. Kui ma vaatan siin praegu oma hea kolleegi Raivo E. Tamme otsa, et meid on süüdistatud selles, või õigemini õiguskantsler, kes on viidanud sellele, et tegemist on sellise põhiõiguse riivega ja koheldakse ebavõrdselt, siis minu arust härra Lotman ütles oma artiklis, et tegelikult oli stardijoon juba ebavõrdne. Tõsi, aga võiks nagu küsida, et miks see nii oli või kuidas see nii oli. Kui me meenutame seda, et millal saabub pensioniiga, siis me võiksime ühelt poolt võrrelda selle stardijoont staadioniringiga. Kui te olete tähele pannud, seal 400 või ütleme 800 meetri jookse, siis need, kes on siseringil, asuvad ühes kohas, aga need, kes on välisringil, asuvad teises kohas stardipositsioonil, mis tähendab seda, et finišis on nad võrdsed, mis tähendabki seda, et vastavalt sellele, kui vanad me sellel hetkel olime, saime me erineva stardi. Aga mida kindlasti riik sellel hetkel meile kellelegi ei öelnud, oli see, et see raha võib ühel hetkel olla selleks, et me võime selle tarbimisse võtta. Ehk see süsteem loodi selgelt sellepärast, et meil oleks pensionieas see raha kasutada, sõltumata sellest, et meil võib tekkida sotsiaalseid vajadusi.
Kui meile öeldakse seda, et miks me ei armasta isiku vabadusi ja tema otsustusvõimet, siis meenutage seda, et meie riigil ja meie Riigikogul on olnud vastutus. Ja vastutus oli ka sellel hetkel, kui me märkasime, et kiirlaenukontorid võtsid ebamõistlikult suuri intresse inimeste käest ja inimesed sattusid suuremasse lõksu. Siis Riigikogu tegelikult leidis selle, et me peame seda osa reguleerima. Ja sama on ka pensioniga. Riigil on minu arvates kohustus tagada teatud miinimum, mis ei välista seda, et inimesed koguksid ise juurde. Mida me statistikast teame? Üldiselt öeldakse seda, et kvaliteet on see, kui me võrdleme seda sisemaiselt ka välismaise analoogiga. Täna me välismaist analoogi absoluutselt arvesse ei võta. See absoluutselt arvesse võtmine või mitte arvesse võtmine tähendab seda, et kui auväärt minister on meil täna siin puldis ja ütleb, et kui üks eksperiment kestis 17 aastat, teeme järgmise, võib-olla kestab see ka 17, teeme jälle ümber, siis ta ju tegelikult ei anna endale aru, et selleks, et see eksperiment üldse õnnestuks, peab see olema järjepidevalt töötanud vähemalt 30-40 aastat. Ja see tähendabki seda, et ei ole võimalik, et 17 aastaga saavad kõik inimesed endale väga suure pensioninumbri. Aga see samm on ju tehtud tuleviku heaks ehk nende põlvkondade heaks, sellepärast kehtestatigi teatud kohustuslik, et kui nemad jõuavad pensioniikka, siis nad on saanud seda maitsta.
Mis seal see finantsloogika on? Seal ei ole väga palju sellist keerulist. Aga keeruline või lihtne on see, et kui me kogume mingi summa ja võtame selle kaks korda poole tee pealt välja, siis ei ole võimalik meil saavutada seda finantsilist efekti. Ja oluline teadmine meil kõigil on täna see, et vaatamata sellele, et me tootlusega rahul ei ole – väidetavalt, nii nagu me kõik räägime –, on olnud tootlus ju, isegi reaaltootlus positiivne. Ja positiivne tähendab seda, et selle raha, mis me sinna ühel ajahetkel sisse oleme pannud, siis pensionieas me suudame sellega samaväärselt osta. Ja see on mõistlik. Selle alternatiiv, mida meile täna peale surutakse, on tegelikult see, et hea on, kui sa ükski aasta midagi kõrvale ei pane.
Ja kui selle reformi, mida me nimetame õige nimega lammutamiseks, oleks laua peale käinud ainult selle, et oleks juurde teinud siia teatud nn investeerimiskonto, siis oleks olnud võimalik mõista seda, et tahetakse inimeste pensioni ja neid valikuvabadusi laiendada. Aga täna, nii nendel aruteludel kui ka eelnevatel, olen ma näinud ainult ühte: põhieesmärk muudatuste läbi oli see, et inimesed saaksid mugavamalt raha välja võtta. See on ju põhieesmärk olnud. Ja mina ütlen, et see ei ole ühe väikese riigi vastutustundlik käitumine. Ja loota sellest, et me saame oma pensionifondidega panna Eesti majandusse 3, 4, 5 miljardit pauhti sisse, on ju täiesti lootusetu ja rumal, sellepärast, et mõistlik oleks riske jagada. Fondid ja suured fondid seda suudavadki teha. Meie väikeste investoritega seda kindlasti sellisel määral teha ei suuda.
Ja minu arust eiratakse ühte lihtsat loodusseadust, mida ma juba kirjeldasin. Kui me õunapuul õied ära lõikame, siis sügisel me saaki ei saa. Kui ühel kevadel külm õied ära võtab, siis üks aastasaak jääb vahele, aga me ei lõika sellepärast ju puud maha. Täna, austatud koalitsioonipartnerid, olete kätte võtnud sae ja lõikate selle õunapuu maha, mis ühel aastal oli saanud külma. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Riina Sikkut, palun!

Riina Sikkut
Aitäh, hea esimees! Head kolleegid ja kuulajad! Tänane arutelu teise samba üle on olnud tõesti erakordne. Ma ei tea, kas kunagi ajaloos on sellist faktikontrolli siin saalis tehtud, et peaaegu igale küsimusele minister annab vastuse ja järgmine või ülejärgmine küsimuse esitaja peab seda vastust täiendama, ütleb, et vabandust, aga faktid on sellised. Nii nagu Urmas Kruuse lõpetas, et tõesti, minister alustas sellest, kuidas on kohtutud ja kaasatud, aga mina olin ka seal Eesti Panga seminarisaalis, kus meile viidati kui inimestele, kes võitlevad asja vastu, mis on ammu otsustatud. Mis sisuline kaasamine! Siis minister liikus edasi esimese sambaga võrdlemisse, sellest, et raha tuleb esimesse sambasse tagasi ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkus suureneb. Kui ka osa kogutust välja võetakse ja tulevikus jääb panustajaid vähemaks, esimese samba vara või pensionis kindlustuses olev vara ei saa kuidagi kasvada. Võidavad 20% suurema sissetuleku teenijad. Ometi näitavad arvutused, et teine sammas on kõigile, ka miinimumpalka teenivale inimesele kasulikum. Mind üllatas näiteks õiguskantsleri vastus kodanikule, inimesele, kelle kogumisperiood oli lühike, sinna sisse jäi finantskriisi aeg, ta oli valinud väga konservatiivse madala tootlusega fondi ja paar aastat tagasi pensionile jäädes oli teine sammas tema jaoks ikka kasulikum, on praegu kasulikum, on ka paari aasta pärast kasulikum. Kui ka selliste valikute puhul teine sammas on inimesele kasulikum kui ainult esimeses sambas olemine, millest me räägime. Ja kui minister muretseb madalapalgaliste pärast, mina toetaks ka igasuguseid muudatusi, mis võimaldaks riigil näiteks keskmisest madalamat sissetulekut teeniva inimese teise sambasse rohkem panustada või proportsionaalselt sissetulekuga panustamise asemel panustada absoluutsummas võrdne makse siis teise sambasse, nii minul kui madalapalgalisel. Aga millegipärast eelnõu selliseid ettepanekuid ei sisalda.
Siis kogu see valikuvabaduse all see jutt, et me lubame taasliitumise. Eelmine Riigikogu 12. detsembril 2018 otsustas, et teise sambasse on võimalik taasliituda. See otsus tehti sellesama seadusemuudatuse raames, mis võimaldab meile paindlikku pensioniiga ja seob esimese samba pensioni 50% ulatuses staažiga ja 50% ulatuses sissetulekuga. Kõik see jutt, et kogumine on ebamõistlik, kogutu põleb, tootlus on madalam kui inflatsioon, sellele on kolleegid Andres Sutt, Aivar Sõerd ja Jürgen Ligi juba vastanud. Väide, et me oleme teise sambaga nullpunktis, 17 aastat on olnud kohutav, mitte midagi pole paremaks läinud. Turule on tulnud indeksfondid, fonditasud on 4 korda langenud, Eestisse investeeritud varade maht on oluliselt kasvanud, tootlus on kasvanud. Mis nullpunkt? Väide ministril, et reform ei ole tagasiulatuv. Ometi me vaatame ümber otsuseid, mida inimesed tegid aastal 2003. Või mida nad oleks tahtnud teha, kui nad teaksid, mida valitsus täna plaanib. Ja noh, rääkimata sellest, et noh pensionisüsteemi osas ei suuda minister olla faktitäpne. Kui Jüri Jaanson küsib ka enesetappude kohta ja viitab 2009. aasta ehk kriisi ajal kasvanud enesetappudele, väidab minister enesekindlalt vastu, et ei-ei, ei kasvanud midagi. Vaatasin järgi, tõepoolest, enesetapud 100 000 elaniku kohta kasvasid, eriti meeste seas oli jõnks üles aastal 2009. Jüri Jaansonil oli õigus, minister eksis.
Nii et see faktidest mööda vaatamine on täiesti uskumatu. Kuidas on võimalik valitsuse usaldusega seotud eelnõu kaitsta sellisel viisil.
Nii, järgmine, riskide maandamata jätmine. Mitmed kolleegid, sealhulgas Katri Raik küsisid inimeste teavitamise kohta ja minister ütles, et jah, aga inimesed saavad jälgida avalikku debatti. Ja tsiteerin: küllap inimesed ikka üritavad end kurssi viia, oli tema tsitaat. Noh, ma loodan, et inimesed ei ürita ennast kurssi viia rahandusministri jagatava info alusel, sest seal ei ole faktidega midagi seotud.
Palun kolm lisaminutit!

Esimees Henn Põlluaas
Kolm minutit lisaaega, palun!

Riina Sikkut
Ja riskide maandamine, noh tõesti, vabaneva rahaga kaasnevate pettuste puhul. Riskid makromajandusele, kogujate varale, investeerimiskontode tasude tõusu risk ja noh tegelikult ka, et järelhinnata seda, et mis on olnud siis reformi mõjud. Selles osas täielik immuunsus. Ja elamine sellises lühiajalises perspektiivis. Muidugi, noh see on paratamatus, et me tulevikku ei tea. Noh, Lapimaal tuvastati koroonaviirus, Lähis-Ida, me ei tea, kas Eestis kunagi enam talve tuleb, aga sa ei saa riiki niimoodi juhtida, et müüme täna nüüd siis jäälõhkujad maha, sellepärast, et praegu ei ole meil meri jäätunud.
Ja viimaseks, ükskõiksus meie kehtivate seaduste suhtes. No see sotsiaalmaksu 1. paragrahv, mis tõesti ütleb, et sotsiaalmaksu kasutatakse pensioni- ja ravikindlustuse jaoks. Ministri viide sellele, et pensioni teine sammas, oli erastamine ja seda seadust rikuti juba 17 aastat tagasi, on täiesti mitterelevante, sest eesmärk ei muutunud. Raha jäi teise sambasse, mida inimene saab kasutada pensionieas oma pensioni jaoks. Sotsiaalmaksuseaduse 1. paragrahvi täideti. Nüüd seda enam ei täideta, kui seadus jõustub. Ja nüüd kogu see suhtumine õiguskantsleri suhtes, kes väidetavalt, ministri sõnul pakub poliitilisi lahendusi. Ja ka Helir-Valdor Seeder eelmisel neljapäeval Vikerraadio uudistes küsis Eesti elanikelt, no kes meil siin poliitilisi otsuseid langetab, kas mandaadiga poliitikud või kõrged riigiametnikud, president ja Riigikohus. Poliitilisi otsuseid jah langetavad poliitikud, aga see mandaat, mis meil on, see mandaat, mis valitsusel on, on tegutseda põhiseaduse raames. Poliitilisi otsuseid sa ei saa teha igasuguseid, vaid ainult põhiseaduse raames. Õiguskantsler ei ole ametnik, see on institutsioon. Täpselt samamoodi, sama kehtib ka presidendi ja Riigikohtu kohta.
Ja lõpetuseks. Kõik need viited usule, et kas usume tootluse tõusu, usk on kahtlemata vajalik, aitab paljusid inimesi elus. Usk endasse, hakkamasaamisesse, jumalasse, paremasse tulevikku, inimeste headusesse, aga seadusemuudatuste mõju ei ole usuküsimus. Ja otsused peaksid põhinema ju teadmisel, infol, analüüsil, aga analüüs ei kirjuta otsust ette. Mind segab see, et millegipärast ei ole julgust, et öelda, et jah, ongi riskid, et tootlus ei kasva, tootlus võib langeda või tasud võivad tõusta või inimesed võtavad raha välja, aga mina rahandusministrina või mina peaministrina ma võtan selle riski. Mul on arusaam riskidest, negatiivsetest kõrvalmõjudest, aga ma aktsepteerin seda, mina vastutan. Aga seda julgust ei ole ja niimoodi kiirustades, usu ja kõhutunde pealt koostatud eelnõu, mis valikuvabaduse sildi all soovib erakorralist eelarvetulu ja enne kohaliku omavalitsuse valimisi inimestele raha kätte jagada, ei saa toetada. Kui peaministril ja rahandusministril on julgust tunnistada võetavaid riske ja arusaam sellest, mis on eelnõu mõjud, siis on võimalik seda toetada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Ma tänan! Head kolleegid! Pikalt poliitmaastikul toiminuna sooviksin täna pigem meenutada neid asjaolusid, mis sundisid 2001. aastal kogumispensionide seadust vastu võtma ja miks ma olen täna selle seaduse muutmise vastu. 1990-ndate lõpus oli nii valitsuse kui ka Riigikogu liikmetele selge, et senine riiklik, vaid sotsiaalmaksust sõltuv vanaduspensioni ja teiste pensionide maksmise süsteem ei ole jätkusuutlik. Selleks ajaks olid demograafid väljendanud murettekitavat arusaama, et Eesti rahvastiku tulevikuprognoosist lähtuvalt siseneb tööturule ühelt poolt vähem sotsiaalmaksu maksjaid, aga samal ajal pikeneb eluiga ehk inimesed elavad kauem ja nad on pikemat aega pensionisaajad. Oli ilmselge, et ainuüksi sotsiaalmaksu laekumisest ei piisa pensionide väljamaksmiseks ja suhe palka ehk pensioni asendusmäär aina väheneb ning seda tõsiasja ei ole võimalik likvideerida ka mis tahes kujul pensionide indekseerimise valemit muutes. Jäi loota vaid poliitlistele kokkulepetele erakorralistest pensionitõusudest ehk populismile. Milline poliitiline jõud pakub üle, seda ka toetatakse järjekordsetel valimistel.
Nii võttiski Riigikogu 2001. aastal vastu kogumispensionide seaduse, millega loodi nn kolmesambaline süsteem. Kuni 1982. aastani sündinutele oli teine kogumissammas vabatahtlik, pärast 1982. aastat sündinutele kohustuslik. Lisaks loodi ka kolmas ehk vabatahtlik pensionisammas koos tulumaksusoodustusega. See, et enne 1982. aastat sündinutel oli teise pensionisambasse sissemaksete tegemine vabatahtlik, oli puht pragmaatiline kaalutlus, kuna kogumise aeg enne pensionile jäämist jääb lühikeseks ja väljamaksed tulevikus pole ehk märkimisväärsed. Selline sammastel tuginev pensionisüsteem ei ole unikaalne, see on käibel nii mõneski Euroopa riigis ja on ka laiemalt positiivselt aktsepteeritud.
Tõsi on see, et 17 aasta jooksul on ilmnenud, et süsteemis on ka vigu, mida Riigikogu on ka parandanud, seda ennekõike fondi haldustasude suuruse ja investeerimise paindlikumaks muutmise küsimuses. On ilmne, et ka pensioni väljavõtmise võimalusi tuleb muuta mitmekesisemaks, nagu on välja pakkunud oma eelnõuga Eesti Reformierakond. Aga lõhkuda kogu praegune kogumispensionide süsteem pole ei mõistlik ega aita ka meie pensionäride elujärge tõsta. Fakt on see, et väga vähe on inimesi on liitunud vabatahtliku kogumispensioniga ehk siis kolmanda sambaga. Siit ka minu veendumus, et mitte öelda usk: muutes teise pensionisamba vabatahtlikuks, jääb ka teise sambaga liitujaid tulevikus vähemaks. Ja olemegi tagasi taas 1990. aastates, samal ajal kui demograafiline situatsioon on jäänud samaks. Seetõttu ei saa kuidagi nõustuda sellise hävitustööga pensionisüsteemi kallal. See on populistlik, et enne kohalikke valimisi väljamakstud raha eest hääli osta ja hiljem, enne Riigikogu valimisi riigieelarvesse ühekordselt laekunud sadasid miljoneid eurosid laiali jagada katuserahadeks. See on küüniline ja Eesti pensionäride tulevikku tumedamaks ja nukramaks muutev tegu. Aitäh!

Signe Kivi
Aitäh, Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikokku kandideerides lubasin seista kultuuri, hariduse ja teaduse hea käekäigu eest Eestis, aga ka säästliku ja keskkonda hoidva majandamise ning meie inimeste väärika vanaduspõlve eest, ehkki nendes viimastes valdkondades ei pea ma end ise erialaspetsialistiks. Paljude kolleegide kindla veendumuse kohaselt, ei ole meie siia saali valitud selleks, et Eesti elu ainult omaenda elumustri järgi seaksime. Paraku on pensionisüsteemi lõhkujad tihti viidanud sellele, kui hästi nemad ise on ennast vanaduseks kindlustanud. Kinnisvara omandanud ja investeerinud. Rõhutatakse: mina, mina, mina. Aga meie? Meie kõigi tulevik? Meie küsime, mis probleemi me täna lahendame? Mis on valitsuse pensionireformi eesmärk? Koalitsioon on rõhutanud vajdust suurendada inimeste vabadust, kuid vastamata jäetakse küsimusele, miks tuleb vabadust suurendada just pakutud moel. Vabadust saab suurendada ka viisil, mis säilitaks teise samba kohustuslikkuse, isegi viisil, mis teatud juhtudel võimaldab kogutud sääste osaliselt või täielikult välja võtta, seda näiteks opositsiooni esitatud eelnõus pakutud viisil ja juhtudel.
Koalitsioon on reformi kaitstes rõhutanud vajadust, suurendada inimeste vastutust. Kus on aga meie, riigikogulaste vastutus? Põhiseaduse § 28 lõige 2 alusel on kõigil õigus vanas eas riigi abile. Õigus nõuda elamisväärset pensioni ka neil, kes on otsustanud kulutada kõik teise sambasse kogutud säästud või kes otsustavad teise sambaga üldse mitte liituda. Jah, oleme nõus, et igasuguseid reforme tuleb üle vaadata ja võimalusel paremaks teha. Olulised muudatused, mis puudutavad teist pensionisammast, jõustusid möödunud septembris. Nende eesmärk oli parandada kohustusliku pensionikogumise tootlikkust ning kõik märgid osutavad, et neil muutustel on juba olnud positiivne mõju. Nii et pensionifondide madal tootlikkus ei tohiks praeguste teadmiste kohaselt olla enam probleem.
Ühiskonnas käisid ja käivad pensionireformi teemal tulised arutelud. See on hea. Aga käivad ka arutelud seaduseelnõu põhiseaduspärasuse osas. Valdav osa eelnõud analüüsinud juriste näeb vastuolu põhiseadusega. Kõige kriitilisem on eelnõu ettevalmistanud Rahandusministeeriumi õigusanalüüs. Sama ohtu ja ohtusid on kinnitanud paljude teiste hulgas tunnustatud advokaadibürood Sorainen ja Ellex Raidla. Täna aga süüdistatakse õiguskantslerit päevapoliitikasse sekkumises. Tule taevas appi! Õiguskantsler teeb ja peabki tegema oma tööd, kui toob välja reformi olulised kitsaskohad ja vastuolud põhiseadusega. Õiguskantsleri pädevuses ongi ühiskonnas oluliste vaidluste viimine riigikohtusse. Vaid nii on võimalik saavutada õiguskindlus, et seadused on kooskõlas põhiseadusega, on väga hea, kui õiguskantsler viitab probleemidele enne, kui me siin Riigikogu saalis hääletama hakkame. Tsiteerin taas peaministrit Jüri Ratast. 4. november 2018, aasta tagasi. Tsitaadi algus: "Meie vananevas ühiskonnas on pensioni ette kogumine kindlasti vajalik, sest vastasel juhul peame isegi praeguste palkade ja pensionite suhte säilitamiseks suurendama oluliselt tulevaste põlvkondade maksukoormust. Seetõttu peab teine pensionisammas riikliku pensioni osana kindlasti säilima." Ja edasi: "Kogumispensioni muutmine vabatahtlikuks tähendaks seda, et meie inimesed peaksid tulevikus olema valmis leppima madalamate pensionitega. Kuna vanaduspension pole praegu kindlasti piisavalt kõrge ning suur osa meie eakaid elab suhtelises vaesuses, siis pole selle vähenemiseni viivad etteapanekud põhjendatud." Palun aega juurde kolm minutit!

Esimees Henn Põlluaas
Kolm minutit lisaaega, palun!

Signe Kivi
"Vabatahtliku kogumise võimalus kolmandasse sambasse on praegustel tööinimestel niigi olemas." Tsitaadi lõpp. Mina ei ole kuulnud peaministri selgitust, mis on sundinud aasta tagasi välja öeldud kindlat veendumust muutma. See teeb mind ettevaatlikuks ja murelikus, sest 180-kraadine meelemuutus pole riigimehelik.
Lõpetuseks. Sambareformi usaldusega sidumisega võtab võimuliit endale 100%-lise vastutuse pensionisüsteemi hea käekäigu eest. Aga sambaid on Isamaa poliitikud varemgi läbi surunud ja püstitanud. Ikka vastu avalikkuse tahet, ikka nimme vastu professionaalide öeldule. Üks häbisammas asub siit saalist mitte väga kaugel ja vajab pidevat remonti. Iga kord, kui mööda lähen, on häbi, et omal ajal veel valjemalt vastu ei hakanud. Täna hakkasime. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Head kolleegid! Täna on siin saalis eelnõu, mis saeb läbi poole teisest pensionisambast. Pensionisüsteem loodi 2001. aastal Mart Laari juhitud valitsuse poolt. Vaadates selja taha väga madala sündimusega 1990-ndate peale, vaadates tulevikku ja mõistes, et väikesearvulised põlvkonnad ei suuda tulevikus üleval pidada suuri pensioniikka jõudvaid põlvkondi, vaadates lääneriikide poole, kuidas nemad on taganud vanemaealistele väärika vanaduspõlve, vaadates ausalt ja selge pilguga tulevikku ning leides, et tööturule tulevad noored töötajad, sünniaastaga 1983 või nooremad, peavad võtma enda kanda raske koorma, samaaegselt kasvatama oma lapsi, aitama oma vanemaid ning kohustuslikus korras koguma raha oma vanaduspäevadeks. Need olid julged ja ainuõiged otsused vaesel ajal, kui keskmine palk oli 300 eurot ning me nägime kõvasti vaeva Euroopa Liitu ja NATO-sse pürgimisega. Tihti öeldakse, et asendamatuid ei ole, siiski pole mitte keegi suutnud asendada Isamaas Mart Laari visiooni. Minu sügav lugupidamine talle ja toonastele poliitikutele! Erakond Isamaa pole mitte üksnes kaotanud silmade eest sihti, visiooni, inimea pikkust vaadet. Veelgi enam, erakond on asunud raiuma 17 aastat tagasi istutatud puid. Neist ei saa maja, neist saab vaid laastusid ahju ajamiseks. Aga eesti vanasõna ütleb, et laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua.
Mis see lammutamine siis kaasa toob? Pensionid on tulevikus väiksemad tervelt kolmandiku võrra, kui me jätame teise samba vabatahtlikuks, sest tervelt kolmandiku võrra väheneb nende inimeste arv, kes maksab sotsiaalmaksu 20 aasta pärast. Kui sotsiaalmaksu mitte tõsta, siis langeb täna sisuliselt 40%-line palga asendusmäär 25%-ni. Kõik töötavad inimesed, tänased teise samba omanikud võiksid enne teisest sambast raha väljavõtmist panna rahakotti 25% harjumuspärastest kuludest ning proovida, kas ja kuidas veab kuu lõpuni välja. Kui ei vea, pange juurde 15% ning jätke teine sammas alles. Kui ikkagi ei vea, vähendage oma kulutusi, säästke ja otsige täiendavaid investeerimisvõimalusi. Lükake oma tänast tarbimist edasi pensionipõlve, et vanaduspõlv ei vajuks vaesusesse. Teise samba fondid koondavad täna pea viite miljardit eurot, see on peaaegu pool riigieelarvet, kui jätta arvesse võtmata Euroopa Liidu ja kvoodimüügist saadavad tulud. Suurte rahamahtude juures on võimalik teha suuri põhimõttelisi strateegilisi pikaajalisi investeeringuid. Suurte rahamahtude juures saab investeerimisriske hajutada, investeerida erinevatele turgudele, erinevatesse varaklassidesse, erinevatesse finantsinstrumentidesse, võlakirjadesse ja aktsiatesse. Võimalik on palgata parimaid asjatundjaid raha paigutamiseks. Raha ajaväärtuse hoidmine on minu arvates rahanduse kõige keerulisem ülesanne ning nõuab päris suurt vaimset panust. Siin saalis on päris mitu Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanut, mina nende hulgas, ja enamik neist või suur osa neist on öelnud, et neil on olemas teine pensionisammas ja nad ei plaani sealt lahkuda. Mina nende hulgas, sest ma oskan hinnata seda tööd, mis pensionifondid on teinud. Kui 25-aastane inimene läheb tööle ja liitub teise sambaga, siis maksab ta oma palgalt 2% teise sambasse, hakkab osalema Eesti majanduse konkurentsivõime loomises. Esimese aasta sissemakse saab investeerida 40-ks aastaks Eesti majanduskasvu ja majandusstabiilsuse loomiseks enda jaoks, kohe praegu ja pensionipõlves.
Palun kolm minutit juurde!

Esimees Henn Põlluaas
Kolm minutit lisaaega!

Annely Akkermann
Aitäh! Ta on säästnud ja investeerinud tagatisfondiga tagatult konkurentsis optimaalseks lihvitud haldustasude eest, ise täielikult põhitööle keskendudes. Siin on palju räägitud ja ka minister rääkis, et me ei näe tulevikku, tulevik on määramatu. Aga me teame ka seda, et mida määramatum on tulevik, seda paremini me peame olema valmistunud. Ma ei saa nõustuda rahandusministriga, et säästmine ja investeerimine on mõttetust mõttetum, mis tuleks kohe lõpetada ja milleks kindlasti ei tohi inimesi seadusega kooskõlastada.
Siin saalis räägiti hiljuti väga palju alkoholist ja alkoholiaktsiisist. Liigne alkohol on mõttetu, sellega ma olen nõus, aga alkoholi kulude osakaal eestlaste kogukuludes oli 2018. aastal 5,2%, mis on peaaegu sama palju, kui teise sambasse maksavad riik ja inimene ise kokku. Kui valitsus tunneks tõesti inimeste pärast muret, siis me ei arutaks täna seda, kuidas inimestele nende pensionipõlves kogunenud raha kohe välja jagada – no küllap läheb sellestki jätkuvalt 5,2% alkoholiostuks –, vaid seda, kuidas suunata Eesti inimesi käituma mõistlikult, et nad kasutaksid kas või juba täna oma vaba raha, mis muidu kuluks alkoholi peale, iseseisvalt ja targalt investeerimiseks. Tegelikult ka. Peaminister Ratas on lubanud kogu oma poliitilise karjääri jooksul sidusat riiki ja õiglast heaolu kõigile. Paraku on tema valitsusjuhi aastate keskel pensioniealiste suhteline vaesus küündimas peaaegu pooleni pensionäridest. Käesolev eelnõu (108), teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine lükkab pensionäride arvu, vaesuses elavate pensionäride arvu ainult ülespoole. See on lühinägelik ja rumal eelnõu, katastroofiline, Euroopa Liidu toetustega hellitatud Eesti avaliku halduse tingimustes. Head kolleegid, palun hääletage selle eelnõu vastu! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Head kolleegid! Palju on eelkõnelejate poolt juba öeldud ja järgmised teemad võivad tunduda elementaarsetena ning meenutada korrates katkist plaati, kuid olukorras, kus me täna circa 740 000 Eesti inimese ja Eesti riigi rahanduses suurt rolli mängiva teema osas peame ilma sisulise debati võimaluseta hääletama läbi valitsuse usaldusküsimuse, näitab, et mõned põhitõed vajavad siiski veel kordamist. Esmalt küsin, millist probleemi me teise samba lõhkumise ja pensionipõlveks kogutud raha laialijagamisega lahendame. See jääb nii mulle kui enamikule ekspertidele jätkuvalt arusaamatuks. Eesti rahvastik on vananev ning Eesti Panga koostatud analüüs kinnitab tõsiasja, et rahvastiku vananemise tõttu on töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv tulevikus väiksem. Kõige kriitilisem hetk jõuab kätte 2060. aasta paiku, kui ühe vanaduspensionäri kohta on üksnes 1,6 töötajat võrreldes praeguse 2,2 töötajaga. See omakorda tähendab, et esimese samba pensione ei ole võimalik samas mahus maksta, veel vähem tõsta ilma üldist maksukoormust või sisserännet oluliselt suurendamata. Alternatiiv drastilisele pensionilangusele või maksurände suurendamisele ongi inimeste omaosaluse suurendamine ning just selleks ongi teine sammas loodud, sest säästmine, teame ilmselt igaüks, ei ole sugugi lihtne. Seda tõestavad ka uuringud. Eesti Panga andmetel ei ole paljudel teise sambaga liitunud inimestel mõnes teises vormis märkimisväärseid sääste ning 30% inimestest omab vähem kui 200 euro eest likviidseid varasid. Pooltel teise sambaga liitunutel on likviidseid varasid vähem kui 800 euro eest. Seega võime päris kindlad olla, et need inimesed, kes tänases soodsas majandusolukorras pole suutnud sääste tekitada, ei ole motiveeritud seda tegema ka peale teise samba vabakslaskmist ja jäävad tulevikus lootma riigipoolsele abile. Selleks on neil loomulikult ka õigus, sest tulenevalt põhiseaduse §-st 28 ongi inimesel vanas eas õigus riigi abile, teades aga, et see pole teostatav ja võttes inimestelt ära kohustuse ka ise oma tulevikku investeerida, tekitame olukorra, kus täna tehtud populistlikud otsused tuleb kinni maksta ei kellelgi muul kui meie lastel ning täiendav koormus endaga mitte hakkama saavate inimeste toetamiseks langeb nii riigile kui kohalikele omavalitsustele. Lapsevanema, parlamendisaadiku ja Rae Vallavolikogu liikmena ei pea ma sellist tegevust ja lisakohustuse tekitamist õigeks ega põhjendatuks, sest näeme juba täna, et isegi soodsas majanduskliimas ei ole vabu vahendeid kunagi piisavalt ning ka tänane Keskerakonna poolt tehtud pensionitõus 7 eurot, mis, olgem ausad, tundub hetkel naeruväärne, on 40 aasta pärast, kui töökäsi napib, saavutamatu unistus.
Kui eeltooduga võib mõningatel parlamendiliikmetel, kes loodetavasti oma väärikast sissetulekust siiski mingi osa on juba ka täna oma tuleviku jaoks investeerinud, raske olla suhestuda, siis seadusandliku võimu esindajatena peaks meil ometi olema püha põhiseadus. Täna hääletusele minev eelnõu aga on teatavasti sellega vastuolus tekitades ebavõrdset kohtlemist. Kohustusliku teise sambaga mitteliitunul pole võimalik oma töötasult makstud sotsiaalmaksust nelja protsenti vabalt kasutusele võtta. Kui teise sambaga liitunu võtab fondist raha välja, on nimetatud gruppide sotsiaalmaksukoormus tagasiulatuvalt erinev. See aga riivab ebaproportsionaalselt nende isikute võrdsuspõhiõigust, kelle arvelt on samuti sotsiaalmaksu tasutud, kuid kes ei ole teise pensionisambaga liitunud ja kes ei saa nelja protsenti sotsiaalmaksu konkreetse rahasummana välja võtta. Seega annab täna koalitsioon rohelise tule eelnõule, mis teeb meie riigi ja rahva vaesemaks ning veab oma inimesi alt. Inimesi, kes on meid siia valinud selleks, et me kaitseks nende huve, jäädes samal ajal ustavaks põhiseaduslikule korrale. Minule, kes ma oma ametivande teie ees alles hiljuti andsin, on see õnneks hästi meeles, aga seadusandliku võimu kandjana peaksime me igaüks vahel seda äkki endale meelde tuletama. Tänane valitsus...
Lisaaeg!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, kolm minutit lisaaega!

Mart Võrklaev
Tänane valitsus paneb meid fakti ette, kas usaldada neid või põhiseadust ja igapäevaselt selle teadmisele pühendunud eksperte. Vandudes täna nupule vajutusega usaldust valitsusele ja peaministrile, kes veel hiljuti pidas teise samba lõhkumist ka ise ebamõistlikuks, lõhume süsteemi, mis pidanuks kindlustama meie tuleviku ja sillutama tee paljudele ebaõnnestunud valikutele, mille eest me oma inimesi seni oleme kaitsta üritanud. Need, kes on investeerimisega kokku puutunud, teavad, et see pole õnnemäng, vaid just stabiilsus ja pikaajalisus on märksõnad, mis garanteerivad edu, nüüd aga tekib võimalus, kus poliitilise propaganda tulemusel raha on vaba või majanduslanguse saabumisel, kui inimestel tekib hirm oma investeering kaotada, võidakse emotsioonide najal teha ebaratsionaalseid otsuseid. Kui siis toimub teisest sambast massiline lahkumine, tekib omakorda aga jääjatel hirm, kas ehk ka nende investeeringu väärtus kahaneb. See tähendab täiendava õiguspärase ootuse riivet, kui riigi loodud lisavõimalused pensioni kogumiseks või seni teise pensionisambasse kogutud raha välja võtmiseks põhjustavad senise süsteemiga jätkajate olukorra halvenemise. Väiksem ei ole oht kaotada oma raha kellelegi pahatahtliku veenmistöö tulemusel. Ja see on tõsine mure, mille eest samuti erinevad eksperdid on valitsust hoiatanud. Kui meie inimesed eespooltoodud põhjuste tagajärjel oma raha teisest sambast välja võtavad lootes seda kaitsta ja ise investeerimisvõimalusi otsima hakkavad, muutuvad nad kergeks sihtmärgiks. Kuigi erinevatest petuskeemidest on palju räägitud, kuuleme me meedia vahendusel päris tihti, kuidas inimestelt on suure tootluse lubadusega suuri summasid välja petetud. Olen veendunud, et ka 5 miljardi euro mahus teise samba raha vabakslaskmisel tekib suur hulk väga kõrge tootluse lubadusega tooteid, mille tegelik eesmärk ei ole inimeste raha kasvatada, vaid enda taskuid täita. Olukorras, kus riiki ei saa enam usaldada, aga õigete valikute tegemiseks ei pruugi ka endal oskusi olla, panen meile kõigile südamele, et kui meie pensionisüsteemi lõhkuv eelnõu peaks siin saalis täna seaduseks saama, on meie kohus jälgida ühiskonnas selliste pahatahtlike tegelaste tegemisi ning osata ühiskonda ning oma lähikondlasi nõustada, et kõik ei pruugi olla kuld, mis hiilgab. Kuid on selge, et tulemata need lood ei jää ning sellest on siiralt kahju. Kaotajad on meie oma inimesed ja selle eest peab vastutama tänane valitsus.
Kokkuvõtteks. Tänane koalitsioon on teise samba lõhkumise tuhinas eiranud pea kõikide ekspertide arvamusi ning viimati asunud ründama ka oma tööd tegevat õiguskantslerit. Ootuspäraselt tegi peaminister eelmisel nädalal ettepaneku ilma igasuguse sisulise debatita Riigikogus kasutada teerulli ning siduda kogu ühiskonna jaoks nii oluline teema valitsuse usaldushääletusega. Teame, et ainus põhjus selleks on arusaamatu vabaduse narratiivi kõrval sisuliste argumentide puudumine ja vastutustundetus ning hoolimatus oma riigi ja inimeste tuleviku ees. Selliselt käituvale peaministrile, valitsusele on ainuvõimalik avaldada usaldushääletusel umbusaldust. Seega, head kolleegid, kutsun teid enne nupule vajutamist veel kord mõtlema Eesti inimestele ja riigi tulevikule ning andma valitsusele väljateenitud ja soovitud umbusaldus! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lauri Läänemets, palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

Lauri Läänemets
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! See eelnõu siin ei puuduta ainult pensioneid ja pensionäre. See eelnõu ja see otsus, mis meile ette on pandud, on palju laiem – küsimus immigratsioonist, maksudest, vaesusest, õiglusest, ühiskondlikust solidaarsusest, Eesti pere heaolust. Kuigi otseselt räägime siin pensionitest, seisneb kogu tänane debatt laiemas küsimuses. Kuidas me saame hakkama olukorras, kus paarikümne aasta pärast on tööl käivaid inimesi ehk maksumaksjaid ligikaudu 100 000 inimest vähem kui täna? Mismoodi me ühiskonda siis üleval peame? Kuidas katame riigikaitsekulud, tagame tervishoiu ja ka pensionid? Ehk kui me ei taha õhemat ja kehvemat riiki, siis kuidas laekub vähemate maksumaksjatega sama suur hulk makse kui täna? Jah, kõige rohkem keerleb see küsimus pensionite ümber, sest need moodustavad riigieelarvest kõige suurema terviktüki. Ilma midagi ette võtmata on 20 aasta pärast makstav pension 1/3 võrra väiksem kui tänane. Kui tuua võrdlus tänases vääringus, siis praeguse keskmise riikliku pensioni – 480 eurot – asemel saaks tulevane pensionär 330 eurot. See on terve mõistuse vastane. Elamine täielikus vaesuses.
Lahendusi selle probleemi vältimiseks on suudetud välja pakkuda kolm. Esimene, tulevikus noorte perede surnuks maksustamise asemel kogume ise puuduliku pensioniosa. Selle sama 1/3, mida riik tulevikus maksta ei suuda. Sellist lahendust nimetame pensioni teiseks sambaks. Number kaks, maksustame töötavad inimesed 33% asemel 40% sotsiaalmaksuga. Ja number kolm, asendame tööturul tekkiva augu 100 000 võõrtöötajaga. Loomulikult, tulemus võib olla kõigi kolme stsenaariumi kombinatsioon. Kuid mulle ei mahu ikkagi pähe, miks valida täna vaikselt raha kogumise asemel suuremad maksud ja rohkem võõrtööjõudu. Head Isamaa saadikud! See on ju ennekuulmatu perepoliitika! Maksustada Eesti pered ränkraskelt. Kui teine sammas aitab oma vanaduspäevade eest vastutada igal eakal inimesel järjest rohkem, siis süsteemi lammutamine on samm vastupidises suunas. Vastutus eaka inimese üleval pidamise eest liigub täielikult tema laste ja lastelaste kanda.
Lugupeetud EKRE saadikud! Mis teiega juhtunud on? Mis on juhtunud teie lubaduste ja põhimõtetega, et pean tulema mina, sotsiaaldemokraat, ja ütlema, et see otsus, mida te siin täna teha tahate, toob kaasa väga suure tööimmigratsiooni ja see ei ole Eesti jaoks hea. Te panete Eesti ühiskonna ja riigi sundseisu, et tulevikus pensioni maksmiseks on vaja riiki tuua kuni 100 000 võõrtöötajat, et vajalik pensioniraha maksudena kokku tuleks. Kõige hullem on ju see, et see ei lahenda probleemi. Need inimesed saavad vanaks ja neile on ka tulevikus vaja pensioni maksta ehk juurde on vaja uut võõrtööjõudu. Ei ole mõtet rääkida paarisaja välistudengi õiguste piiramisest ja näidata seda justkui võitlust immigratsiooni vastu või hoida elamislubade arvu muutumatuna, kui täna siinsamas teete otsuse, mis muudab Eesti demograafilist olukorda kardinaalselt.
Austatud Keskerakondlased! Miks ma ei leia peaministri jutupunktidest valusat tõde teisest sambast väljumise kohta? Peale selle, et väljumisel tuleb maksta tulumaksu, on selle inimese riiklik pension välja võetud 4% võrra väiksem ehk inimene, kes raha välja võtab, on automaatselt vaesusriski määratud. Rahandusminister Martin Helme nimetas täna sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna poolt esitatud pensionisüsteemi muutmiseelnõu peenhäälestuseks. Just, peenhäälestuseks neid ettepanekuid, mis suurendaks pensionifondide tootlust, vähendaks valitsemiskulusid jne. Kas see ei olnud mitte algne põhjus, miks valitsusliit pensioni teise samba süsteemi kallale üldse asus? Ja lubage küsida, kuhu jäid valitsuse vastavad ettepanekud? Miks te tegelete ainult nende teemadega, mis vahetult enne kohalikke valimisi riigieelarvesse maksuraha tooksid? Miks on ära unustatud nende inimeste mured, kes täna teise pensionisambaga liitunud, ja ei plaani sealt väljuda? Kui meie tegeleme peenhäälestusega, siis tõesti, Isamaa, EKRE ja Keskerakond häälestavad Eesti riigi uuele lainele – tööimmigratsiooni lainele. Sunnite kogu riiki elama tänases, mitte vaatama tulevikku. Mina pensioni teise samba lammutamist ei toeta. See ei ole õiglane nende suhtes, kes teisest sambast väljuvad, ja see ei ole õiglane nende suhtes, kes teise sambasse kogumist jätkavad. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Urmas Espenberg, palun!

Urmas Espenberg
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, kes te siin olete! Kõik aspektid on üsna põhjalikult juba läbi räägitud ja mõnda uut nurka leida on päris raske, aga ma üritan. Kõigest aasta tagasi – mõelda vaid, üks aasta on möödunud, aga kõik on justkui teisiti. Reformierakond korraldab miitinguid, aga meie siin saalis kutsume neid korrale. Aga selline see poliitika juba ükskord on. Isegi retoorika hakkab ilmet võtma. Sinna on siginenud sõnad, nagu "kuritegu", "karistus", rahvast nimetatakse lollideks, koalitsiooni ähvardatakse. Aga see, kui apteegikette tahetakse sotsialistlikul moel sundvõõrandada, see ei ole kuritegu, siis on kõik okei. Meeleavalduste korraldamise osas on opositsioonil siiski veel palju EKRE-lt õppida. Näiteks, ma avastasin täna miitingul ühe vale loosungi. Või vähemalt see tundus mulle nagu imelik – "Käed eemale minu säästudest!" Kellele see oli suunatud? Mulle tundus, et see oli suunatud mitte valitsuse vastu, vaid opositsiooni enda vastu. Sest kes tegelevad säästudega? Igasugused pankurid, haldurid, fondide juhid – need, kes seda vara hooldavad. Kuhu jääb aga pensionäri vaade? TV3 uuring, küsitlus, tänaõhtune – värske info on, et 80% küsitletutest toetas teist sammast, teise samba reformi, 20% ainult ei toetanud.
Aga täna, head kolleegid, ei hääleta me üksnes teise samba üle, vaid me hääletame vabaduse üle, vabaduse üle kasutada oma raha ja oma vara. Vabadus kas on või teda lihtsalt ei ole. Liberaalidele ja sotsidele tahaks meelde tuletada Prantsuse suurt revolutsiooni. Üks tähtis loosung algas sõnaga "vabadus". Inimene peab saama kontrollida oma sääste, mitte mingisugused bürokraadid või pankurid. Ja kui riigis pole vabadust, inimeste vabadust, siis on tegu orjaliku riigiga. Hääletage 108 SE poolt ja vabaduse poolt! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Valdo Randpere, palun! (V. Randpere küsib igaks juhuks kohe lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Lugupeetud kollegid! Hea eesistuja! Ma võib-olla natukene erinen eelkõnelejatest, sest väga paljud on ikkagi olnud selles lahtris, et kas tänane süsteem on paradiis ja see, mis nüüd tehakse siin, see on põrgu, või siis vastupidi. Mina näen vigu ja ka eeliseid mõlemal süsteemil. Ja ma tahakski natuke sellel peatuda, katsuda olla objektiivne. Eks see, mis täna meid siia toonud on, ole ka üks paras õppetund meile kõigile, kes me oleme näinud, et praeguses süsteemis on olemas väiksemad või suuremad vead, aga me ei ole neid õigel ajal parandanud. Kui sa õigel ajal väikseid vigu ära ei paranda, siis tuleb selline anonüümseks jääda sooviv töömees buldooseriga, kes mul praegu selja taga istub, ja lõhub ära kogu süsteemi ja ütleb, et see ongi remont.  Aga pärast seda ei ole enam mitte midagi remontida.
Aga kui ma alustan ja katsun olla ka, nagu öeldud, objektiivselt kriitiline, siis esimene kriitika läheb tegelikult ajakirjanduse kapsaaeda. Eriti eraraadiosaadete jutusaadetes on läbi kõlanud kindlas kõneviisis aksioom, et Põhjamaade, eriti Rootsi pensionisüsteem on põhimõtteliselt pankrotis või vähemalt selle lähedal. Ka Soome. See on täielik jama. See on niisugune plära. Ma ei kujuta ette, kust see jutt tuleb, ja ma ei kujuta ette, kuidas saab nii räigelt ja otse valetada. Küll aga on meil mingid erinevused Rootsi-Soome pensionisüsteemist. Üks asi, millest me rääkinud ei ole teise samba puhul Eestis väga palju, on see, kui palju – või tegelikult kui vähe – me sinna kogume. Kui me võrdleme ennast nüüd näiteks Rootsiga, siis meie kogume sinna 6%, Rootsi kogub 16% pluss 2,5%, mille riik maksab sinna selleks, et inimene ise saaks otsustada, kuhu ta selle investeerib. 18,5% – kolm korda rohkem kui meie maksame. Ja mida me siis loodame? Me loodame teisest otsast sama kõrget pensionit, nagu saavad rootslased. Me ei saa seda saada, see ei ole võimalik. Me maksame sisse liiga vähe. Ja nii kaua, kui me sellest faktist üle ei saa, siis me ei saa ka loota teiselt poolt mingit suurt väljamakset. Ja kui te siis arvutate – võtke nüüd oma kalkulaatorid, mina olen teinud selle arvutuse –, kui sa maksad, kui sa kogud 20 aastat 6%, siis sa 20 aastaga põhimõtteliselt kogud kahe aasta palga, mis tähendab seda, et ilma mingi tootluseta arvestades, lihtsalt lineaarselt. Ja kui sa siis jagad selle, eeldad, et sa pärast pead 20 aastat sellest elama, siis sa saad pool kuupalka aastas, enam-vähem. Natukene rohkem, aga kuna meie kindlustusseltsid, kes väljamakseid teostavad, rehkendavad suremustabeliga – mis ei ole Eesti-põhine, vaid on Suurbritannia-põhine ja annab meile natuke rohkem eluruumi, kui me tegelikult saame –, siis kaob osa raha ka sinna ära. Nii et tegelikkuses oleksid ilma mingi tootluseta meie väljamaksed pool kuupalka aastas. Okei, eeldame, et 5% aastas on tootlus iga aasta, 20 aastat, siis on väljamaksed üks kuupalk aastas. On seda palju? No selle kohta võiks öelda, et elamiseks vähe ja tegelikult suremiseks ka vähe.
Kui me räägime sellestsamast tootlusest, mis on meil väike olnud, siis siin võime ka iseendale otsa vaadata või eelmistele koosseisudele. Eelmine koosseis muutis seda, jah, aga sinnamaani tegelikult nagu tavaline investor, ikka ta vaakub ahnuse ja hirmu vahel. Riik oli ka ahnuse ja hirmu vahel kaldu. Ja hirm oli suurem kui ahnus, sest hirm tulenes sellest, et sel hetkel, kui me teise pensionisamba lõime, olid meil selja taga majanduskriisid, üks pangakriis teise järel – me ei julgenud anda mingit võimalust riskantseid investeeringuid teha. Kes ei riski, ei joo ka šampust, ütleb eesti vanasõna. Ja tulemus on see. Kui me jälle võrdleme Rootsiga, siis Rootsis, ma vaatasin ühe – neil on pensionifonde seal palju, aga ühe – spetsiifilise fondi strateegia. Kuni 60. eluaastani nad investeerivad 100% aktsiafondidesse. Alates 60. eluaastast hakkavad nad aktsia osakaalu vähendama ja 80. eluaastaks on aktsiate osakaal 15%, võlakirjade osakaal 85%, aga meil on olnud 100% põhimõtteliselt võlakirjad või investeerimisfondid. Need ei annagi mingit tootlust, aga sealt ei kao ka midagi ära.
Ja mis mulle praeguse süsteemi juures veel ei meeldi, on väljamaksete süsteem. Mitte ainult, et me saame sealt vähe raha, vaid me põhimõtteliselt ei saa seda raha kätte. Ainuke võimalus tänapäeval raha teisest pensionifondist kätte saada on ära surra. Aga pensionisüsteemi vara kogumise mõte ja eesmärk ei saa olla surm. Praegu on nii, et nii pea, kui sa oled sõlminud lepingu kindlustusseltsiga ja saanud esimese väljamakse, siis see raha ei ole enam pärandatav. Nii kaua, kui sa seda ei puudu, siis see läheb su pärijatele, sa võid testamenteerida seda, aga sa ei tohi ise seda puutuda. See on ka olnud viga.
Aga kõiki neid asju oleks tegelikult saanud ju muuta teist sammast lammutamata. Praegu päris hilja ei ole. Ma ei ole optimist, ma arvan, et tänane hääletus läheb täpselt nii, nagu ta läheb. Ega koalitsioonis on inimesi, kes seda n-ö reformi või lammutamist iseenesest ei toeta, aga valitsuse laialisaatmist ka ei toeta, sest, kurat, opositsioonis on ikka palju viletsam istuda kui koalitsioonis, ma tean. Aga tegelikult võiks praegu ka teha veel, peale seda, kui te vastu võtate, tulge kohe muudatustega siia saali uuesti tagasi. Muutke ära paar asja. Esiteks, väljamaksed võimalikud alates pensioniikka jõudmisest. Kui siis mõni tahab kohe esimesel pensioninädalal lulli lüüa ja raha surnuks lüüa, see on natukene pehmem võimalus siiski kui see, et ta lööb selle raha juba ammu enne tühjaks ja kusagilt tal seda saada pole enam. Teine asi, investeerimiskonto. Nii kaua, kui seda investeerimiskontot ei ole, ei tohiks tegelikult seda seadust jõustada. See on nisuke petukaup ja mina loodan, et Riigikohus vaatab ka seda.
Ja nendele, kes siis räägivad mulle seda juttu hoopis, et kuule, tee parem lapsi, need on sinu tegelik pensionisammas, ütlen ausalt: ma ei ole näinud ühtegi last, ei enda ega kellegi teise oma, kes juba väiksena unistaks sellest, et emme-issi, millal te vanaks jääte, vaeseks saate ja ma teie eest hoolitsema saan hakata. Ja seda ei taha need vanainimesed ka. Keegi ei taha, et tema lapsed peaksid tema mähkmeid vahetama. Ma tahan minna vanadekodusse, oma raha eest elada seal ja mitte olla tülinaks kõigil kaelas.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh!

Valdo Randpere
Aga palun! Sest tänane eelnõu tegelikult paneb mind seda elustiili muutma. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Oudekki Loone, palun! Tundub, et sellenimelist Riigikogu liiget hetkel saalis ei viibi ja läheme edasi. Urve Tiidus, palun! Jah, palun, protseduuriline küsimus!

Taavi Rõivas
Hea juhataja! Ma vaatasin, mitte ainult Oudekki Loonet, vaid tegelikult kogu Keskerakonna fraktsiooni ei ole saalis. Kas nad boikoteerivad seda arutelu või millega on tegu? Kas te saaksite palun välja selgitada? Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ma ei oska vastata. Ma praegu juhatan istungit, aga mul on ettepanek. Teil on vaba võimalus liikuda, olge hea uurige järgi, informeerige mind ka! Aitäh! Lähme päevakorraga edasi. Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Praegune koalitsioon on prioriteediks seadnud sidusama ühiskonna edendamise. Eesmärgina suurepärane. Ühiskond on sidusam, kui ideaalid ja praktika lähenevad, mitte ei kaugene teineteisest, nagu praegu paistab juhtuvat. Üks ühiskonna sidususe tingimusi on, et küpsesse ikka jõudnuid ei jäeta hätta. Ideaalis kedagi ei jäeta hätta ja samas ei loodeta ainult teiste peale. Selleks, et reaalsust paremini tajuda, on vajalik teada laiemat konteksti, kasvõi seda, kuhu me liigume 30, 40, 50 aasta jooksul. Kuigi minister mitmel korral tõdes siin, et ega keegi tulevikku täpselt tea ja seepärast pole mõtet prognoose ka väga tõsiselt võtta, sest paljud neist on osutunud ekslikuks, siiski, teadlased on üsna üksmeelsed erinevates riikides, et rahvaarv maailmas kasvab hinnanguliselt 9-10 miljardini. Juba praegu on 1/5 planeedi elanikest üle 60 aasta vanad. Küpse eagrupi kiire kasv on silmatorkav Eestis ja kogu Euroopas. See trend jätkub. Sellega seoses on tulevikuprotsesside prognoosijad analüüsimise kõrval andnud ka soovitusi just sellele põlvkonnale, kes meil on kohustuslikult liitunud teise sambaga ja keda sellest kohustusest plaanitakse täna siin saalis vabastada. Mõned nendest soovitustest. Kulutage vähem, kui teenite, koguge erakorralisteks olukordadeks sääste, vältige võlgu võtmist, säästke pensionipõlveks. Säästke pensionipõlveks, just selle viimase pärast ma need soovitused ette lugesin ja eks sellepärast 2001. aastal see pensionireform tehtigi.
Valdkonna asjatundjad ütlevad, et valitsuse pensionieelnõu peab vastama kahele põhiküsimusele. Esiteks, kuidas mõjutab kohustusliku kogumispensioni kaotamine pensionite suurust täna ja tulevikus. Ja teiseks, kuidas arvestab eelnõu rahvastiku vananemisega. Just see teine küsimus on eriti oluline. Suure üldistusvõimekusega inimesed finants- ja majandusvaldkonnas vastavad, et demograafiatrende eiratakse selle eelnõuga. Tulemuseks on tugev surve maksude, rände või pensioniea tõusuks ja lisaks pensionile kasvavad ka tervishoiu- ja hoolekandekulud. See jutt käib käsiloleva eelnõu kohta ja seda ei tohi ignoreerida. Kogu selles debatis siin parlamendis peegeldub aga inimkonna käitumismuster väga selgelt. Me ei erine muust maailmast. Psühholoogiateadlased on ammu veendunud, et inimestel on tendents ülehinnata võimalikku positiivset resultaati, kui on hea tuju või mis tahes muu seisukord, ja ühtlasi antakse nõu teadlaste poolt: nii optimismi- kui pessimismihetkedel tuleb meeles pidada, et emotsioonid muudavad mõtlemise irratsionaalseks. Emotsioonid tuleb tähtsate otsuste tegemise juures ukse taha jätta. Ja seepärast ütlengi täiesti emotsioonitult, et demograafiatrende ei saa eirata.
Kui teadusest veel rääkida, siis meie otsuseid mõjutavad, peale emotsioonide eelarvamused ja erapoolikus ja kiputakse eelistama neid ideid, mis kinnitavad juba endal väljakujunenud uskumusi ja teadmist ja heidetakse kõrvale see info, mis ei kinnita seda arusaama ja seisukohta, mis on meil eelnevalt olemas. Sellise erapoolikuse kohta on käibel isegi üks selline ütlus, et see on Vanapagana advokaat ja parlament ei saa olla Vanapagana advokaat. Parlamendi roll on kaaluda mõlemaid pooli ja veel rohkemaid seisukohti ilma eelarvamuseta ja erapooletult. Me ei pääse mööda tõsiasjast, et rahvastik vananeb, isegi kui on mõned selged märgid, et lapsi sünnib rohkem. Demograafia trendide tulemus on tugev surve maksude, rände või pensioniea tõusuks ja lisaks pensionile kasvavad ka tervishoiu- ja hoolekandekulud ja see kõik käib käsiloleva eelnõu mõjude kohta ja seda ei saa ignoreerida ja seda kõike pole kõneleja ise välja mõelnud. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone
Teine pensionisammas on kuritegu Eesti rahva vastu ja selle eelnõuga me heastame selle kuriteo. Mida tähendab teine sammas – seda, et riik pühib oma käed vastutusest eakate ees puhtaks ja ütleb, et teie tuleviku tagab kapitalism ja finantsturud, me ei hooli millestki. Veel enam, riik võtab tänase pensionäri kaukast solidaarsest sambast, sotsiaalmaksust 4% ja annab selle fondihalduri meelevalda. Teine sammas tähendab tavalisele töötajale näkku sülitamist ja ütlemist, et sinu eluaeg tööd ei taga sulle heaolu vanas eas. Teate, töötaja väärib pensionit töötajana. Riik ei tohi nõuda, et kõik hakaku sunni korras finantskapitalistiks, et endale elamisväärne pension garanteerida. See on põhimõtteliselt ebaõiglane. Tööl on väärtus. Ilma töötajate pingutuseta, ilma töötajate oskusteta ei oleks kapitaliturul ka millegagi kaubelda, sellepärast, et raha väärtus on tagatud ainult usaldusega, ainult usaldusega töötajate suutlikkusse uut väärtust luua. Rääkimata sellest, et õigus väärikale vananemisele on meil selle pärast, et me oleme Eesti elanikud. Me oleme inimesed, mitte selle pärast, milline on meie positsioon majanduses või kapitaliturgudel.
Meie põhiseaduse § 28 kinnitab igaühe õigust riigi toele vanaduses ja puuduses. Riigipension on meie põhiseaduslik õigus, mitte teine sammas. Kohustuslik säästmine on ka sügavalt vastuolus vabaduse põhimõttega. Riik kohustab igaühte mingi toodet ostma, üteldes, mina tean, et sul on seda vaja. Isegi siis, kui sa ise aru ei saa, ikka ma tean, et sul on seda vaja. No umbes samamoodi, nagu riik ühel päeval ütleks, et kuulge, te vajate valku, kõik peavad 2% palga eest ostma vorsti. No me ju mõistame, et see tähendaks, et vorsitootjad on väga õnnelikud, aga vorsti kvaliteet suhteliselt kindlasti ei paraneks. Pensionifondid on täna täpselt selline vorst, millest täna võidavad fondihaldurid. Riik teeb lihtsalt neile kingituse. Ja tegelikult ma ei saa aru, miks reformierakondlased, kelle jaoks on ainsad õiged lahendused vabaduses ja turus põhinevad lahendused, miks täna nemad armastavad mingisugust totalitaarset poliitikat, kus inimeste raha sunnitakse kellegi teise kätte. Kui vaadata selle samba kaitsjate argumentatsiooni, siis see on ka selline mõnes mõttes totalitarismile kohane, et seal ei ole õigluse argumente, seal ei ole poliitilisi argumente. Seal on moraalsed argumendid, et säästmine on iseenesest kuidagi hea ja inimesed peaksid olema moraalsed. Inimesed ei suuda ise otsustada, kuidas oma raha kasutada, äkki nad lubavad veel puhkust või jäätist lastele või äkki maksavad mõne võla ära. Selmet anda raha pankadele keerutamiseks. Et päriselt, minge ja ütelge ühele üksikvanemale, kes teenib 583 eurot kuus, et on ebamoraalne, et tahab kohe täna oma lapsele saapaid osta, mitte kunagi ebamäärases tulevikus, sest riik lihtsalt ei taha talle pensioni tagada. Milleks inimestele üldse seda riiki vaja on, kui väärikat vanaduspõlve ei suudeta tagada? Mis õigustab Eesti riiki, kes pensione ei maksa? Kui me toetame pensioni teist sammast, siis tegelikult me ütleme, et Eesti riik on läbi kukkunud. Selleks ajaks kui tänased noored lähevad pensionile võivad finantsturud olla oma ajaloo halvimas seisus. Finantsturge võib üleüldse mitte olla, aga Eesti riik on. Ja Eesti riik on ainus struktuur maailmas, mis kaitseb Eesti inimeste, mis kaitseb meie kodanike huve ja heaolu, mitte finantsturud. Ja loomulikult meie tulevik on tugevas kindlas riigi tagatud esimeses sambas. Ja et maksutõus või? Seni, kuni Eestis maksustatakse ainult tööd ja mitte kapitali, võiks siin suu vett täis hoida. Kui välispankadele tehakse kingitusi pensionifondide näol ja siis lastakse neil rahulikult kasum välja viia, ei tasu nagu hakata hirmutama, et me ei suuda.
Paluks lisaaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, kolm minutit lisaaega!

Oudekki Loone
Et kuni meil ettevõtete tulumaksu ei ole, siis millest me üldse räägime, et ei ole mõtet siin keerutada, see maksupoliitika, maksude tõstmisega hirmutamine on lihtsalt nii õõnes, et see on igaühele näha.
Tuleme tagasi õiglase riigi juurde, õiglase riigi juurde, mis tagab igale inimesele, igale kodanikule väärika vanaduspõlve, nii nagu meie põhiseadus ütleb. Me peame tagama ka selle olukorra, et inimese elukvaliteet ei langeks võrreldes tööajaga. See on meie ühine huvi, inimlikkuse huvi, tuleviku kindluse huvi, ühiskonna stabiilsuse huvi. Ja ainus organisatsioon, kes seda lubadust saab teha, on riik. Ainult meie saame oma huvisid kaitsta ja muidugi me suudame seda. See on Eesti riigi olemasolu mõte, et me kaitseme oma kodanikke, et me tagame neile heaolu ja muidugi me teeme seda. Muidugi me anname igale oma kodanikule võimaluse otsida õnne omaenda poolt valitud viisil ja otsustada ise nende kulude üle, mida nemad parasjagu, mida see inimene parasjagu oluliseks peab ja muidugi ei ole Eesti riik läbi kukkunud, Eesti riik suudab garanteerida oma kodanikele hea, väärika ja ausa vanaduspõlve, mille hulka kuulub riigipension. Ja teate, kõik need inimesed, kes te siin saalis olete ja kes te siin täna maja peal olete, kui te usaldate Eesti riiki, see on hääletus Eesti riigi osas. Kas te usaldate, et Eesti riik ka tulevikus hoolitseb oma vanade inimeste eest, siis te toetate seda eelnõu. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Katri Raik, palun!

Katri Raik
Härra eesistuja! Head kolleegid! Head kuulajad! Ma tahaksin rääkida paarist asjast, millest tegelikult räägitakse siinsamas koridorides, sest me tegelikult räägime täna muu hulgas ka ajaloo jaoks.
Riigikogu liikmed – ja fraktsioonidest sõltumata – küsivad, kus on peaminister. Miks tuli täna siia seda äärmiselt olulist eelnõu, mis puudutab 774 000 Eesti inimest, esitama rahandusminister, mitte peaminister? Rahandusminister vastas väga sujuvalt, sõbralikult. Kahju, et ma ei saa neid häid sõnu talle ise öelda. Mõnes mõttes on ootamatu ja vahest ka ebaviisakas, et rahandusministrit siin praegu ei ole. Rahandusminister eksis faktides, aga ikka juhtub. Küsimus on ikkagi see, kes on kelle peaminister kelle valitsuses.
Ja teine küsimus, mida täna siin on küll ka saalis õrnalt puudutatud – eks me kõik püüame olla ju ka viisakad –, aga tänase valitsuse arhitektidelt tahaksin ma küsida seda. Valimiste eel on kõrvuti kaks telki, mõlemas küsitakse kahte asja. Räägitakse sellest, kas homoseksuaalidel on õigus abielluda või ei ole, ja teine küsimus, mida küsitakse, et kas te juba olete oma raha välja võtnud. Mul on avalduse blankett siin, öeldakse ühes ...., võtke oma raha välja, ja teises telgis räägitakse või kolmandas telgis, et vahest, et teil on õigus oma raha kasutada, tekivad teil ka kohustused. Me võime ise ette kujutada, kes kuidas siis hääletab või kellel on teatud eelis. On väga küüniline sättida selle väga olulise, eesti rahva enamust puudutava seaduse eelnõust tulenevad isiklikud rahakasud valimiste ette. Kohalike omavalitsuste valimistel on osalenud enamik meist siinolijatest, ja see on väga küüniline.
Mina ei oska säästa. Minu suurim sääst ongi teises sambas. Ma saan igal juhul hakkama ka siis, kui ma siiski otsustan millegipärast raha välja võtta teisest sambast, aga mind teeb murelikuks – ma olen seda koos kolleeg Riina Sikkutiga palju arutanud –, et üks inimene, kes elab näiteks Kiviõlis või Kohtla-Järvel või Viru-Nigulas, kelle kõige suurem raha asubki teises sambas, kelle korter ja vana auto on vähem väärt kui teises sambas olev raha, ja kui ta nüüd selle raha välja võtab, mis tast siis ikkagi lõpuks pensionipõlves saab. Ärme mõtleme tänast otsust langetades mitte ainult iseendale, kes ma nagunii hakkama saame, sest me kuulume Eestis nende inimeste hulka, kes saavad hakkama, vaid mõtleme ka nendele, kes on meist nõrgemad, vahest veel kehvemad säästjad kui näiteks mina. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Jaak Juske, palun!

Jaak Juske
Austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu 100 aasta pikkuses ajaloos on olnud vähe vist niivõrd olulisi ja niivõrd pika mõjuga seaduseelnõusid kui tänane. Mulle meeldib riik, mis mõtleb pikalt ette, ka sajandijagu, kui on tarvis. Mulle ei meeldi riik, ei meeldi valitsus, kes suudab mõelda aga vaid järgmiste valimiste perspektiivis, ei kaugemale. Head kolleegid, täna tehakse siin saalis ajalugu. Paraku väga halba ajalugu. Valitsusliidu häältega sünnib sajandi sigadus. Üha rohkem tundub, et selle teise samba lammutamise eelnõu on koostanud keegi kuri geenius. Kuidas muidu on võimalik, et Vabariigi Valitsus otsustab tulevikku vaatava teise pensionisamba täiustamise-parandamise asemel minna räige populismi teed ja siin aastatega rahva poolt kogutud raha inimestele lihtsalt kulutamiseks laiali jagada. Ja seda täiesti juhuslikult vaid paar kuud enne järgmisi kohalikke valimisi. On selge, et valdavalt kasutavad seda võimalust kehvemal järjel inimesed. Nad loodavad, et nüüd saabub kauaoodatud rikkus ja inimlikult on see ju täiesti mõistetav. Kogutud raha kulutatakse aga kiiresti ära. Valitsus võtab seejuures vahelt veel tulumaksu, käibemaksu, hõõrudes rõõmust käsi – raha muudkui tuleb eelarvesse. Pärast kohalikke valimisi saab aga pidu läbi ja saabub taas argipäev. Inimesed hakkavad aga järgemööda jääma pensionile, kes varem, kes hiljem, kogutud pensioniraha teises sambas aga enam ei ole. Ja tulemuseks on väärika vanaduspõlve asemel mittepiisav pension, tulemuseks on vaesus ja ebavõrdsuse suurenemine meie ühiskonnas. Ja kes on süüdi? Otseloomulikult mitte need inimesed ise, vaid valitsus, kes hetkel võimul, aga see pole enam tänane valitsus.
Kui selles kõiges ka midagi head on, siis see, et inimesed mõtlevad senisest rohkem oma tulevase pensioni peale. Isegi koolinoored, kellega pidevalt kohtun Riigikogus, on hakanud pensioniteemal küsimusi esitama. Olen neile alati soovitanud hakata tööle minnes kohe ka pensioniraha koguma, seda oma enda isikliku kogemuse põhjal. Kõigi näitajate põhjal oleks minu tulevane pension oluliselt väiksem, kui ma ei oleks selle sajandi alguses teise sambaga liitunud. Tänane sigadus ongi aga tuleviku, nendesamade tänaste noorte arvelt tehtud otsus. Selle jõustumine tähendab meie lastele suuremat maksukoormust, see tähendab vaesust, see tähendab sotsiaalseid pingeid tulevikus. Rahandusminister rõhutas täna korduvalt, et see kõik ei vasta tõele, sest kes suudaks meist 30 või 40 aasta tagust tulevikku ette näha. No tule taevas appi! Riiki ei saa juhtida nii, et pärast meid tulgu või veeuputus. Helme väide tähendaks sama, kui väita, et meil pole mõtet Eesti riigi hoidmise ja arendamisega vaeva näha, sest kes teab, kas seda Eesti Vabariiki üldse 40 aasta pärast enam maailmakaardil on.
Ja veel, parlamentaarse demokraatia veendunud pooldajana häirib mind väga, kuidas valitsus sõidab Riigikogust üle, surudes väga suure mõjuga seaduseelnõu täna jõuga läbi. Üks meie tänase põhiseaduse koostajatest, Liia Hänni on öelnud, et usaldushääletuse säte on põhiseaduses, et tagada valitsusele võimalus oma poliitikat ellu viia olukorras, kus Riigikogus võib valitsuse jaoks oluline seadus läbi kukkuda. Siis saab valitsus seada parlamendi valiku ette, kas toetate meie algatatud eelnõud või me astume tagasi. Praegu aga soovib selle valitsus selle eelnõuga, siis seda sidudes usaldusküsimusega kasutada seda selleks, et saada lahti opositsiooni ettepanekute menetlemisest. Nii pole täna mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks me peaksime selle olulise otsusega täna kiirustama. Nagu pole mitte ühtegi põhjust rünnata õiguskantslerit, kes täitis oma põhiseaduslikku kohust ja tõi välja valitsuse eelnõu nõrgad kohad. Kiirustades, läbimõtlemata otsuse läbi surumine tähendab ühel või teisel viisil vaidlust õige pea Riigikohtus. Nii on siiski veel lootust, et see sigadus siiski reaalsuseks ei saa. Kõige rohkem paneb mind aga imestama ... Ma paluks lisaaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, kolm minutit lisaaega!

Jaak Juske
Kõige rohkem paneb mind imestama peaministri käitumine. Alles sügisel 2018 rääkis ta kindlameelselt, kuivõrd halb on Isamaaliidu teise samba lammutamise plaan. Täna on ta valmis võimul püsimise nimel tooma ohvriks väga paljude inimeste väärika vanaduspõlve. Väiksemad koalitsioonipartnerid kasutavad seda peaministri nõrkust muidugi edukalt ära ja seejuures on piinlik, et olukorras, kus parlament arutab valitsuse usalduse küsimust, ei ole peaminister suvatsenud isegi mitte siin auväärt saalis kohal olla.
Head kolleegid EKRE-st! Kas te tahate tõesti, et tulevikus tuleb tuua väärika pensioni maksmiseks Eestisse massiliselt võõrtööjõudu? Head kolleegid Isamaast! Kas te tõesti tahate, et meie lapsed peaksid maksma meie ülalpidamiseks rohkem, oluliselt rohkem makse? Head kolleegid Keskerakonnast! Kas te tõesti valmis võimul püsimise nimel viima paljud tulevased pensionärid vaesusesse? Mina igatahes ei ole. Mina ei toeta seda sajandi sigadust, ei toeta teise samba lammutamist, ei toeta tänase valitsuse jätkamist! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Siim Kallas, palun!

Siim Kallas
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma palun kohe ka võimaldada kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
5 + 3 minutit, palun!

Siim Kallas ja Kristen Michal. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Aseesimees Siim Kallas
Head kolleegid! Radikaalse majandusliberaali südant soojendavad muidugi rahandusministri ultraliberaalsed seisukohad. Minister on öelnud pensionireformi seaduste lugemistel, et on igaühe enda asi, kuidas ta vanaduses ennast kindlustab ja raha kogub. Ideed, et riik ei peaks üldse vastutama inimeste vanaduskindlustuse eest, arutati ka taasiseseisvunud Eesti algusaegadel. Siiski leiti, et selleks pole ühiskond, mis oli liberaalsetele ideedele väga vastuvõtlik, valmis ja riik ei saa vanade inimeste kindlustamist jumala hooleks jätta. 20 aastat tagasi oli võimul Isamaa juhitud valitsus, mida on põhjendatult peetud üsna uuendusmeelseks. Selle valitsuse töögrupp töötas välja Eesti pensionisüsteemi projekti. Gruppi kuulusid Lauri Leppik Sotsiaalministeeriumist, Veiko Tali Rahandusministeeriumist, peaministri nõunik Kersti Kaljulaid, sotsiaalminister Eiki Nestor ja rahandusminister Siim Kallas. Meie eesmärk oli luua Eestis pensionikindlustus, mis oleks jätkusuutlik, mis ei sõltuks poliitilisest hetlikkusest ja mis oleks isereguleerivalt seotud majanduskasvuga. Kõige tähtsam taotlus oli luua pensionikindlustus, milles inimesed, kes tööperioodi jooksul panustanud rohkem, saanud rohkem palka, maksnud rohkem sotsiaalmaksu, saaksid ka rohkem pensioni. Nendele eesmärkidele vastas kõige paremini kogumispensioni idee, millega osa pensioniks kogutud rahast anti pensionäride eraomandisse. Tolleaegsetes vaidlustes oli keskseks küsimuseks, milline peab olema riikliku pensioni, milles kesksel kohal oli ja on nõukogulik tööstaaži arvestamine, ja sissetulekutele vastava ja inimese omanduses oleva kogumispensioni vahekord. Liberaalne tiib Reformierakond ja Isamaa soovisid, et kogumispensioni osa oleks suurem ja riiklik osa väiksem. Sotsiaaldemokraatidel ja neid selles küsimuses toetanud Keskerakonnal olid vastupidised seisukohad. Lõplikus kompromissis jäi liberaalne tiib alla. Kogumispensioni osaks sai 6% sotsiaalmaksu suurusest ehk 23,7% kohustuslikust pensionimaksest ja riikliku pensioni ühiskatlasse jäi 72,7% kohustuslikust pensionimaksest. Liberaalne tiib oleks hea meelega näinud, et see vahekord oleks olnud vastupidine. Süsteem oleks koosnenud kahest osast: poliitiliselt määratletud rahvapensioni osast, mis oleks lähtunud elatusmiinimumist, ja valdavast kogumispensioniosast, mis oleks sõltunud tööpanusest, eelkõige teenitud palgast.
Riigipensioni ja kogumispensioni vahekord ning lühike kogumisperiood on peamine põhjus, miks tänastel pensionäridel on kogumispensioni osatähtsus pensionis väike. Mida aeg edasi, seda olulisemaks teine sammas saaks ja pensionifondid kasvaksid ka Eesti ettevõtluse olulisteks rahastajateks. Osaliselt on nad seda juba täna. Väike grupp poliitikuid on täna osava manipuleerimisega viimas läbi oma kinnisideed, mille vastu on kõik arvestatavad ekspertarvamused ja mida algselt ei toetanud ka ükski valitsuskoalitsioonipartner. Ideed, mis mõjutab sadu tuhandeid inimesi. Selle ideega vähendatakse riigi vastutust inimeste vanaduskindlustuse eest. Laiali jagatakse raha, mis oli mõeldud vanaduskindlustuseks tulevikus. Tulevikus peab riik seda teiste vajaduste arvelt poliitiliselt kompenseerima. Valitsuskoalitsioonil ei ole kohustusliku kogumispenisoni kaotamiseks mingit rahva mandaati. Ainsana tuli selle plaaniga valimistel välja Isamaa, kes kaotas eelmiste valimistega võrreldes 18% oma valijatest ehk 14 500 valijat. Toetuda arvamusküsitlusele, milles 60% vastanutest justkui toetavad reformiplaani, on puhas demagoogia. Me võiksime ju siis küsida inimestelt, mida arvata sotsiaalmaksu maksmise muutmisest vabatahtlikuks. Ma arvan, et 70–80% vastaks tõenäoliselt positiivselt. Ma imestangi, kuidas laialijagatava raha vastuvõtmise poolt oli ainult 60% küsitletuist.
Investeeringu vahendajaile ja kelmidele loob uus süsteem tõelise kullakaevanduse. Mõne aja pärast on suur osa teise samba rahast suurendanud nende rikkust. Tulevased valimised saavad olema kibe võitlus ühelt poolt nende vahel, kes lubavad erakorralist pensionitõusu, ja teiselt poolt nende vahel, kes tahavad raha kulutada muudeks vajadusteks – teedele, haridusele, kultuurile ja nii edasi. Erakorralised pensionitõusud, ükskõik kas sada või seitse eurot, saavad olema valimisvõitluse üheks peamiseks elemendiks ja need jaotuvad kõigile võrdselt. Seega algne idee, et inimesed, kes rohkem panustavad ühiskonda, saavad ka rohkem pensioni, ei paista kusagilt. Arvestades pensionäride osatähtsuse kasvu meie ühiskonnas ja valijate hulgas, saab poliitiline surve kulutada pensionide kasvuks üle riigi võimaluste olema reaalne risk. Ja ma küsin lõpetuseks: miks ei lähe valitsuskoalitsioon rahandusministri liberaalsete ideedega edasi ja ei kaota üldse riiklikku pensionikindlustust? Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Helmen Kütt, palun! (H. Kütt: "Palun kohe ka lisaaega.") Palun, 5 + 3 minutit!

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Kuna olukorras, kus debatti pidada pole võimalik, on keeruline öelda, kas naerda või nutta. Soovin teile esmalt ette lugeda k.a 22. jaanuari ajalehe Ekspress rubriigis KRANAAT toodud teise samba lepingu, mis iseloomustab tänast olukorda minu meelest paremini kui ükskõik millised tõsiseltvõetavad põhjendused ja argumendid, sest neid ei võeta kuulda. Tsiteeritava teksti algus: "Leping Eesti Vabariigi ja Kodaniku vahel. Eesti Vabariik ja Kodanik lepivad kokku, et Eesti Vabariik Jüri Ratase, Helir-Valdor Seederi ja Mart Helme isikutes annab Kodanikule üle tema teise samba kontole kantud raha ja Kodanik võtab raha vastu. Raha on Kodaniku oma. Kodanik võib rahaga teha, mida tahab. Kodanik võib teise sambasse tagasi tulla, kui tal oma rahaga midagi targemat teha pole. Kodanikul on lubatud valimiskastide juures teise samba raha saamist hea sõnaga meenutada. Kodanikul on lubatud sotsiaalmeedias eputada asjade ja reisidega, mille ta teise samba raha eest ostnud on. Kodanikul on lubatud teise sambasse jäänuid lolliks pidada ja neid ka lolliks nimetada. Kodanikul on lubatud irvitada pankade üle ja neile keskmist sõrme näidata."
Nüüd jätkan lepingu all olevas väikses kirjas toodud tsiteerimisega. "Eesti Vabariik ei vastuta Kodaniku hakkamasaamise eest vanaduses. Kodanik on ise tark ja vastutab ise selle eest, kuidas ta vanaduses hakkama saab. Eesti Vabariik ei vastuta selle eest, kui kodanik raha investeerides ära kaotab, ära kulutab, petistele annab, teenustasudele kulutab või muul moel ära raiskab. Kodanik võtab vanaduses vastu selle pensioni, mille jaoks riigil raha on. Kodanik nõustub sellega virisemata, vingumata, porisemata ja torisemata. Kodanik ei väljenda vanaduses ei avalikult ega eraviisiliselt oma rahulolematust sellega, et raha pole ja elu on raske. Kodanik talub oma vaesust vaikides. Kodanik ei väljenda oma pahameelt majanduslike raskuste üle valimiskastide juures, vaid kohustub ka edaspidi valima Keskerakonda, EKRE-t ja Isamaad. Kodanik ei kritiseeri oma vaesuses Jüri Ratast, Helir-Valdor Seederit ega Mart Helmet. Kodanik ei laima neid, ei sülita nende nime kuuldes ega rüveta nende haudasid. Kui Kodanikul on vanaduses materiaalseid raskusi, soojendab ta end mälestuste paistel sellest, kuidas omal ajal oli tore teise samba raha kulutada."
Mina ei ole majandusküsimustes ekspert. Sotsiaalvaldkonnas töötanud inimesena, olen pidanud tegelema vaesuse ja ilmajäetusega. Needsamad probleemid selle eelnõuga vaid süvenevad. Olen alati arvanud, et kulutades rikkaks ei saa, mõistlik oleks ajal, mil oled noor, mõelda ka vanadusele. Olen täna kuulnud erinevaid küsimusi ja neile antud vastuseid, seda nii infotunnis peaministri kui ka istungil rahandusministri suu läbi. Olen seda meelt, et aja möödudes on vaja seadusi üle vaadata, neid paranda ja muutunud ajale kohasemaks muuta. Seda tegi nii eelmine valitsus kui võiks teha ka tänane valitsus. Muutusteks oleks siin saalis ju toetus ja arutelud toimuksid sisuliste põhimõtete üle. Kui eluase vajab remonti, siis pole ju otstarbekas korterit või maja maha lammutada. Eks hakkame ikka tegema kas sanitaar- või kapitaalremonti. Usun, et olukorras, kus riigil on lahendamata suured probleemid sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, kus omastehooldajad nõrkevad ebainimliku hoolduskoormuse all, peaksime parlamentaarseid debatte pidama hoopis nendes küsimustes.
Head ametikaaslased! Veel pole hilja, veel saame otsida lahenduse ja muuta kogumispensioni seaduse oma tegelikke eesmärke täitvamaks, kui seda tegelikult ka tahame. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on siin saalis käesoleva eelnõu kohta öeldud äärmiselt kriitilisi märkusi, rõhutan, isegi ülikriitilisi. Pensionireform olevat kuritegu, vandalism, see on kriisi algus jne. Ei tahaks hakata siin lahkama semiootiliselt nende sõnade tegelikku tähendust, sest lõpptulemuseks oleks ikkagi see, et öeldud väljendid on tegelikult sama inetud nagu opositsiooni kriitika pensionireformi osas. Ma ei taha hakata üle kordama seda, et pensionireform on õigel teel, sest seda on siin täna saalis korduvalt tehtud. Tahaksin vaid peatuda ühel nüansil, mis minu arvates on äärmiselt oluline. Oletame, et teil on vaja minna panka, mingiks otstarbeks raha laenata ja küsimus teile, öelge palun, milline pank on nõus teile raha laenama selliselt, et ta selle pealt ei küsi intressi. Mina sellist panka ei tea ja kui te teate, siis andke mulle ka teada. Teatavasti on panga eesmärk ikkagi see, et laenamise pealt teenida. Praegusel juhul on aga üle 4 miljardi suurune eraisikute rahamass investeerimisfondide käsutuses, kes kasutavad seda sisuliselt intressivabalt, sest pensioniea saabudes on pensioniraha ostujõud lihtsalt vähenenud ja mitte lihtsalt, vaid kordades. Kas te mäletate seda ammust telereklaami, kus Andrus Veerpalu sarnane mees lubas pensionäridele lõunameresaartel kogutud säästudest puhkust? Kuskil väga eksootilises paigas. Tegelikult on see ju samasugune muinasjutt nagu Eesti murmaasuusatamise kõrge tase. Selge on see, et teise pensionisamba vabakslaskmisega väheneb investeerimisfondide võimalus, rõhutan, kasutada tasuta saadud raha. Ning mida lobigrupid kogu hingest pensionireformi ära hoida. Kõige eelneva põhjal on mul aga kahjuks, isiklikult mulle, on jäänud mulje, et meie head opositsioonipoliitikud on suudetud samuti rakendada lobigrupi töösse, selle asemel, et seista Eesti rahva ja Eesti huvide eest. Ma ei saa nõustuda sellega, et Eesti inimene kõlbab ainult töö tegemiseks, maksude maksmiseks ning ta ei oska oma rahaga ringi käia. Kas te tahate siis väita, et Eesti majanduse areng on toimunud tänu rumalatele eestlastele? Kas te tahate väita, et teaduse saavutused, millega me siin uhkustame, on tehtud rumalate inimeste poolt? Kas te tahate väita, et need uusehitused, mis Tallinna sisse sõites paistavad ja ka mujal Eestimaal kerkivad igapäevaselt, on tehtud rumalate inimeste poolt? Ma ei usu seda. Ja veel üks asi. Juhul, kui pärast teise pensionisamba vabaks laskmist algabki kriis, nagu siin täna opositsioonipoliitikute poolt on öeldud, siis kahjuks saab see kriis alata vaid mõne erakonna jaoks, kas ühes või teises võtmes. Ja üks asi veel, enne kui ma lõpetan, on see, et jälgisin täna Riigikogu ees toimunud miitingut, kus osalesid siis, noh, võtmeosa mängisid ja osalesid opositsioonipoliitikud, ning seda tänast teatrit siin Riigikogu saalis, siis ma soovitaksin teil opositsiooni käitumise ja tegude osas minna võtma järeleaitamistunde Eesti konseravtiivse rahva juhtfiguuride Martin ja Mart Helme käest. Ma usun, et need õpetussõnad tulevad teile kasuks. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ilusaid sõnu on kuulda olnud ja hirmuäratavaid. Kolleeg Pevkur rääkis sellest, et me oleme doktorid ja haige rahvas on meie patsiendid, et me ei ole teledoktorid nagu Vassiljev, kes oma rahvale antud soovituste eest ei vastuta, aga meie teiega, doktorid, vastutame tagajärgede eest, kui me soovitame oma patsientidele ühte või teist tabletti või süsti. Kolleeg Kruuse rääkis ilusasti õunapuuõitest, mida täna öösel me kurja õielõikajana maha lõikame ja sügisel jäävad õunad saamata. Nii ilus metafoor, et mul tuli pisar silma. Aga oli ka hirmutamisi, et tuleb nälg ja pagulaste hordid tulevad siia, kui see tänane õhtu niimoodi lõpeb, nagu ta lõpeb. Niisiis, me kõik teiega oleme doktorid, head kolleegid doktorid, rahva perearstid. Mina ei ole doktor, ma olen doktori poeg ja vend.
Aga vaatame, kui palju me tegelikult oma patsientidele antud tablette ja süstide tagajärgede eest vastutame. Mul tuleb meelde siin Jaak Aaviksoo kõrgharidusreform. Eesmärk oli suurepärane – tasuta õpe, vaesemad poisid saavad ülikooli minna ja paremaid valmistatakse ette, neid spetsialiste, keda vaja on. Aga mis välja tuli? Välja tulid tegelikult nigeerlased ja teised toredad kolmandate riikide tudengid, saime inglise keelele kiiresti minevad õppegrupid. Maksame neile riigina veel peale ka jne. Tegelikult toodame neid spetsialiste, keda ikka vaja ei ole. Nii et nurjunud asi, lugupeetud doktorid!
Või teine asi, kunagine pensionireform. Mäletate? Valijatega kohtudes ma olen kuulnud iga kord seda: millal te lõpetate ära selle jama, et kolm aastat tuleb pingutada ühe pensioniaasta saada, see koefitsient? Sellest on väsimuseni räägitud, 70% või umbes niimoodi on neid, kes saavad sellist madalat palka ja peavad sellise reaalsusega leppima. Nurjunud projekt, lugupeetud doktorid, rahva perearstid!
Või tuleme nüüd tänase õhtu juurde, tänase õhtu n-ö sellise diagnoosi ja tableti või süsti juurde. 17 aastaga on tavaline pension, esimene sammas kusagil neli korda tõusnud, vist on 3,8, igal juhul 4. Aga kui palju on teine kasvanud? Tegelikult see on soss-seppade äri, 5 miljardit on neil kasutada olnud või natuke vähem – ma ei ole rahandusinimene, aga suurusjärk on selline –, aga midagi tarka pole välja tulnud. Võiks öelda, et nurisünnitus, vale tablett, vale süst. Me peaksime – Neiveltit tsiteerides – vabandama oma patsientide ees.
Nii et meie teiega, head kolleegid, doktorid, tegelikult selle eelnõuga elame rasvas. Teine sammas on meie jaoks. Meie teiega võidame, lugupeetud doktorid, rahva perearstid, kuna meie kuulume sellesse 20% kogujatest, kellel on üle poole pensionifondide varast. Ja ülejäänud 80%, nendele kuulub see teine pool. Nii et meie oleme võitjad. Ja tegelikult ei maksaks muretseda. Enda pärast me ei muretsegi. Aga tegelikult peaks vaatama selle teise poole peale, selle 80% peale, kellel on sama palju pensioni nendes pensionifondides, nende soss-seppade kontrolli all ja kasutada. Tegelikult esimestel aastatel on see võit selle teise sambast tavalistel inimestel suhteliselt pisikene – 10, kusagil 10-15 eurot kuus. Aga selle tulemus on 17 aastat rügamist. Aga hiljem see vahe kahaneb tunduvalt ja riiklik pension kasvab jätkuvalt. Kui ma ütlesin, et esimese 17 aastaga on kusagil ligi neli korda kasvanud ja see kasv nagu jätkub. Ja 10 aasta pärast, kui uskuda eksperte, on esimene sammas suurem kui esimene teine kokku. Aga tegelikult rahval, kelle doktorid me oleme, ka meilgi on suured laenud kaasas. Ja kui sellest pensionifondide viiest miljardist, mida nad keerutavad soss-seppadena, üks miljard või natuke vähem on neid tarbimislaene, igal juhul viis korda vähem, nii et võib-olla oleks targem praegu need laenud võimalik need kinni maksta või vähemalt oma koormat vähendada ja otsustada ise, mida selle rahaga teha. Ma olen täitsa kindel, et paljud ei võta seda välja. Ma arvan, et meiesugused siin – ma ei tea, küsitlust ei ole tehtud –, enamik ei võta vist välja. Nii et see ei ole tegelikult meie mure. Meie, doktorid, mõtleme selle peale, kuidas rahvas peaks olema. Ja mulle tundub, et rahvale oleks see tablet, mida me täna selle seadusega püüame anda, igal juhul tema tervisele kasulikum, või on see süst, mida me talle selle seadusega määrame. Ja ma olen kindel selles, et see ei ole mürgisüst, nagu siin head kolleegid võib-olla arvavad.
Nii et, lugupeetud kolleegid, doktorid, rahva perearstid! Peaksime rohkem peeglisse vaatama ja vaatama, milline on meie toodang või meie tablettide tegelik mõju ja süstide. Nii et edu teile ja meile, lugupeetud doktorid, rahva perearstid!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Head kolleegid! Kõigil meil on õigus kuni 8 minutit kõneleda, aga korrektne on küsida kolm minutit lisaaega, kui kõne läheb üle viie minuti. Püüame sellest reeglist lähtuda. Erkki Keldo, palun!

Erkki Keldo
Head kolleegid! Kuigi uus kümnend on alles alanud, siis juba täna on siin saalis arutusel tõenäoliselt selle aastakümne kõige halvem eelnõu. Valitsus on sidunud Riigikogus oma usaldusküsimusega teise pensionisamba lammutamise. See on iseseisvuse taastanud Eesti ajaloo ilmselt suurim poliitiline kuritegu, sest tagasi pööratakse aastakümnete eest tehtud suur ja struktuurne reform, lahendamata probleemi, milleks teine pensionisammas ellu kutsuti. Mind siiralt häirib ja ma olen mures, et tänane valitsus lõhub väga paljude eestlaste tuleviku. Kui me vaatame, kes on need inimesed, kes kõikide eestlaste tuleviku üle otsustavad, siis kolm valitsuserakonna juhti – Jüri, Mart ja Helir-Valdor – keskmise vanusega 55 eluaastat ehk mitte kaugel tänasest pensionieast, otsustavad tänaste noorte ja tulevaste põlvkondade saatuse üle. Kõige hullem, et kuigi nemad selle sigaduse korda saadavad, siis tõenäoliselt vastutust nad selle eest ei kanna, sest ajaratas pigem töötab nende kasuks. Teiseks, sellele tegevusele ei ole küsitud mitte kuidagi rahva mandaati. Mitte nii, nagu enne siin kõnepuldis väideti, et seda on küsinud rohkem kui üks erakond, siis enne valimisi sellest rääkis ainult erakond, kes valijatelt sai 11% toetust. Veel kurvemaks teeb olukorra, et meil on täna peaministritoolil mees, kelle jaoks sõnamurdmine pole mingi probleem. Mees, kes veel aasta aega tagasi rääkis sellest, kuidas kohustuslik kogumispension on väga oluline, et meie eakatel oleks tulevikus väärikas vanaduspõlv. Nüüd on seesama peaminister loobunud oma seisukohast ja väärtustest, et lihtsalt säilitada ametikoht. Piinlik, väga piinlik!
Pensionisüsteemi lammutamisega eiratakse täielikult sotsiaalmaksu kogumise eesmärki. Sotsiaalmaksu üks eesmärk on tagada eakatele inimestele väärikas sissetulek pensionieas. Kui täna lubame inimestel enda makstud sotsiaalmaksuosa välja võtta ja teha sellega, mida iganes, siis see kindlasti ei täida riigi poolt seatud algset eesmärki täna ja tulevikus paremat pensioni saada. Ma ise olen üles kasvanud Eestis ühiskonnas ajal, kui väga palju võrreldi meie eakate olukorda meie põhjanaabrite omaga ja kindlasti tehakse seda tänagi, kuidas sealsed vanaemad ja vanaisad saavad ringi reisiga ja väärikalt vanaduspõlve nautida, kuidas peredes räägiti, et selline võiks ka Eestis tulevik olla. Kohustusliku kogumispensioniga sinnapoole me liikusimegi. Et ka meie ühiskonnas oleks eakatel tulevikus veel väärikam vanaduspõlv. Olen ju isegi lapselapsena mõelnud, et kui tore oleks, kui minu vanavanemad oleksid saanud Skandinaavia eakate moodi oma vanaduspõlve veeta – nautides, reisides ja meelelahutust kogedes. Kuid kõik need võimalused on tekkinud Põhjamaadesse tänu sellele, et inimesed on kogunud sääste enda tööelu jooksul, et vanaduspõlves oleks siis suurem sissetulek ehk pension. See on fakt, rääkigu siin puldis inimesed täna mida tahes.
Kolmas probleem antud lammutamise juures on see, et hävitustööd tehes, ei ole valitsus valmis mitte ühtegi ettepanekut kuulama, et süsteemi päriselt paremaks teha. Opositsiooni sisulisi ettepanekuid ja alternatiivset eelnõu ei võetud muidugi üldse kuulda. Kuid valitsus on saavutanud uue taseme eirates kõiki erialaorganisatsioone, rääkimata Eesti Pangast ja isegi õiguskantslerist, kes seadusest tulenevast kohustusest viitavad võimalikele ohtudele, muredele, mida see lõhkumine tulevikus tuua võib. Olgu siinkohal meelde tuletatud, et need ohud saavad olema kas kolmandiku võrra väiksemad pensionid, suurem maksutõus või siis massiline võõrtööjõu sissetoomine. Ja minu meelest oleks aus, kui tänane valitsus ütleks ka ära, millist tulevikku nemad nendest kolmest Eestile eelistavad. Kogu selle valitsuse aja jooksul on üritanud peaminister rääkida sidusast ühiskonnast ja väärtustest. Aga räägime nüüd siis väärtustest. Mina ütlen, et tänasel valitsusel neid pole. See on selge.
Palun aega juurde!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, kolm lisaminutit!

Erkki Keldo
Räägitakse sõnades küll sidusast ühiskonnast ja kaasamisest, kuid reaalsus on see, et enda ülekulutamiseks tahetakse kätte saada inimeste tulevikusäästud. Tänast valitsust ei huvita, mis saab nendest inimestest tulevikus. Riik peaks inimeste säästmist veel rohkem innustama. Valitsuse plaan on aga vastupidine – lubada inimestel oma pensionisäästud juba täna kasutusele võtta, kusjuures valitsust ei motiveeri mitte Eesti tulevik, vaid lihtlabane ahnus, sest kõik olemasolev raha on juba riigieelarvest läinud, kuna Jüri Ratase valitsus on viimaste aastatega üle miljardi euro rohkem kulutanud. Pensionisamba lammutamine lubab aga valitsusele sadu miljoneid Eesti inimeste säästetud raha, mida saate siis oma lubaduste katteks laiali jagada. Just seepärast ei pea valitsus millekski ka järjepanu laekuvaid juristide etteheiteid, et nende plaan on põhiseadusvastane. Häbi hajub, aga raha jääb. Kui alguses räägiti suurematest valikuvõimalustest, siis tänaseks on juba teada, et isegi investeerimiskontot ei pruugita saada valmis ehk selgelt on näha, et valitsuse prioriteet on ainult inimeste rahale küüned taha saada. Inimesed peavad koheselt maksma kogutud säästudelt 20%, ning samamoodi koheselt saavad inimeste rahale külge ka erinevad võlanõudjad. Ning lõpetuseks, ei ole inimesel ei raha ega ka väärikat tulevikku, mis tundub, et ongi tänase valitsuse tahe. See on sõnum, mille mina ja paljud minu kolleegid tahavad siin saalis Eesti rahvale edasi anda. Ma soovin, et kõik tänased ja tulevased valijad teaksid, kes selle sigaduse eest vastutab, et see läheks must valgel ajalukku, kui 2020. aastal Jüri Ratase juhitud valitsus omakasu eesmärgil lõhkus kümnete kui mitte sadade tuhandete eestlaste tuleviku, kus tulevikus eakate hakkamasaamine oleks võinud olla tunduvalt parem, et meie vanaemad ja vanaisad saaksid tegeleda oma lastelastega ning nautida väärikat elu. See on tulevik, mille tänane valitsus meie inimestelt oma rumaluse ja ahnuse tõttu ära võtab. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Taavi Rõivas, palun! Viis pluss kolm minutit, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea avalikkus! Eestil on olnud viimase kolme kümnendi jooksul väga erinevaid valitsusi, aga on üks ühine nimetaja: igal neist valitsustest on omal moel panustanud Eesti tuleviku ehitamisse ja mitmed valitsused on ellu viinud ka olulisi reforme, mille positiivne mõju ulatub mitme aastakümne taha. Need reformid ei ole sugugi mitte alati olnud popid, isegi mitte enamasti ei ole olnud nad populaarsed, aga vajalikud on nad olnud sellegipoolest. Nii on see seni olnud, aga nii see paraku enam ei ole, sest see, mida me täna siin tunnistame, ei ole reform, see ei ole ehitamine, see on lõhkumine ja täpselt nii, nagu ütles Eesti Panga endine president, on see vandalism, tükk tüki haaval, kivi kivi haaval Eesti ühiskonna alustalasid lõhkuv vandalism.
Käime üle need peamised argumendid, mida täna me oleme siit kuulnud. Te ütlete, head koalitsioonisaadikud, et selle muudatuse elluviimisega on teil võimalik anda inimestele oma raha üle võimalus otsustada. Te jätate ütlemata teise lausepoole, ahvatledes pensionipõlveks kogutu kiirelt ära tarbima ning loomulikult me teame, et selle arvelt ka riigieelarve suurt puudujääki veidigi leevendada lootes. Jättes järgmisele, meie laste põlvkonnale selle võrra kõrgema maksukoormuse ja vähe sellest, jättes ka terve põlvkonna, meie enda põlvkonna, väga suures osas just nende osas, kes ahvatlusele järgi annavad, suurde vaesusriski. Täpselt nii, nagu ütlesid nii kolleeg Valdo Randpere kui kolleeg Erki Keldo – mitte kunagi ei saa me jõuda Skandinaavia riikide jõuka pensionäri tasemele, kui me kaotame võimaluse pensionipõlveks säästa. Kui me võtame inimestelt ahvatlusega kohe raha ära kulutada selle võimaluse ära. Teine argument, mida te olete nimetanud, on, soovite anda võimaluse ise investeerida, jätate ütlemata, et tegelikult isegi see investeerimiskonto, millest on palju räägitud, on selleks ajaks veel loomata. Rääkimata sellest üldse, kui palju inimesed Eestis praegu vabatahtlikult investeerivad või kui suure ampsu ükshaaval või kümnehaaval aktsiaid ostes, ka sajahaaval aktsiaid ostes, kui soovite, teenustasud tegelikult nendest aktsiatehingutest röövivad. Me ei saa kuidagi nõus olla ka selle argumendiga, mis samuti täna siin kõlas, et sellel muudatusel on rahva mandaat ja kui on rahva mandaat, siis loomulikult võib ka rumalusi ellu viia. Head kolleegid, ei ole rahva mandaati. Kontrollisime, 11,4% sai see erakond, kes ainsana lubas sellist muudatust nagu praegu kavas on. Praegu ametis olev peaminister, Eesti populaarsuselt teise erakonna esimees ütles enne valimisi selgelt, et tema küll sellist muudatust ei toeta. Tõsi, ta ütles palju asju väga selgelt ja enamik nendest asjadest, mida ta enne valimisi väga selgelt ütles, on tegelikult tõeks osutunud täpselt vastupidisena, aga sellegipoolest rahva mandaati 11,4%-ga muudatusele küll ei saa. Ma ei ole nõus sellega, et kui keegi ütleb, et me oleme kokku leppinud ja meil on töine õhkkond, et siis sellest piisab või et see võiks asendada tegelikku rahva mandaati. Ma jätan täielikult kommenteerimata need koalitsioonisaadikute poolt välja toodud argumendid, kus põlgust või üleolevust välja näidati või pankureid näiteks soss-seppadeks nimetati. Ma usun, et nendele võib Eesti ühiskond ilma minu kommentaaridetagi kohase hinnangu anda. Minu meelest Riigikogu kõnetooli selline kõnepruuk ei sobi.
Nüüd, kui me vaatame seda protsessi, siis lisaks sisule on ka see protsess äärmiselt konarlik ja ebaõnnestunud. Sisuliselt ju kedagi ei kaasatud, eksperte, kes avalikult oma arvamust avaldasid, arvesse ei võetud ja põhiseadusele tähelepanu juhtinud nii põhiseaduslike institutsioonide esindajad kui ka siis erinevad eksperdid, nende seisukohtadele vilistati. Ehk siis ei sisulisi argumente ega õiguslikke argumente ei peetud miskiks. Kordan veelkord, kokku on ju lepitud, töine õhkkond on ja nii see läheb. Nüüd, kui vaadata sellistele faktidele otsa, millega vaielda on keeruline, siis me saame öelda täiesti kindlalt, et kõigil neil, kes lähevad kaasa ahvatlusega oma raha sealt kiiresti välja võtta, sealt teises sambast, neil tulevikus pension väheneb. See on fakt. Samuti saab faktina öelda seda, et võrreldes praeguse olukorraga investeeringud Eesti majandusse vähenevad, sest just kõige mittelikviidsemad vahendid on need, mis kõige esimesena pensionifondides ohtu satuvad ja pensionifondide loogika sunnib neid investeerima rohkem rahvusvahelistesse indeksitesse ja vähem näiteks Tallinna börsile, mille kogumaht on napp paar miljardit ehk siis umbes 40% pensionifondide kogumahust.
Siim Kallas kirjeldas siin ennist seda protsessi, kuidas teine sammas loodi. Seda protsessi, mida tegelikult võib reformiks nimetada. Ta kirjeldas ka toonast Isamaad ja mina ütleks, et toonane Isamaa oli väga palju teistsugune kui see praegune. Me ei tunne seda Isamaad enam ammu ära. Ma arvan, siin on, mille üle mõelda kõigil Isamaa saadikutel ja ka kõigil nende valijatel, sest ma ei usu, et see Isamaa, kes pensioni teise samba loomise juures oli, oleks heaks kiitnud sellise pensioniraha kohese kulutamise, mis pigem mõjub mööbliga maja kütmisena kui struktuurse reformina.
Head valitsusliidu saadikud! Üks asi on mul teile kõigile veel, väga isiklik asi igaühe jaoks! Enamikke teist ei kaasatud ju tegelikult selle valitsusliidu leppe tegemisse. Selle tegid teie erakondade juhid. Jah, te kirjutasite sinna alla, aga täna, kui te vajutate seda nuppu, siis ei ole see vastutus mitte teie erakondade juhtidel, vaid igaühel teist. See vastutus on teie oma põlvkonna ees, see vastutus on teie kõigi valijate ees ja mis kõige tähtsam, see vastutus on meie kõigi laste eest. See muudatus mõjutab neid kõiki negatiivselt. Mõelge, millise südametunnistusega te seda nuppu täna vajutate. Seda nuppu ei vajuta teie eest ei Helme, ei Ratas, ei Seeder. Igaüks teist vajutab seda ise, igaüks vastutab ka ise. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Valdo Randpere, kas protseduuriline küsimus? Palun mikrofon Valdo Randperele!

Valdo Randpere
Paraku mitte protseduuriline, vaid minu nime nimetati läbirääkimiste käigus ja ma tahaks seoses sellega teha ühe väikese korrektuuri.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun!

Valdo Randpere
Ma pidasin eelnevalt siin kõnet ja tõin välja kolm põhilist puudust praeguses süsteemis, aga ma tahaks need üle korrata. Minu meelest, kui muudetake ära see, et selle teise sambaga ühinemine ei ole vabatahtlik, et sellest teisest sambast väljamaksed algaksid seoses pensioniikka jõudmisega ja et investeerimiskonto oleks valmis samaks ajaks, kui seadus jõustub, siis võiks edasi rääkida. Ja vahepeal tuli minu juurde Aivar Kokk, rahanduskomisjoni esimees, ja lubas mulle käsi igasuguste asjade peal, et enne, kui investeerimiskontot ei ole olemas, see seadus ei hakka toimima, või vastupidi, ta lubas, et investeerimiskonto saab olema olemas. Kui see nii on, siis minu süda on natukene rahulikum. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Läheme sõnavõttudega edasi. Heiki Hepner, palun!

Heiki Hepner
Hea eesistuja! Head kolleegid! Me oleme täna rääkinud päris palju rahast. Võiks siiski ütelda, et ega meil ei ole üleliia põhjust uhked olla selle täna kehtiva seaduse üle ja oleks ikka silmakirjalik küll, kui me ütleme, et seda ei oleks vaja kapitaalselt remontida. Aga ma ei hakka teiega siin vaidlema, sest tegelikult see seadus on päris paks ja ei ole võimalik seda siin kas või kaheksa minuti jooksul üksipulgi läbi arutada.
Ma toon teie ette ainult ühe aspekti, mida me ei ole veel puutunud siin saalis ja mis tegelikult vaatab ka aastakümneid ette. Augusti lõpus tuli ilmselt ka teie postkasti kiri, kus keskkonna pärast muretsevad inimesed kirjutasid, et tänased pensionifondid ei investeeri nendesse ettevõtetesse, mis arvestavad looduskeskkonnaga ja kliimamuutustega. Ehk seda raha toodetakse nii kliima kui ka meie looduskeskkonna arvel. Ja siin tegelikult nüüd selle tänase reformiga on olemas lahendus ka sellele küsimusele. Tõesti, siin juba ka korra puudutati investeerimiskontot. See investeerimiskonto annab võimaluse tegelikult igalühel meil investeerida just sinna, mis arvestab meie ekstra soovidega. Ja ma juba ennetan seda hirmu, et võib-olla kõik ei ole suutelised investeerima, aga tegelikult see eneseregulatsiooni mehhanism sunnib ka pankasid. Kui nad teavad, et need inimesed, kes ei ole rahul, võivad vabalt lahkuda, peavad ka pangad muutma oma investeerimispõhimõtteid. Ja see tegelikult tähendab seda, et aastakümnete pärast on ka meie looduskeskkond märksa paremini säilinud, kui ta seda võiks olla, ilma, et pensionid kannataksid.
Ma julgen tegelikult päris kindlalt ütelda: ärge muretsege üleliia. See täna kehtiv süsteem ei too meile õnne õuele!. Ma olen päris veendunud, et kui meil on suurem eneseregulatsiooni võimalus, meil on suurem ka vastutus, aga ka võimalused, siis need pensionid on pigem suuremad kui väiksemad tänase seaduse olemasolul. Nii et ma julgen soovitada kõiki, ka opositsioonipoliitikuid vajutama rohelist nuppu. Jah, rohelist nuppu – see, mis on looduskeskkonnaga seotud. Vajutage rahuliku südamega rohelist nuppu ja me elu läheb paremaks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja jutu jätkuks ütlen, et rohelist nuppu vajutatakse õigel ajal ja õiges kohas. Aga mitte keegi ei oska veel öelda, millise tohuvabohu toob teise pensionisamba lammutamine kaasa, sest valitsus pole vaevunudki vähegi põhjalikumat analüüsi tegema, vaid on tormanud lunastama Isamaa valimislubadust. Need, kes tahaksid esimesel võimalusel raha teisest sambast välja võtta ehk kasutada vabadust tulevikuks omapäi säästa, saavad mitmekordselt karistada. Tulumaksu tõttu jäävad nad kohe ilma 20% kogumispensionirahast, kaotavad oma 6000 euro suuruse aastase tulumaksusoodustuse ja annavad riigile ära ka vähemalt järgmise kümne aasta sotsiaalmaksu sissemaksed oma tulevasest kogumispensionifondist. Töötava inimese brutopalga 2%-le on riik lisanud ju 4% tema sotsiaalmaksu arvelt.
Sajandivahetusel kogumispensioni juurutades lähtuti tõsiasjast, et riiklik pension kuivab tulevikus maksumaksjate vähesuse tõttu kolmandiku võrra kokku. Rahvastik vananeb, paarikümne aasta pärast langeb töötajate ja pensionäride suhe praeguselt kahelt 1,3 peale. Demograafilisi protsesse me ei väära ja karta on, et tulevikus on just noored pered need kõige suuremad patuoinad, kelle kaela laotakse tänased lollused. Nemad peavad laste kasvatamise kõrval kandma järjest suuremat riigi ülalpidamise koormat. Aga kusagil tuleb taluvuspiir ette. Juba praegu makstakse umbes 4%-le vanaduspensionäridest toimetulekutoetust, kui aga valitsus oma pensioniplaanide juurde jääb, suureneb vaesuses elavate eakate osakaal kardetavasti mitu korda. Siin on põhjust taas küsida, kas teisest sambast lahkujatel tuleks ühtlasi kirjutada avaldus, et nad loobuvad tulevikus sotsiaalabist. Meie põhiseaduses on siiski kirjas, et ühiskond peab tagama igale inimesele minimaalse väärika äraelamise. Ootus, et väiksem töötajate põlvkond maksab kinni eelmise, suurema põlvkonna pensioni, on ju ette luhtunud. Sellest on aru saanud peaaegu kõik Euroopa riigid, kes on välja töötanud oma pensioniskeemid. Eesti pensionisüsteemis on kogumisosa võrreldes arenenud riikidega täna ilmselgelt väike. Seega tuleks teise samba lõhkumise asemel leida teid, kuidas pensionipõlveks rohkem kõrvale panna. Näiteks võib tuua Sotsiaaldemokraatide Riigikogule esitatud tööandjapensioni eelnõu. Valikuid on teisigi, kas või võõrtööjõu massiline sissetoomine ja siin on mul küsimus eelkõige EKRE saadikutele, Isamaa saadikutele, kas seda praegune valitsus tahabki. Kriitikud on kõige rohkem rääkinud pensionifondide senisest väikesest tootlikkusest. On tõsi, et see võinuks suurem olla, ütlemata on aga jäetud, et lühikese kogumisajaga riikides on rahapolster veel liiga õhuke, et seda jõudsalt kasvatada. Lisaks seadis riik pensionifondidele esialgu liialt karmid investeeringupiirangud, mida on nüüd küll tänaseks leevendatud ja oma mõju oli ka majanduskriisil. Ungaris ja Poolas näiteks hakati süsteemi kärinal lammutama ja kindlustatud lasid populistlikel valitsustel endal naha üle kõrvade tõmmata. Soomes ja Rootsis, kus pensionikogumise harjumus on pikem, on targu talitatud ning arvestatud ka tööjõu- ja demograafianäitajatega. Võib öelda, et meie pensionisüsteem on just saavutanud küpsuse, mis järjepideva kogumise ja sissemaksete korral aitaks töölkäijatel pensionieaks valmis olla.
Kolm minutit, palun!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, kolm minutit lisaaega!

Heljo Pikhof
Aga inimene on kord selline, et ta mõtleb pigem tänasele kui tulevale. Nii arutlemegi pigem nagu Arno Tali Andrus Kivirähki nägemuses: kui õige võtta raha sambast välja ja toppida pajuõõnde võimalikult sügavale, ent rotid teadagi viisid kapsarauagi ära ja inflatsioon on kraad kangem tegelane.
Kuidas siis minimeerida meid ähvardava pensionirüüste kahju? Lühike vastus on, et pensionisüsteem tuleb muuta nii paindlikuks ja atraktiivseks, et meist võimalikult vähestel tekiks kiusatus kogutud raha laiaks lüüa või pajuõõnde paigutada. Sotsid on teinud siinsamas Riigikogu saalis ettepaneku, et püsiva töövõimetuse või tõsise tervisehäda korral peab inimene saama enne pensioniiga teise sambasse kogutu korraga välja võtta või siis tuleb alustada pensionimaksetega. Kui aga inimene on jõudnud pensioniikka, tuleb kaotada ülempiir summalt, mille ta korraga kätte saab. Ja praegu on selleks siis kümnekordne rahvapensioni määr ehk 2052 eurot. Kaaluda tasuks pensionifondide haldustasude täiendavat alandamist ja pensionikoguja võimalust panustada teise sambasse ka 3–4% palgalt, samuti asjaolusid, kuidas kasvatada pensioniealise pensionijääki ka siis, kui talle juba väljamakseid tehakse. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mihhail Lotman, palun! Viis pluss kolm minutit palun!

Mihhail Lotman
Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Mida me täna kuulsime? Me kuulsime kurjast geeniusest, siis kuulsime sajandi suurimast kuriteost, vandalismist, sigadusest, lõhkumisest, Eesti lõhkumisest, mitte üksnes pensioni lammutamisest jne. Teiselt poolt aga kuulsime ilusaid kujundeid spordivaldkonnast ja õunapuukasvatusest jne. Veel enne teist maailmasõda inglise kirjanik ja publitsist George Orwell analüüsis, millal poliitikud kasutavad sellist retoorikat ja ta vastus oli üsna ühene: siis, kui nad tahavad midagi varjata. Mida siin tahetakse varjata? Põhiline asi ja sellel asjal on kaks poolt, on see, et teine sammas peavad praegusel kujul ta kuidagi tagab väärikat vanaduspõlve. See ei vasta tõele. Meie suurepärane kolleeg Andres Sutt tõi näide kahest pensionärist, üks saab ainult esimesest sambast, aga teine, kellel on ka teine sammas, saab 35 euri suuremaks. Tõepoolest, suur raha pensionärile, jah. Ma tegin teatud kalkulatsiooni ja vaatasin, et kui suureks see optimaalsetel tingimustel kasvab kuskil 35-40 aasta pärast. Ikka see number jääb kahekohaliseks. Rääkimata sellest, et hinnad ja inflatsioon teevad selle raha väärtuse väiksemaks. Ma ei usu, et see tagab väärikat vanaduspõlve. Teiselt poolt. Selle asja teine pool on see, et kui me hindame üle selle teise samba tähtsust. Ei kuku Eesti riik kokku. Ei kuku isegi pensionisüsteem kokku. Ei jää inimesed rohkem vaeseks kui praegu. Inimeste, ka pensionäride elamistase sõltub ühiskonna rikkusest ja seal, kus on vabam majandus, kus on inimestel rohkem initsiatiivi, seal on ka suuremad eeldused majanduse kasvuks. Ma ei taha öelda, et nüüd selle seadusega me oluliselt midagi muudame paremaks, kindlasti ma ei taha teistpidi valetada, aga see kindlasti on väike samm õiges suunas.
Meid lisaks nendele metafooridele on meid kõvasti hirmutatud. Küll on sadade tuhandete kaupa siia tuuakse migrante, arvatavasti mustast Aafrikast, et hakkavad seda demograafilist auku täitma. Ma tahan öelda, et need on kaks täiesti erinevat asja. Eesti demograafiline olukord on väga tõsine, aga see ei sõltu pensioni teisest sambast. Demograafiaga tuleb tegeleda siis, kui me tegeleme demograafiaga, aga praegu räägime pensionisambast. Siis, mis vaesed inimesed teevad siis, kui tuleb majanduskriis? No ma tean, mis nad teevad. Majanduskriis ei tule ainult tulevikus, majanduskriis oli 2008. aastal. Ja siis 2009. aastal Kesk-, vabandust, Reformierakonna valitsus peatas teise samba ja kui me nüüd räägime, et see lõhub usaldust riigi vastu, siis ma arvan, et Eesti maksumaksjad veel mäletavad seda ja mina kui teise sambaga liitunud inimene olin tõsiselt pettunud riigis. Siis 2011. aastal see teine sammas taastati ja riik suuremeelselt lubas nendele, kes jäid sinna, ka mina jäin, ja ma olin ja olen teise samba pooldaja. Ja ma olen selles sambas ja ei kavatse sellest välja minna, aga ma ei taha, et see oleks sundolukord. Teine sammas peab olema vabatahtlik, nii nagu ma sellega liitusin. Ja mis siis lubati? Siis lubati inimestel, kes jäid sambasse, et suurendada seda osakaalu kolmele protsendile. Ma olin väga rõõmus, läksin panka, et suurendame kolmele protsendile. Ei saa. Miks? Liiga vana. Ja kui me praegu kuuleme siin võrdsest kohtlemisest, siis ma küsin, millal seda hakati lõhkuma. Kas mitte 2001. aastal, kui ühed tohtisid liituda, teised võisid liituda, aga kolmandad olid sunnitud liituma. Kus oli siin võrdne kohtlemine? Mis puudutab aga ennustusi, mida me kõik armastame teha, siis ma tahan tuletada meelde ühe väljapaistva majandusteadlase, Nobeli preemia laureaadi, vasakpoolsete lemmiku Paul Grubmani ennustust. Siis, kui võitis valimisi president Trump, siis börsid järgmine päev langesid ja siis ta kirjutas oma Twitteris, et millal need börsid taastuvad, mina ennustan, et mitte kunagi. Me teame, et president Trumpi valitsemisaeg on börside jaoks üks ajalooliselt kõige edukam. Mis tegi pärast seda Grubman? Kas ta ütles, et ma eksisin? Ei, nüüd ta ütleb, et kui järgmine kord Trump võidab valimisi, vot siis alles tuleb katastroof majandusele, aga niikaua ta praegu tegeleb keskkonna kaitsmisele ja teiste katastroofistsenaariumidega.
Eile kaks suurepärast juristi kirjutasid analüüsi ...... eelnõus ja tõid näite, et inimene, kellel on 28 000 selles teises sambas, nüüd jääb haigeks, ravi maksab 15 000, aga ta peab kõik 28 000 välja võtma ja mis ta vaesekene teeb selle 13 000-ga. Väga kurb lugu, aga poleks seda eelnõud, kui me seda ei võta vastu, ta ei saa võtta isegi seda raha välja ja ma tahan öelda, et on olemas ka suuremad õnnetused, kui inimesel jääb 13 000 kätte. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Yoko Alender, palun! Jaa, vabandust, Andres Sutt, teil on õigus repliigiks, teie nime mainiti. Palun!

Andres Sutt
Aitäh! Aitäh, hea kolleeg Mihhail Lotman! Tõsi on, kirjutasin artikli, tõin artiklis näite kahest inimesest, meeldiv abielupaar, naine ühines teise sambaga, mees ei kuulanud naise head nõu ja ei ühinend. Tulemus oli mis? Naise pension 35 eurot kuus suurem. Ma arvan, et kui ükskõik kelle käest küsida, kas te oleksite nõus saama 35 eurot rohkem või vähem kuus, ma usun, et inimesed ütleks, et olen nõus saama 35 eurot rohkem. Ja veel sihuke pisiasi ka, et 35 juhuslikult on 5 korda rohkem kui 7-eurone erakorraline pensionitõus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mihhail Lotman, kas protseduuriline küsimus? Kodukord ütleb, et puldist läbirääkimiste ajal, kui mainitakse niimoodi ... Jaa, vastastikku sõnumeid pinkide vahel võite saata väljaspool istungit. Jaa, aga jätkame. Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh! Austatud aseesimees! Head kolleegid, kes te olete saalis, kes te kuulate ja vaatate meid siin oma kabinetis, ja võib-olla ka need huvilised, kes te kuulate meid kuskil mujal! Kindlasti on siin täna üksjagu huvitavat kuulamist, aga väga olulist. Siin on räägitud palju rahandusest, siin on räägitud palju tulevikust. Minule jääb endiselt küsimusi rohkem kui vastuseid. Rahandusspetsialistiks ennast ei pea, küll aga usaldan neid, keda olen kuulnud, seetõttu olen sügavalt murelik ja tahan rääkida natukene väärtustest.
Millised on tegelikult need väärtused, millele me toetume, kui me sellist eelnõu koostame? Olen ka endalt küsinud, kuna minu väärtuste hulka kuulub ilmselgelt ühe peamisena kolmest avatus. Ehk siis reeglina vaatan kõiki muudatusi, kõike, mis on uus, suure huviga. Kindlasti pean ma oluliseks ka vabadust, see on üks väärtustest, mida siin on mitu korda eelnõu toetajad välja toonud. Kahjuks on ka tänane diskussioon näidanud, et see vabadus, mida meile pakutakse, on väga näiline. Ja vabadusega käib alati kaasas ka vastutus.
Sellel meeleavaldusel täna kõnelesid inimesed sellest – üks inimene, kes võttis sõna ütles –, et ühiskond ei ole veel nii küps, et oma õigust pensionile kaitsta. Võib-olla tal oli õigus, võib-olla oleksime tõesti lootnud, et meeleavaldusel on sadu tuhandeid, kes siis seda oma õigust kaitseb. Ma ise arvan, et võib-olla tegelikult ka eestlaste loomuses ei ole tänavale tulek, tõesti. Sellest hoolimata meid sinna tänavale kogunes ja üks kodanik ütles ka, et see on kurb päev Eesti poliitikale. Ta küsis, et miks me peaksime sellise teguviisi juures, kus rahvaesindajad spetsialiste ei kuula, raiuvad nui neljaks oma kitsastest huvidest lähtuvalt eelnõu läbi, mida on nimetatud seni Eesti kõige kehvemaks, miks me peaksime neid usaldama. Teine kodanik maja ees ütles samamoodi, et te ei tohi nii moodi petta inimeste usaldust. Täna me seisame siin ju ka tegelikult ja küsime endalt, et kas me usaldame seda valitsust. Isamaa ja EKRE, vähemasti oli neis seda, et enne valimisi nad ütlesid, et need on asjad, mida nad tahavad ellu viia, ehkki Isamaast ja sellest, kuidas nad ise on olnud selle pensionisüsteemi loojateks, rääkisid siin juba teised, kes teavad ajalugu veel paremini. Aga mis puudutab nüüd Keskerakonda, Jüri Ratast, kes annab oma sõna, kes võtab oma sõna. Aga kes teda enam kuulab? Sellest on mul väga kahju, et meil on selline peaminister ja selline peaministri erakond. Ma ei hakka siin kordama tema arvamusi pensionisüsteemist.
Aga nüüd ka veel sidusast ühiskonnast, sest see olevat ju see väärtus, mis on selle koalitsiooni ühine osa. Sidus ühiskond. Seda on siit puldist peaminister korrutanud, oi, väga mitu korda. Mina mõtlen, et see on koos tegemise võimendav mõju, teineteist toetav mõju – solidaarsus, kui soovite. Kedagi ei jää maha. Koos teeme seda, milleks igaüks eraldi on suuteline vaid üleinimliku pingutusega. Ometi selle eelnõuga sellest rääkida ei saa. Üks kolleeg ütles mulle, et paremkonservatiivse, väga siis konservatiivse, ma ei taha öelda ultrakonservatiivse, aga siiski paremäärmusluse juurde käib arusaam, et igaüks vaadaku ise, kuidas saab, igaüks on oma õnnetuse sepp. Mulle tundub tõesti, et võib-olla see on see väärtus, mida täna siin paljud kannavad, kes seda eelnõu toetavad – rikkad rikkamaks, vaesed vaesemaks!
Aga nüüd veel ka sellest, miks ma üldse leian, et nendele väärtustele peaks tuginema. Täna me oleme siin pigem kuulnud nagu sellist lineaarset vaadet ...
Palun lisaaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, kolm minutit lisaaega!

Yoko Alender
Meil on olnud nagu selline, see eelnõu on selline meistriklass, kuidas liikuda valimistelt valimisteni. Eelmiste Riigikogu valimiste eel Isamaa võttis selle oma põhilubaduseks. Lubaduste eest väga palju hääli ei antud, sest mis need lubadused ikka maksavad, eriti kui pidada silmas, kuidas on oma lubadustesse suhtunud tänane peaminister näiteks. Nüüd lubatakse juba sularaha. Rahandusminister kasutas üheksa või kümme korda – mul läks lugemine sassi – tutvustuse ajal seda kuu nimetust "september". Kuu aega enne kohalikke valimisi saate oma raha välja võtta, oma säästud välja võtta ja laiaks lüüa, kui soovite. Vabadus! Sealt edasi, järgmiste Riigikogu valimiste eel saab riigieelarvesse selle tulu, mis siis riik tänu sellele, mis ta rahva käest ära võtab, oma eelarvet suurendab, saab sealt veel midagi püüda osta.
Inimest, kelle ainus võimalus elus säästa on seni olnud koguda vanaduspõlveks, kes näeb enda ees esimest korda suuremat rahasummat kui kunagi varem ja tema tänased kohustused ja unistusedki võib-olla meelitavad need säästud välja võtma ja laiaks lööma, teda ma mõistan. See on nõrkus, aga siiski inimlik ja mõistetav. Usun, et oleme kõik ükskord olnud sellises hetkes. Aga riigijuhti, kes lammutab seda, millesse üheskoos on usutud, mida koos on ehitatud, mis annab lootust, et homne on turvalisem ja parem, teda on mul raske mõista. Pensionisüsteemi lõhkumine teeb rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. See ei ole ju samm sidusama ühiskonna suunas. Koalitsioonisaadikud, millistele väärtustele te siis tuginete, kui selle otsuse teete? Kas need on päriselt teie endi südames elavad väärtused? Kui jah, siis ei saa teid kuidagi hukka mõista, kui ei, näen vaeva, et mitte hukka mõista.
Meid kõiki mõjutab see, kuidas ja mille põhjal otsustame täna, kas pensionisüsteem kui ühise parema tuleviku poolt või selle lõhkumise poolt. Ärme lööme Eesti inimeste paremale tulevikule käega. Usume ikka edasi, et ehkki meid on vähe, oleme koos tugevad ja kestame. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul
Suur tänu, eesistuja! Head saadikud! Ma tahaksin jälle pisut meenutada. Teise pensionisamba vajalikkuses pole tegelikult mitte kunagi mitte keegi läbi ajaloo kahelnud, ka mitte tollased Riigikogu liikmed. Küll aga oldi täiesti erinevatel seisukohtadel teise samba finantseerimise skeemi osas. 20%-line sotsiaalmaksuosa oli algusest peale mõeldud pensionideks, kehtestati juba 1991. aastal ja see raha läks sinna, see põhimõte põhines n-ö solidaarsusel. 2001. aastal võeti aga vastu kogumispensionide seadus ehk teine sammas ja tehti ka see märge sotsiaalmaksuseadusesse, et 20%-lisest sotsiaalmaksust hakatakse nelja ära võtma ja et see kantakse siis kogumispensionide fondi. Võimul oli siis Mart Laari kolmikliit, lisaks Isamaale ka sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Eiki Nestor sotsiaalministrina ja rahandusminister Siim Kallas olid nende teemade põhikandjad. Ja ma toonitan ja mis oli väga-väga tähtis, siis võimukandjad kinnitasid siin saali ees ja oli ilmselge kõigile ja iseenesestmõistetav, et puudu jääv sotsiaalmaksu osa ehk 4% kaetakse riigi poolt muudest vahenditest ja ei võeta ära tollastelt pensionäridelt ehk pensionideks mõeldud rahast. Et see just nii saab olema, kinnitas kogumispensionide seaduse arutelul 2001. aastal 9. mail ja 14. juunil tollane rahandusminister ja koalitsiooni juhtpoliitik Siim Kallas. Need stenogrammid on alles ja seda on ka aastaid meelde tuletatud ja korduvalt ka siin saalis ette loetud. Ei möödunud vist nädalat, vahel päevagi kui Siiri Oviir taas ja jälle ei tuletanud meelde, et on lubatud väga kindlalt, et ühestki sambast ei tohiks ära võtta raha teise sambasse, ehk et pensionid ei tohiks selle võrra vähem tõusta. Ometigi läks teisiti. Ja tollane suurim opositsioonijõud Keskerakond ütles juba tol korral ja nagu tänagi siin saalis on öeldud, et meie meelest olid kõik kogumispensioni variandid halvad ja me hääletasime vastu ja me oleme kõik need aastad olnud sellel seisukohal, see ei ole mingi uus seisukoht.
Ja veel, tõepoolest, Maailmapank ja Ameerika arenguabi agentuur soovitasid 90-ndate keskel oma peamisele sihtgrupile, n-ö arengumaadele ja postkommunistlikele riikidele kolme samba süsteemi. Samas kui meie seda rakendasime, oli see süsteem juba paljudes riikides läbi kukkunud ja ka Maailmapank seda enam ei soovitanud. Juba siis kritiseeris Maailmapanga tollane peaökonomist Joseph Stiglitz, kes on ka hilisem Nobeli preemia laureaat, väga tugevalt kolmesambalist süsteemi ja ta rõhutas, et sambasüsteem ei suurenda säästmist. Samuti väitis ta, et erafondidest saadav tulu läheb suuresti fondihalduritele ja et administreerimiskulud on liiga kõrged, mis on ka tegelikult ju nii läinud, nagu me näeme. Seega me rakendasime mujal juba ebaõnnestunud seaduse ja valetasime rahvale, et teda ootab ees muretu lapsepõlv. Traagilisest veast me hakkame aru saama alles nüüd, pea 20 aastat hiljem ja tegelikult võib öelda, et pensionäre on aastaid petetud, nende pensionid on selle raha tõttu ja selle raha ära võtmise tõttu olnud aastaid väiksemad. Ja ma tõesti ütlen, et anname selle raha nüüd kas või osakesi nendele pensionäridele tagasi. Heastame selle ebaõigluse, meie pensionärid on tõesti vaesed. Aga kes soovib, jätkake teises sambas, kes soovib, et teie tulevase pensioni sambaks kasutatakse teie emalt-isalt või vanaemalt ära võetud raha, siis noh, laske käia. Minu meelest on see väga-väga egoistlik. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Ma paluksin ka lisaaega, juhul, kui läheb vaja, võib-olla ma saan kiiremini.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Saab ikka, kolm minutit.

Raimond Kaljulaid
Ma tänan, ma tänan lahket istungi juhatajat! Ja kõigepealt ma kutsun üles, ärme pahanda ma arvan rahandusministriga, et ta ei ole saalis, et seda eelnõu arutelu kuulata. Ma arvan, EKRE poliitikuna on tal kindlasti olulisi kohustusi. Võib-olla ta juhendab praegu Sinise Äratuse kommenteerijate mõnda rühma või kirjutab homseid Uued Uudised portaali pealkirju. Need on väga olulised, need on väga olulised tööülesanded ja ärme pahanda temaga.
Mul alguses ei olnud plaanis tegelikult sõna võtta, aga ma kuulasin huviga seda, mida saalis räägivad kolleegid ja mõnede heade kolleegide sõnavõtud on olnud minu meelest Eesti ettevõtluse suhtes väga rängad ja stenogrammi huvides ma arvan mõned asjad tuleb ära öelda. Ma saan aru, et Reformierakonna heade kolleegide Reformierakonnast ja sotsiaaldemokraatide suur süü ja patt seisneb selles, et me kaitseme pankade huve. Lubage ma kaitsen siis pankade huve. Vaadake, mina isiklikult soovin väga kaitsta siin Riigikogu saalis kõigi ettevõtlike inimeste huve, kõigi nende inimeste huve, kes loovad väärtust, kes loovad ettevõtteid, kes töötavad erasektoris, ilma kelleta meil ei oleks ju tegelikult võimalik siin saalis arutada näiteks jooksva või järgmise aasta riigieelarvet, sest ühtegi eurot, mida nemad ei ole teeninud, ei saa meie kulutada. Nii et ma igati tahan neid tunnustada! Minu meelest on uskumatu, et siin on inimesi, kes selliste valimatute sõnadega kütavad üles sellist viha finantssektori suhtes. See on väga oluline osa Eesti majandusest. Et kuidas te näiteks kujutate ette kaasaegset majandust ilma tugeva pangandussektorita? Mismoodi see käib siis? Kas te hoiate siis, need inimesed, kes on pankade suhtes nii kriitilised, nii verised täna olnud, kas te hoiate oma raha madratsi sees? No kuulge, head kolleegid, ärge siis tooge palun enam raamatpidamisse neid autoliisingu tšekikesi ka. Autoliisingu pealt ka pangad teenivad kasumit. Väga paha, väga ebaeetiline. Vaadake, finantssektor tagab võimaluse ettevõtete ja eraisikute vaheliseks arveldamiseks. Eestis väga oluline tööandja, maksab väga korralikult palkasid, nende palkade pealt laekub riigieelarvesse väga korralikult maksuraha. Mul on väga huvitav küsimus, ka seda kuulates, et kui me ei oleks andnud nende fondide haldamist finantssektorile, kellele me siis annaksime? Kas me looksime riikliku pensionifondide aktsiaseltsi koos nõukoguga, kus oleksid investeerimist nii hästi tajuvad, nii hästi mõistvad poliitikud? Jah? Või oleks meil pensionifondide haldamise amet? Siis me peame ehitama sinna superministeeriumisse kolmanda torni juurde, et kuidagi ära mahutada selle ameti sekretariaat.
Mis puudutab pankureid, ma arvan, et nad tegutsenud täpselt selles raamis, mille head kolleegid, poliitikud on neile ette kirjutanud. Ma arvan, pankadele võib paljusid asju, loomulikult, kõigile võib midagi ette heita, aga ühte asja mina pankadele ette ei heidaks ja see on kasumi teenimine. Teate, eriti võib-olla armsad siin Isamaa ja EKRE saadikud, kasumi teenimine, see on turumajanduslikes ühiskondades küllalt levinud praktika. Kui te uurite seda asja, seda tuleb ette ka mujal kui Eestis, ausalt. On olnud neid, kes teenivad kasumit ka mujal ja midagi halba ei ole sellest juhtunud. Mis puudutab finantssektori töötajaid, ma arvan, enamik neist teeb tööd palju rohkem kui keskmine Riigikogu liige. Ma arvan, et enamik finantssektori juhte on elu palju rohkem õppinud ja pidama pingutama selle nimel, et jõuda sinna, kus nad on täna. Ma ei tea, võib-olla mõni finantssektori teller on ka teinud rohkem tööd ja pingutanud, et jõuda sinna, kus ta on täna kui võib-olla mõned inimesed poliitikas. Nii et mina kutsuksin tõesti üles, et ükskõik, kuidas te täna hääletate, see on muidugi teie isiklik küsimus, aga ma arvan, et meie kõigi kohus on seista selle eest, et Eesti majandus areneks, et oleks majanduskasv, oleks meie konkurentsivõime kasv. See on väga tähtis, ilma selleta ei suurene inimeste elatustase, ei suurene sissetulekud, ei saa maksta kõrgemaid pensione, ei saa maksta suuremaid toetusi, ei saa pakkuda paremaid avalikke teenuseid, muuhulgas tervishoiuteenuseid. See ei ole võimalik. Nii et ärme palun enam ründa ikkagi Eesti ettevõtjaid, Eesti majandust ja Eesti majanduse heaks töötavaid inimesi. Vaadake, meie praegu siin peame kõnesid, aga nemad peavad homme tööle minema. Ma tänan teid kõiki tähelepanu eest! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Mina nõustun kõigi nende eelkõnelejatega, kes nimetavad tänast eelnõu seaduseks nimetamist või hääletamist kuriteoks, vandalismiks või siis lihtsalt kõige halvemaks seaduseks sel aastal või tõenäoliselt üldse selle koosseisu jooksul võib-olla. See, mis toimub, ei ole reform, sest teise samba süsteem loodi täiendava kogumispensionina, see pidi toetama esimesse sambasse tööga kogutut ja riigipoolset pensioni. Esimese ja teise samba mõte oli töötada süsteemina, mille eesmärk oli ja on vanaduspõlve toimetuleku ja heaolu tagamine ning mille väljamaksed peaksid üldjuhul siis toimuma pensionieas, vanaduspõlves pensionina. Sellise teadmisega liitusin ka mina 2002. aastal vabatahtlikult teise sambaga, lootuses, et ühiskonna ühise kogumise ja liitintressi mõjul koguneb pensionieaks korralik summa. Ma loodan siiani. Nüüd aga see sammas avatakse, soovijatel lastakse sealt raha välja võtta ja kulud jäetakse jääjate kanda. Teisisõnu halvendatakse nende olukorda, kes edasi koguda soovivad. See ei ole küll reform, see on lõhkumine.
Mõni mõttekoht siin lisaks paljudele eelkõnelejatele. Kõigepealt, põhimõttelisus on kogu ühiskonna ühistegevuses möödapääsmatu, ühiskonna enda huvides, võiks öelda, põhiseaduse preambulis sätitatud eesmärkide hoidmiseks. Ma räägin siin näiteks kaitseväeteenistusest või tervishoiukorraldusest või siis lihtsamalt liikluskorraldusest. Need on kohad, kus ühiskonna heaolu huvides on õigustatud üsna suured piirangud põhiseaduse riivetena. Ja siia kuulub ka pensionikorraldus.
Teiseks, kogumispensioni kogutav kapital vajab kasvamiseks aega. Elukaare jooksul on eneseteostuse aeg üldjuhul 45 aasta pikkune. See on piisavalt pikk aeg, mil pisikesed sissemaksed hakkasid liitintresside toel tööle ja kasvaksid suuremaks kapitaliks. Nüüd, kui vähem kui poole aja jooksul juba võimaldatakse kogutud kapitali väljavõtmist, tähendab see täiendavat ahvatlust reaalelu – ma kasutan siin ministri enda väljendit –, reaalelu võimaluste teostamiseks, aga ka kohustuste täitmiseks. Ja need soovid on teinekord hullutavad. Üks asi, kui see oleks igaühe enda mure, aga see jääb ka ühiskonna mureks, kõigi teiste mureks, kes enamikku neist hiljem üleval pidama peavad, kasvava maksukoormuse abil, muideks.
Ei ole vabatahtlikuks laskmise õigustuseks senised möödalaskmised ega kogumispensionide korraldus ega ka fondihaldurite ahnus haldustasude näol. Me saime need reguleeritud ja näeme, et asi töötab. Me suudame juhtida, kui tahame. Pole õigustuseks ka investeerimiskontod või inimeste endisse investeerimine. Praegust kolmanda samba vabatahtlikult investeerijate arv on väike, me näeme, et inimesed sellega naljalt ise ei tegele.
Nüüd siin ennist võrreldi seaduseelnõu talupoegade sunnismaisusest vabastamisega paarsada aastat tagasi. Ma võrdleks ka. See eelnõu on võrreldav kasvava lapse tööle ajamisega. Laps on vanuses nii kaheteistkümnene, pole välja kasvanud, pole tal õieti jõudu, pole haridustki, aga peab hakkama perele eelarvet täitma. Unustame, et täies jõus täiskasvanuna suudaks ta ühiskonda palju jõudsamalt toita.
Nüüd edasi, mitmesugused põhiseaduse riived, mida on õiguskantsler välja toonud. Neist on kaalukaid põhjendusi vaja.
Küsiks juurde aega.

Aseesimees Siim Kallas
Kõneleja saab kolm minutit lisaaega.

Jüri Jaanson
Neist on kaalukaid põhjendusi vaja. Kohustusliku ajateenistuse jaoks või tervisehoiukorralduse jaoks on põhjendused olemas. On olemas ka pensionisüsteemi eesmärgi täitmiseks, et tagada ühiskonnaliikmete heaolu, vanaduspõlve heaolu. Teise samba lõhkumiseks aga pole seni ühtki head põhjendust kuulnud. Neid polegi, sest ka minister ju väitis siin kangekaelselt, et põhiseaduse riiveid siin ei ole. See on ju lihtne – mitte näha probleemi seal, kus probleem ei ole lahendatav. Aga näiteks siin ennist kolleeg Toomas Kivimägi tõi isikliku kogemusena ühe olulise riive välja. Ja veidi sporti tundva inimesena saan täna toimuvast teisegi võrdluse tuua. Täna toimuvat saab nimetada teiperiks ebapiisava baastreeningu pealt. See annab lühiajalise efekti, mille tulemusel võib isegi ühe maratoniga hakkama saada. Pikemas plaanis aga lõpeb halvasti. Täpselt nii, nagu nüüdki on oodata lühiajalist majanduse võimendust ja hilisemat kiratsemist, sest välja mängitud kapitalile asendust ju kusagilt ei tule ja kogumine algab mõlemal juhul nullist.
Kokkuvõtteks. Pensionisüsteem on meil hetkel veel kolmesambaline. Esimene sammas tagab hädavajaliku, teine mugavuse ja heaolu, kolmas looks juba avaramaid võimalusi. Seega, last ei tohiks enne täiskasvanuks saamist tööle sundida. Laskem tal kasvada ja juhtigem õiges suunas, ärgem võtkem tast viimast. Aitäh kuulamast!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ei ole pensioniekspert ega ka mitte finantsekspert, aga süda on ikkagi murelik, kui ma mõtlen meie demograafilistele näitajate ja nende inimeste peale, kes saavad keskmist palka ja alla selle. Suur osa pensioniteemalisest diskussioonist, mida viimastel kuudel on peetud, põhineb algatajatepoolsel uskumisel ehk usul. Usk omakorda on seotud isiklike väärtuste ja hoiakutega, jah, ilma milleta inimeseks olemine ongi võimatu. Aga siiski ei ole vastutustundlik rajada olulisi poliitilisi otsuseid, mis mõjutavad järgnevate kümnendite jooksul suure hulga inimeste elusid, pelgalt usule. Selliseid otsuseid tuleb teha, tuginedes teadmistele, ekspertide hinnangutele ja mõjuanalüüsidele. Teadmise osas olen saanud vastuseks, et ühiskonna tulevikukulude arvutused puuduvad, seda nii rahandusministrilt kui Rahandusministeeriumi ametnikelt. Eksperthinnanguid eiratakse ja isegi neid mõjuanalüüse, mida on tehtud, sealhulgas Rahandusministeeriumi oma seletuskirja juures, ei usuta. Kogumispensionide seadus võeti vastu eesmärgiga sätestada pensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja kord, et pakkuda isikule pensionieas täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Õigus, põhiseadus ei anna vastust, mitu eurot kuus peab riigi abi olema, seega on arusaadav, et kogu ühiskonna huvi on toime tulev pensioniealine, kes ei pea lootma laste või riigi ülalpidamisele. Õiguslik raamistik on see tööriist, millega riik saab üksikisikute käitumist mõjutada. Antud juhul mõjutada säästma pensionipõlve tarbeks. Kogumispensionite seadusel on oluline roll sellise keskkonna loomiseks, mis aitab tagada pensionieas adekvaatset sissetulekut ja majanduslikku sõltumatust nii lastest kui riigist. Vabatahtlik teise samba omamine annab võimaluse loobuda kogumisest tuleviku tarbeks, mis ekspertide hinnangul vähendab sissetulekut pensionieas. Seletuskirja kohaselt on eelnõu ainukene eesmärk muuta kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks. Seletuskirja sama, üsna lühikese lõigu ülejäänud osa on taas usu küsimus, kirjeldades eeldusi, mitte analüüsil põhinevaid fakte. Ehk siis, teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine suurendavat inimeste vabadust ja parandavat teadlikkust pensionisüsteemist. See on seletuskiri. Sellele lisaks laienevad investeerimisvõimalused ja suureneb konkurents. Tulemus – fondihaldurid peavad klientide hoidmiseks rohkem pingutama ja eelduslikult, kui see kõik on juhtunud, paraneb pensionifondide tootlus, mis tagab tulevikus omakorda suurema pensioni.
16. jaanuar kaasamisüritusel olid erinevad õigusbürood eriarvamusel eelnõu eesmärgi küsimuses, kuid just sätete kaalumine eelnõu eesmärgi suhtes annab vastuse põhiseadusliku riive ulatuse kohta ning vastab küsimusele, kas riive on proportsionaalne ja eesmärgipärane. Teisisõnu, kui eelnõu eesmärk on teise samba vabatahtlikuks muutmine, mitte pensionieas täiendava sissetuleku pakkumine ehk siis teisisõnu sissetuleku suurendamine, siis tõepoolest kaalutakse riivet valesti seatud eesmärgi suhtes.
Olemasolevas süsteemis tagab sotsiaalmaksu tasumise kaudu töötav inimene eakale järgmist: esimese samba pensioni, tervishoiuteenused ja sotsiaalteenused. Aastal 2040 on aga iga 100 tööealise elaniku kohta 47 pensioniealist ... Kolm minutit!

Aseesimees Siim Kallas
Kõneleja saab kolm minutit juurde.

Signe Riisalo
... koos ülalpeetavate lastega 100 tööealise kohta 70 ülalpeetavat. Üldhoolduse eest tasuvad täna eraisikud 79%. See on kokku 53 miljonit. 40%-lise pensioni asendusmäära juures käib see eakale üle jõu ja tegelik maksja on ülalpidamiskohustuslik laps või lapselaps, viimastel on aga kohustus oma lapsi ülal pidada ja eeldus oma pensionipõlve kindlustada ei saa tagatud. Sidususele põlvkondade vahel see olukord palju juurde ei anna. Riigikantselei juures toimetanud hoolduskoormuse rakkerühma lõppraport aastast 2017 selgitab, tsitaat: "Maailmapanga hinnangul on pikaajalise hoolduse praeguse korralduse minimaalseks parandamiseks vaja süsteemi täiendavalt lisada 0,2% SKP-st ehk vähemalt 40 miljonit eurot aastas, millele võivad lisanduda ühekordsed investeeringud erinevate süsteemiosade uuendamiseks," tsitaadi lõpp. Rahandus- ja Sotsiaalministeerium on ühiselt arvutanud, et tänane vajadus pikaajalisele hooldusele on koguni 160 miljonit.
Eelnõu menetluse käigus olen nii rahandusministrilt kui tema ametnikelt küsinud, et kas on tehtud arvutusi, millist mõju omab antud eelnõu ja vähenevad pensionid pikemas perspektiivis pikaajalistele kuludele kogu ühiskonna jaoks. Vastus on olnud lakooniline: ei ole. Kõik see mõjutab nii eakate, tööealiste kui laste toimetulekut ja eeskätt inimestevahelisi, põlvkondadevahelisi suhteid. Surve tööealistele ja tööjõumaksetele kasvab, surve riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetele samuti kasvab. Kuhu jääb siin valitsusjuhi lubadus põlvkondadevahelise sidususe suurendamisest, hoolivusest elanike heaolu tagamisel? Head saadikud! Pidagem hoogu, võtkem aega eelnõuga kaasnevate riskidele julgelt silma vaadata, et neid siis ka maandada. Eesti inimene väärib seda. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Maris Lauri, palun! Kolm minutit lisa.

Maris Lauri
Head kolleegid! Täna on korduvalt küsitud, nii nagu on ka varem küsitud, et mis on selle seaduse eesmärk. Milliseid probleeme lahendatakse? Kui alguses selle idee väljatulemisel räägiti sellest, kuidas pensionifondid halvasti töötavad ja on vaja muudatusi teha, siis nüüd on see jutt peaaegu lõpetatud, aga mitte ka täiesti. Mis on täiesti loogiline, sellepärast et lõpuks jõudis ka kohale see, et seadusemuudatused, mis pensionifondide toimimist paremaks teeksid, on juba vastu võetud eelmise Riigikogu koosseisu ajal ja nad on ka pandud tööle septembrist alates. Et mis siis on? Teeme asja vabamaks. Võib ka olla täiesti legaalne ja põhjendatud eesmärk, aga miks just niimoodi neid asju vabamaks teha? Mis on eesmärk? Neid küsimusi on esitatud ka täna selles saalis ja kuna vastuseid väga hästi ei tulnud ja põhjendused olid kehvad, siis mina näiteks proovisin aru saada selle järgi, et küsisin ministrilt, et milline on tema ideaal või kuhu ta soovib jõuda. Võib-olla natuke naiivsena kujutan ma ette, et me oleme siia Riigikokku tulnud selleks, et oma poliitilisi ideaale, oma ettekujutust ühiskonnast ellu viia. Minister ei suutnud oma ettekujutust meile kirjeldada, ta ei teadnud, kuhu tahetakse jõuda. Ta oskas rääkida ainult sellest, et me ei tea, mis tulevikus juhtub. Ma ei tea siis, ei olegi tuleviku ettekujutust meie ministritel või on probleem valitsuses või on probleem selles erakonnas, kust minister rääkis. Siis minul on küsimus, et milleks siis ollakse Riigikogus, milleks ollakse valitsuses, kui ei ole ideed, mille nimel tegutseda, kui ei ole seda ettekujutust, kuhu tahetakse jõuda. Lihtsalt selleks, et olla võimul, tundub küll.
Nii et minu jaoks ei ole see eelnõu põhjendatud, ta ei ole argumenteeritud. Ja argumenteeritud ei ole ta ka ühel väga olulises aspektis veel, millest on korduvalt räägitud. See on küsimus sellest, kas see eelnõu on kõiges põhiseaduspärane. Põhiseaduspärasuse kohta on tehtud kuus arvamust esitatud. Koalitsioon räägib sellest ainult ühest, aga et olla selgem ja aru saada, siis tuleb meelde tuletada, et see üks arvamus, millele koalitsioon toetub, mis on tehtud Justiitsministeeriumi tellimusel, on väga selgelt sõnastatud ka nii, et see analüüs analüüsib ühte teist konkreetset hinnangut. Ta ei analüüsi muid võimalikke aspekte, ta ei analüüsi mitmeid muid asju, sealhulgas näiteks ka seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäävat aega, näiteks, seaduse n-ö vastuvõtmises olevaid protsesse jne. Nii et see arvamus, millele koalitsioon kõvasti toetub, on väga selgelt tellitud ja suunatud. See ei ole kõigekülgne.
Ma ei tahakski võib-olla rääkida nendest teistest analüüsidest kui ainult ühest ja see on tähelepanuväärne. See on arvamus, mis on koostatud Rahanduministeeriumi tellimusel. Vaatamata sellele ei taha rahandusminister sellest üldse rääkida. Miks? Sest siin on väga paljudele küsimustele osutatud, osadele küsimustele antud hinnangud, et probleemid võivad olla tõsisemad, teistele, et väiksemad, mõnel päris väiksed. Aga ma loeksin hästi lühidalt ette, millised on need, mis tolle analüüsi järgi on sihuksed olulisemad. Ehk küsimus kümnest aastast, miks on kümme aastat maksepuhkust, miks on kümme aastat tagasi .... . Kust kohast on võetud see kümme?
Veel üks teema: miks välja saab võtta ainult kogu raha, mitte osa? Ühe probleemi justkui lahendati, mis puudutas seda 10 000 eurot, aga küsimus näiteks 4%-st, millest on ka täna siin saalis korduvalt juttu olnud. Veel, kindlustusvõtja võimalus pensionileping lõpetada, mis puudutab kindlustusseltside ootusi, ja küsimus sellest, kui pensionilepingud üles öeldakse, siis halveneb kindlustusvõtjate olukord potentsiaalset, ma ei räägi siin pensionifondidesse jääjaid. Nagu te saite aru, siis juba ainuüksi neid on päris mitu ja ka eelnõu, mis meile täna esitati, nende teemadega reaalselt ei tegele. Ehk siis neid vastuolusid on palju rohkem, kui meile tahetakse esitada ja kui tahetakse meile rääkida. Kurb on see, et neid lihtsalt ignoreeritakse ja üritatakse neid pisendada, aga reaalselt vastuseid ei anta.
On äärmiselt halb see, et me siit Riigikogust laseme läbi eelnõu, mille puhul me teame, et seal võib olla küsitavusi, võib olla vastuolusid põhiseadusega. Aga meil ei ole sisulist diskussiooni selles olnud. Rahanduskomisjonis, vaatamata ettepanekule, et me teeksime eraldi diskussiooni nendel teemadel, seda ei tulnud. Ka õiguskantsler saatis meile kirja, n-ö omal algatusel, kuigi oleks tahtnud kuulda, oleks tahtnud küsida, oleks tahtnud diskuteerida ja arutada. Nii et kahjuks näitab kõik, et reaalselt koalitsioonil puudus tahe arutada, asjadesse süveneda, probleemidesse süveneda, saada aru, milles on asi. Üldse on selle eelnõuga selline lugu, et sellest võiks tegelikult veel päris pikalt rääkida. Täna on siin seda tehtud, on räägitud rohkemgi, aga häda on selles, et koalitsioon ei taha üldse nendele küsimustele vastata, mida oponendid esitavad ja see näitab, et teil ei ole argumente, et te kasutate lihtsalt jõudu. Mina ei tea, mispärast teie olete siin Riigikogus. Nagu ma alustasin, mina usun, et me tulime siia selleks, et oma ideaale realiseerida, aga see ei tähenda, et neid tuleks teha teiste arvelt. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Võtaks kolm minutit kohe juurde ka.

Aseesimees Siim Kallas
Kolm minutit lisaaega!

Jevgeni Ossinovski
Jaa, ma eelkõnelejaga pean nõustuma selles osas, et ega sisulist soovimatust või soovi debatti pidada nägime väga hästi rahandusministri ettekandes ja kolleeg Riina Sikkut siin loetles erinevaid valefakte, mida minister siis esitas ja ei saa ju olla niimoodi, et ta tegelikult ei tea neid asju, mida ta siin rääkis. Mina arvan, et teab küll, et ta lihtsalt meil selline ongi – küüniline, aga mitte loll. Lolliga on lihtne, jääb vahele, mitteküünilisega on tore, saab sisuliselt diskuteerida, temaga väga mõtet ei ole. Ja tsiteerides klassikuid, mille vaimus, vähemasti nii tema kui mõned tema parteikaaslased käituvad, et propaganda ei pea olema õrn, meeldiv ega tark, peab olema tõhus. Ja sellest tulenevalt mina pensionisüsteemi või selle eelnõu detailidest ülemäära siin rääkima ei hakkagi, vaid juhiks tähelepanu ühele võib-olla natuke laiemale sellisele demokraatiale omasele hoovusele, mis seda tüüpi otsused ja arutelud võimalikuks teeb. Ja nimelt demokraatia üks selline igipõline häda on see, et kõik võimulolijad peavad kui ühest suust kinnitama, et valijal on alati õigus. Ja eriti agaralt kinnitavad seda need poliitikud, kes valijatesse veel kõige üleolevamalt suhtuvad. Aga kinnitama peavad kõik. Samas ma olen seda näidet varem toonud, et noh, et kui kellegil maja põleb ja ta kutsub tuletõrjujad, ei ole ju valdavalt nii, et siis tulevad kohale, võtad neilt vooliku ära ja siis hakkavad ise kustutama, ütlevad, et ära siis, hoia sa eemale, et ma kustutan ise, küll ma ise tean kõige paremini, kuidas seda teha. Ja täpselt samamoodi, et kui paljudelt inimestelt on mõistlik eeldada, et nad tegelikult peaksid teadma ja oskama ostustada, kuidas korraldada pensionisüsteemi? Ja sellest tulenevalt on isegi minu arvates selle reformi väga tugev sõnum selle reformi vastu see, et ainult 65% inimestest arvab, et selle elluviimine mõistlik on. See on esimene mure demokraatlikust hoovusest.
Teine on veel tõsisem ja puudutab siin tihti selle reformi kontekstis kasutatud sõna vabadus. Eriti on siin sellega rünnatud Reformierakonda, näed ise olete liberaalne erakond, aga näe, kuidas te siis seda konkreetset asja ei puuduta. Tegelikult laiemalt puudutab taaskord kõiki poliitilisi liikumisi, lihtsalt erinevate teemadega erinevatel hetkedel ja võib-olla erinevaid poliitilisi jõudusid. Näiteks Ameerika Ühendriikide demokraatide eelvalimistel ründavad kaasdemokraadid ühte kandidaatidest, kes toetab universaalset ravikindlustust nagu meil, et kas ta siis inimesi ei usalda. Kas ta siis ise ei usalda inimesi, et inimesed ise oskavad endale tervishoiuteenust valida? Ja noh, ta siis ka peab kahjuks alustama oma vastust, et usaldan küll, aga. Aga ma arvan, et meil oleks kõigil lihtsam, kui me tegelikult suudaksime tunnistada, et me kõik, et inimene on selline, me kõik oleme sellised, et me mitte alati ei oska otsustada oma pikaajalistest huvidest lähtuvalt kõige targemini. Me kõik oleme sellised, suuremal-vähemal määral erinevates küsimustes erinevalt, aga põhimõtteliselt see on üks osa inimkäitumisest, et me ei ole lõpuni ratsionaalsed ja see on iseenesest valdavalt võimaldab väga palju positiivset inimühiskondadesse, inimsuhetesse, et meil ei käi kõik ainult exceli tabelis, aga sellest tulenevat eripära tuleks arvestada ka erinevate süsteemide rakendamisel. Ja üks noh selline teada-tuntud tõde on see, et inimesed riski hindamisel ei ole väga head. Me kipume ülehindama lühiajalist riski ja alahindama pikaajalist riski. Näiteks hetkel on kogu maailmas ja ka meie ühiskonnas tekkinud väga suur riskitaju selles osas, et võib haigestuda ühte viirusesse, mis Hiinast on levima hakanud. Aga see, et iga-aastaselt sureb grippi kogu maailmas miljoneid inimesi, sellele me ülemäära tähelepanu ei pööra ja meilgi on vaktsineerimise tase kõigest 4%. Seda riski me väga oluliseks ei pea, ei suuda hinnata seda riski adekvaatselt, ehkki see risk on palju suurem iga-aastaselt kui praegune risk, mis lähtub Hiinast. Ja täpselt sarnasel viisil ka pikaajalise säästmise puhul. Loomulikult vastab ju teoreetiliselt tõele see, et inimene on võimeline võtma selle raha, mida ta praegu sundkindlustusena hoiab pensioniks ja täpselt sama summa panema kõrvale igakuiselt endale pensioni jaoks ja siis ju inimese jaoks midagi ei muutu. Tema enda vabadus, ta võib seda teha ja tegelikult ei ole meil kahtlust, et valdav osa inimestest põhimõtteliselt saab sellega hakkama. Võiks sellega hakkama saada. Aga siis võtame teoreetilise juhtumi, et näiteks paneme kõrvale, no ma ei tea, 10 eurot või 20 eurot, sõltuvalt sellest, kui palju siis kes kogub ja ütleme, et nii, see on nüüd see raha, mida ma igapäevasteks kulutusteks ei kasuta, see on raha, mida ma hoian oma pensioniks. Ja siis ühel päeval juhtumisi lakkab meie külmkapp töötamast. Ei tööta külmkapp enam ja siis mõtleme sellele, kui palju on maailmas inimesi, iseendale sealhulgas või eelkõige, kes ütlevad, et "ei" see lühiajaline risk tundub küll väga suur, aga tegelikult ei ole hullu midagi. Ma kannatan ära järgmise palgapäevani ja siis ostan tolle raha eest külmkapi, aga vot pensioniraha ma mingil juhul ei puutu, sellepärast et kui ma nende säästude kallale lähen, siis see pikaajaline risk, et kui ma kunagi pensionile jõuan ja mu pension on madalam, on määramatult suurem, kui see, et mul kuu aega ei ole külmkappi. Ratsionaalselt on võimalik niimoodi arutleda, aga mitte keegi meist sellisel viisil tegelikult ei käitu ja see on ju põhjus, miks kõikides heaoluriikides heaoluriigi mudeli aluseks on see, et ühiskond võtab teatud etteplaneerimise süsteemid enda kanda selleks, et minimeerida seda riski, mis meist endist lähtuvalt ebaratsionaalsust otsustesse sisse toob selleks, et tervikuna maandada suuremaid ühiskondlikke probleeme, mis sellega kaasneda võivad. Ja sellest tulenevalt loomulikult on väga, noh ütleme, et poliitiliselt apetiitne rääkida sellest, et me anname inimestele rohkem vabadust ja võib öelda, on peaaegu suitsiidne öelda poliitikul, et ta ei usalda valijat, aga tegelikult seda tüüpi otsuste tegemisel olukorras, kus me teame, et inimesed on täpselt sellised oma psühholoogilises eripäras nagu nad on, on vastutustundetu sellist tunnet üles kütta. Aga ilmselge on see minu jaoks, et just sellest teatud demokraatia sellisest tüüplõksust ...

Aseesimees Siim Kallas
Härra Ossinovski, aeg on täis!

Jevgeni Ossinovski
... jõuame me selliste aruteludeni ja selliste otsusteni nagu me täna jõuame. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Head opositsioonipoliitikud, reformikad ja sotsid! Ma ei ole küünik ja seetõttu, kuigi te 17 aastat tagasi seda teist sammast luues valetasite ju rahvale näkku, et riik paneb 4% juurde nende 2%-le, olen ma siiski valmis uskuma, et te siiralt soovisite parandada meie inimeste elujärge, nende pensionipõlve, head äraelamist vanaduspõlves ega mõelnud mitte sellele, et head äraelamist hoopistükkis fondihalduritele pakkuda. Aga mis tuli välja? Nagu alati, meie rahvas, meie inimesed – nemad on need, keda kooriti. Need, kes koore riisusid, olid fondihaldurid. Ja te ei teinud kõik need aastad mitte kõige vähematki katset seda olukorda parandada, kuigi ma ei kahtlegi selles, et te nägite ja teadsite suurepäraselt, mis toimub. Mis eraldab lolli, ütleme, rumalat inimest targast? Just see, et loll ei õpi ei enda ega teiste vigadest ja loll, rumal laseb samamoodi edasi. Ma kutsungi teid olema targad ja hääletama koos koalitsiooniga selle eelnõu poolt, mis need vead ära parandab ja avab meie inimestele palju paremad võimalused. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, mis ... Helir-Valdor Seeder. (H.-V. Seeder: "Ma palun ka kolm minutit.") Kolm minutit lisa saab.

Helir-Valdor Seeder
Austatud kolleegid! See lühike aeg, kaheksa minutit ei võimalda selle arutletava seaduseelnõu sisusse sügavalt minna ja sellest on ääretult palju ka siin täna räägitud. Ma tahaksin läheneda hoopis üldisemalt ja selle nurga alt, mille nurga alt seda otseselt üldse käsitletud ei ole ja mis on palju universaalsem ja üldisem ja põhimõttelisem lähenemine seoses pensionide tagamisega, olgu ta Eestis või teistes riikides.
Ja minu arvates see arutelu pensionireformi seaduse ümber on käinud kahel erineval tasandil. Üks tasand on olnud filosoofiline, maailmavaateline, loodus- ja majandusseadustest lähtuv. Kahjuks nendel teemadel on vähem väideldud, aga tahan siinkohal siiski üle korrata ja rõhutada, et inimesed ei ole asendatavad rahaga, mitte ühegi finantsskeemiga, mitte kusagil ja mitte kunagi. Seda loodus- ja majandusseadust on rumal eirata. Eesti inimeste, sh pensionäride tuleviku heaolu 30-40 aasta pärast sõltub sellest, kui palju on meil siis siin maksumaksjaid, kui paju luuakse siis siin lisandväärtust, milliseid avalikke teenuseid siin pakutakse ja millise kvaliteediga avalikke teenuseid siin pakutakse. Naiivne on arvata, et raha kohustuslik ette kogumine finantsasutuste kaudu, mis ei kata ära majanduskasvu, palkade kasvu, inflatsiooni, oleks justkui lahendus. Ei ole. See pensionisüsteem ei lähtu loodus- ja majandusseadustest ega toimi tulevaste pensionäride huvides. Sõbrad! Rumal on võtta raha välja kiiremini kasvavast Eesti majandusest ja paigutada see aeglasemalt kasvavatesse fondidesse. Niimoodi rikkust tuleviku jaoks ei looda.
Praegu kehtiv pensionisüsteem võimendab ka negatiivset demograafilist trendi. Kehtiva pensionisüsteemiga eiratakse elementaarset tõde ja loodusseadust, et tööealine põlvkond on pidanud minevikus, peab tänapäeval ja peab ka tulevikus üles kasvatama kõik oma lapsed ning ülal pidama ka oma eakad. Teistsugust võimalust ei ole ega tule. Pole mõtet ennast petta, et lastetu tuleviku alternatiiv on pensioni teine sammas. Ei ole. Ja see reegel on universaalne, mis kehtib nii Eestis kui ka kogu maailmas. Mul on kahju, et seda teemat kogu pensionireformi arutelu käigus on ääretult vähe puudutatud, aga see on laiem ja üldisem teema, mida me kindlasti siin Riigikogus saame ka korduvalt tulevikus veel arutada teiste eelnõude arutelude käigus.
Teine väitluste tasand on olnud finantstehniline, mis on saanud hästi palju tähelepanu, kus on aktiivselt finantsasutused kaasa löönud, n-ö eksperdid, asjatundjad. Ja siin saame tõdeda, et praktika on tõe kriteerium. 17 aastat kehtinud madala tootluse ja kõrgete haldustasudega ning lausa inimvaenuliku väljamakse tingimustega pensionisüsteem vajab radikaalset muutmist. Ja see ongi pensionireformi peamine eesmärk. Lõpetame, kolleegid, virtuaalses ja väljamõeldud maailmas elamise ja lähtume tegelikust elust!
Aga kuna siin on täna väga palju juttu olnud võimalikest pettustest, kelmustest, libareklaamidest, meelitustest, mis nüüd kohe ilmavalgust näevad, kui uus seadus vastu võetakse, siis ma tuletan meelde, et sajandi algul meelitas Hansapank inimesi teise sambaga liituma meepurgiga, Ühispank kinkis liitujatele teki, Sampo pank kandis teise sambaga liituja arvele 200 krooni, LHV fond kinkis CD-mängija. Nüüd hoiatavad needsamad finantsasutused, eksperdid ja asjatundjad, et inimesi hakatakse tulevikus meelitama ja hullutama. Ei midagi uut siin maailmas.
Sotsiaaldemokraatidele ja Reformierakonnale ma tahan öelda nii palju, et mulle tundub, et te olete omavahel kohad ära vahetanud, sest kõik eksperdiarvamused, arvestused ja analüütikud on ju jõudnud selgelt arusaamisele, et praegu kehtiv pensioni teine sammas on kasulik väikesele osale suure sissetulekuga inimesele ja valdavale enamusele, 75–80%-le keskmise või väiksema palgalistele suhteliselt kahjulik. Ma imestan, et sotsiaaldemokraadid nii agaralt võitlevad selle teise pensionisamba praegu kehtiva korra eest. Ja samas, Reformierakond, kuhu on jäänud teie inimest usaldav ja isikuvabadusi toetav poliitika? Me teame, et teises sambas 18%-le inimestest kuulub 56% sinna kogunenud rahast. Usaldagem inimesi, mitte ärgem umbusaldagem! Eelkõige umbusaldate te teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemise, mitte lammutamise, mitte kelleltki õiguste ära võtmise, vaid kõigile inimestele täiendavate õiguste ja vastutuse juurdeandmisega eelkõige ju seda 18%, kellel on kahe-kolme-nelja-viiekordne Eesti keskmise palga sissetulek, kes peaksid küll oskama raha teenida, raha paigutada ja rahaga ümber käia. Aga te ei usalda neid. Nii et mulle jääb tõepoolest arusaamatuks, et sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond on mitte ainult kokku kasvanud, vaid teineteise kohad vahetanud. Aga eks nii juhtub ikka poliitikas. Ma loodan, et me siiski kõik peame olulisemaks tulevasi pensionäre ja seda, et see seadus saab vastu võetud niisugusel kujul, et ta on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seadustega. Kui vaja, siis teeme üheskoos ka siia täiendusi ja parandusi.
Ja see, et pensioni investeerimiskonto, mida siin ka korduvalt rõhutati, on lausa põhiseaduslik õigus, mida praegu ei ole ja mida me selle seadusega loome, on saanud sellise kriitika osaks, ei ole absoluutselt põhjendatud. Ja väga mõistlik on, et selles eelnõus on rakendamistähtajad erinevatel aegadel välja toodud, millal saab esitada avaldusi, millal saab raha inimene kätte, et vabalt kasutada, ning millal ta saab rakendada oma teadmisi-oskusi ja raha investeerimiskonto käivitamisel. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Üks asi on selle seaduseelnõuga väga hea ja väga positiivne. Ma arvan, et ei ole Eestimaal inimest, kes ei oleks nüüd vaadanud järgi, kas tal on pensioni teine sammas või ei ole ja mis tal selle pensionisambaga on siiamaani juhtunud. Mul ei olnud tegelikult plaani siia tulla, aga paar viimast kõnet panid selle, ajasid mind sellele nupule vajutama. Hea Helir-Valdor! Jah tõesti, Riigikogus on kaks erakonda kokku kasvanud, aga need ei ole mitte sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, aga need on Isamaa ja EKRE ja peab ütlema, et minu arvates on Isamaa selles liidus nagu selleks väiksemaks pooleks. Ja sinu jutust see, et need madalapalgalised kaotavad kõige rohkem teise sambaga ja kõrgepalgalised kõige rohkem võidavad, siis see jutt on ikka väga variserlik, sellepärast et need madalapalgalised täna ei suuda endale luua teisi investeerimisvõimalusi, ei suuda hoida kokku raha, et vanaduspõlves oleks neil parem sissetulek. Nii et see jutt ei päde mitte sugugi. Ja kui Riigikogu esimees siia pulti tuli, siis tema jutu peale ütleks niimoodi, et loomulikult, targad inimesed kuulavad spetsialiste, kuulavad tarkade organisatsioonide nõuandeid ja käituvad tulenevalt sellest, aga loll jääb ikka oma lolli mõttega endale kindlaks. Nii et kutsun üles tegema tarku otsuseid ja täna seda eelnõu mitte toetama, et lolliks jääda! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Kolleegid! See lõhkumine, mis täna meil siin ees seisab, ei ole mitte halb lõhkumise enda pärast. See lõhkumine ei ole mingisugune esteetiline kategooria, vaid see on reaalselt tekitatav majanduslik kahju tulevastele pensionäridele ja maksumaksjatele. Ja mulle tundub, et eriti hull lugu on see kõik sellepärast, et ma päriselt usun, et te tegelikult saate aru, mida te teete. Et te tegelikult teate neid tagajärgi, aga ikka teete. Te olete kursis ja te teate päris hästi, et tuleviku pensioniraha võtavad eelkõige välja raskes majanduslikus seisus olevad inimesed, võtavad eelkõige välja kehvade finantsoskustega inimesed. Te teate seda kõike, saate sellest aru, aga ikka teete. Te teate kõiki neid analüüse ja arvutusi, mis näitavad, et kui tuleviku tarbeks kogutud raha lihtsalt ära kulutada, siis tulevik ongi vilum. Teate seda, aga ikka teete. Te teate neid arvutusi, et kui need inimesed, kes niigi on tulevikus madalate pensionitega, võtavad kogutu välja, siis nende pensionid on aastate pärast kuni kolmandiku võrra väiksemad. Te teate neid arvutusi ja ikka teete. Ja no muidugi, me ju kõik näeme ja kuuleme ja omakorda saame aru sellest, kuidas te loodate selle peale, et kui see aeg ühel hetkel aastate pärast käes on, siis on meelest läinud, siis ei mäletata enam, et see oli Jüri Ratase juhitud EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus, kes selle miini 2020. aasta jaanuaris tulevikuks tiksuma pani. Aga see lootus on asjatu lootus. Nii nagu kõik mäletavad siiamaani seda, kuidas Edgar Savisaar hääletas Eesti Euroopa Liiduga liitumise vastu, kuidas Keskerakond seisis Eesti Euroopa Liiduga liitumise vastu, nii mäletavad aastate pärast kõik seda, kuidas Jüri Ratase valitsus, Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus on selle taga, et tulevaste pensionäride majanduslik olukord on kehvem. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Andres Sutt.

Andres Sutt
Aitäh! Paluks kohe igaks juhuks kolm lisaminutit ka.

Aseesimees Siim Kallas
Saab kolm lisaminutit.

Andres Sutt
Austatud Eesti rahvas! Hea Riigikogu! Me esindame siin eri maailmavaateid, meil on erinev haridus ja taust, erinev töö- ja elukogemus. Kuid meil on minu arvates üks ühine ülesanne ja vastutus: teha Eestit paremaks, et meie riik oleks homme parem kui täna, et meie inimestel oleks hea Eestis elada nii praegu kui ka tulevikus, et meie inimesed usaldaksid oma riiki.
Me hääletame kohe eelnõu üle, mis ei läbi kvaliteeditesti, ei eesmärgi, sisu ega teostuse osas. Ja see on ajalooline hääletus. Valitsuse eelnõul puudub selgelt sõnastatud eesmärk. Eelnõu ei anna vastust küsimusele, millist probleemi me lahendame, kuid just vastus sellele küsimusele on iga muutuse tuum. Kuidas mõjutab kohustusliku kogumispensioni kaotamine pensionite suurust täna ja tulevikus? Kuidas arvestab eelnõu rahvastiku vananemisega? Me ei saanud täna nendele küsimustele vastust, kuid karm reaalsus on see, et rahvastik vananeb. Tulemuseks tugev surve maksude, rände või pensioniea tõusuks. Lisaks pensionile kasvavad ka tervishoiu- ja hoolekandekulud. Eirates demograafiat seame me madala lae tänastele pensionidele ning tulevikus on pensionid väiksemad, kui nad oleksid kohustusliku kogumispensioniga jätkates.
Kohustuslik kogumispension on Eesti pensionisüsteemi lahutamatu osa. Esimene sammas, nagu mitmed kolleegid siin mainisid, tagab vaid hädavajaliku. Eesti pensionäride vaesusrisk on Euroopa Liidu kõrgeim, aga valitsuse eelnõu kinnistab pensioni vaesuse, selmet seda vähendada, ning loob surve maksude oluliseks tõstmiseks. Tänased halvad valikud maksavad kinni meie lapsed ja lapselapsed.
Peale võimaluse pensionisäästud enne pensioniiga ära kulutada ei anna valitsuse eelnõu inimestele juurde mitte ühtegi päris vabadust. Siin saalis on täna ekslikult väidetud, et teise samba tõttu on vaid esimese sambaga liitunute pension väiksem või kasvanud aeglasemalt. Te teate ju seda, et see ei ole nii. Vastupidi, koos kogumispensioniga on pension suurem, sissetulekust sõltumata. Seda kinnitab ka sellesama eelnõu seletuskiri. Veelgi enam, ilma teise sambata on pension tulevikus circa 30% väiksem. Nii ütleb teiste seas Eesti Pank.
Kaasamine on olnud näiline ja inimestele on lubatud võltsvabadust. Ükski arvamust avaldanud huvirühm ei pidanud õigeks teise samba vabatahtlikuks tegemist. On harukordne, et valitsus eirab täielikult ekspertide ja huvirühmade kriitikat ja ettepanekuid. Enamgi veel, eirab õiguskantsleri muret eelnõu põhiseadusega vastuolu pärast. Ja need vastuolud ei ole eelnõust kuhugi kadunud, nii nagu Maris Lauri siin ennist ilusti loetles.
Ministri põhjenduseks oli enamasti, et kriitika ei sobi või et kriitika ei meeldi. Miks see on nii? On see küünilisus, ebaprofessionaalsus või midagi kolmandat? Ma ei tea, kuid mul on selle pärast piinlik. Ma olen oma elus näinud, kuidas oma riike rõhutakse, aga ma näen seda esimest korda Eestis ja see teeb mind kurvaks. Ajaloo huvides: valitsus ei soovinud sisuliselt arutada oktoobris esitatud meie ja sotsiaaldemokraatide eelnõu pensionisüsteemi paremaks tegemiseks ja koalitsioon hääletas selle välja. Meie eelnõu oleks lahendanud tegelikutd kitsaskohad, tehes, esiteks, väljamaksed pensionieas paindlikuks, teiseks, tehes pikaajalised väljamaksed teise ja kolmandaks, parandades oluliselt inimeste informeeritust nende kogunenud pensioniõigustest, tootlusest, väljamaksete võimalustest ja prognoosist. Ma arvan, et see informeerituse puudus on üks juurpõhjusi, miks me täna sedea debatti siin peame usupõhiselt, miks me ei saa ratsionaalselt arutleda. Aga nii on etteheide, et oleme esitanud vaid sisutühje muudatusettepanekuid, vale. Jah, ma esitasin 689 muudatusettepanekut, mis mõistagi ei olnud sisulised, kuid need ettepanekud olid viimane vahend teise samba vastase usuteerulli pidurdamiseks, et takistada seaduse vastuvõtmist kujul, mis on kahjulik nii tänastele kui ka tulevastele pensionäridele. Ehkki see eelnõu ei tõsta pensione, vaid lükkab koorma meie laste ja lastelaste kaela ning kätkeb endas vastuolusid põhiseadusega, otsustas valitsus siiski siduda eelnõu usaldushääletusega. Sellega võttis peaminister Jüri Ratas isiklikult vastutuse pensionisüsteemi lõhkumise eest. Tänasel ajaloolisel hääletusel on kaalul üle 747 000 inimese ligi viie miljardi euro suuruse pensionisäästude tulevik. Mõtelgem enne nupule vajutamist korraks sellele, kas me teeksime eelnõu toetades Eestit paremaks, kas me nii anname oma inimestele juurde veel ühe põhjuse usaldada oma riiki, või teeme me pensionisüsteemi aluste lõhkumisega hoopis vastupidist. See hääletus saadab meist igaüht aastakümneid. Filmiklassikast laenates: "Te mõelge veel." Mitte ükski erakond peale Isamaa ei ole saanud oma valijatelt mandaati kaotada kohustuslik kogumispension ja lammutada teine sammas.
Head rahvaesindajad Keskerakonnast ja EKRE-st! Austage oma valija tahet ja hääletage seaduseelnõu vastu, nii nagu meie seda teeme. Mul oli kurb kuulata, et Helir-Valdor Seeder ütles, et me räägime siin teisest sambast kui alternatiivist lastetu tuleviku suhtes. Minu jaoks need kaks asja ei ole seotud, minu jaoks teine sammas on väga selgelt ka lasterikka tuleviku sammas. Räägime asjadest nii, nagu nad päriselt on. Endiselt on menetluses Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide uuesti esitatud eelnõu, mis lahendab pensionisüsteemi lammutamata selle olulisemad kitsaskohad. Ärgem elagem minevikus, loome parema tuleviku! Teeme sellest seaduse ja teeme Eesti päriselt paremaks. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Sven Sester.

Sven Sester
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma vaatan seda protsessi, mis on siin toimunud, kus loetakse maha püüdliku ilmega tekste, mis on siis koostatud kuskil, ma ei tea, kas parteikontoris või kuskil mujal. (Sumin saalis.) Ja markeerides mõningaid sõnumeid, mis siin täna on siin saalis olnud, siis võtaks mõned pinged maha. See eelnõu ei lõhu midagi. See eelnõu annab võimaluse inimestele, Eesti Vabariigi kodanikele, inimestele, kes elavad siin Eestis, kõigile inimestele, kes maksavad makse ja teevad siin tööd ja on teises sambas täna, teise samba omanikud, annab neile võimaluse ise otsustada tulevikus oma raha üle. Oma raha üle. Paljud inimesed on arvanud, et see on nagu riigi raha, et see 2% tuleb minu palgast ja 4% paneb riik juurde. Ja see arvamus on olnud pikaajaliselt ühesugune. Ei ole nii. See 4% tuleb selle konkreetse inimese esimesest sambast. Sellel inimesel, kellel on teine sammas, sellel on esimene sammas 4% väiksem, tema oma esimene sammas. See on tema sotsiaalmaks, mis on kantud üle teise sambasse. Selle eelnõuga tahetakse anda võimalus inimestele ise investeerida, kui tal see soov on. Selle võimalusega, mis see seadus annab, antakse võimalus sellel inimesel see raha välja võtta, kui ta soovib, ja kui ta tahab jätkata teises sambas, ka see võimalus talle jääb. See eelnõu ei lõhu teise pensionisamba süsteemi, vaid muudab ta vabatahtlikuks. Inimestel, kes soovivad jätkata teises sambas, jääb see võimalus. Enamgi veel! Inimesed, kes ei ole täna teises sambas, ka neil on võimalus tulevikus ühineda teise sambaga. See annab võimaluse inimestel võtta vastu ise otsuseid, ise võtta vastu otsuseid, kuidas nad tahavad teises sambas oleva rahaga edasi minna ja ma arvan, et see on kõige olulisem. Inimese tahe peab jääma peale, see otsus peab olema tema enda teha. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Ja nüüd justkui ei olegi enam kõnepidamise soovi. Seega on läbirääkimised sellega lõpetatud. Eelnõu 108 SE, on mingisugust ... Keegi tahab midagi rääkida? Kui ei, siis eelnõu 108 SE puhul, tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 137 ... (Sumin saalis.) ... tulenevalt §-st 137 muudatusettepanekuid hääletusele ei panda ja me läheme lõpphääletuse juurde.
Nõndamoodi! Head kolleegid! Saalikutsungi aeg on täis. Me läheme lõpphääletuse juurde. Paluks, paluks nüüd tähelepanu ja äärmist konsentreeritust! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu 108 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused (Aplaus saalis.)
Seaduseelnõu on seadusena vastu võetud. Poolt oli 56 Riigikogu liiget ja vastu 45.
Ja ongi see esimene päevakorrapunkt läbi. Paluks nüüd kõigil kolleegidel rahuneda! Me läheme ... Kallid sõbrad ... paluks, paluks nüüd rahu!

Kell 23:06 Riigikogu istung jätkus teiste päevakorrapunktidega.

Siim Kallas, Henn Põlluaas ja Helir-Valdor Seeder. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: