Aivar Hundimägi: võtke esimesed investeerimisvitsad vastu II sambata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Erik Prozes

Julgustan kõiki investeerimisega alustama ja soovitan esimesed katsetused teha väikeste summadega. Ärge kasutage esimeseks koolirahaks neid sääste, mis on kogunenud II pensionisambasse, soovitab Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui kohustuslik teine pensionisammas muutub vabatahtlikuks, võib see investeerima ärgitada neid, kes pole seni ise aktiivselt investeerimisega tegelenud.

Investeerima asudes tasub loomulikult õppida teiste vigadest. Nädalavahetusel ilmus investeerimishuvilistele mõeldud ajakirja Investor esimene number. Selles ajakirjas kaardistati kümme levinud viga, mida investorid reeglina teevad.

Olen vahelduva eduga ise investeerimisega tegelenud päris pikalt ja enesekriitiliselt pean tunnistama, et suurema osa ajakirjas kirjeldatud vigadest olen ka ise läbi teinud

Minu eksimused

Üks minu suuremaid eksimusi on olnud see, et mul on olnud vähe püsivust ja kannatlikkust. Aktsiate ostmisel ja müümisel tuleb langetad õige otsus kahel korral ehk aktsiat ostes ja seda hiljem müües. Eksimuste hulka saab märgatavalt vähendada, kui müügiotsused jätta langetamata.

Tagantjärele oma käitumist analüüsides olen pidanud tõdema, et just müügiotsuste puhul olen teinud kõige rohkem vigu. Seetõttu üritan nüüd võimalikult vähe aktsiatega kaubelda, sest tippude tabamine osutub sageli loteriiks.

Aktsiaturule raha paigutades tuleb pidada meeles vanasõna, et laskmata karu nahka pole mõtet jagada ehk ärge kunagi looge endale illusioone, et teenite investeeringu kiiresti ja kuhjaga tagasi.

Investeerimisel pole esmatähtis see, kui palju te tulevikus teeniti. Palju olulisem on see, kui palju te suudate regulaarselt oma sissetulekutest kõrvale panna ja investeerida.

Oluline on just regulaarsus. Kui keegi väidab, et tal ei jää kuu lõpus midagi üle investeerimiseks, siis selle väite vastu on kõige parem rohi see, et investeering tuleb teha kuu alguses ehk vahetult pärast palgapäeva.

Riskide maandamiseks tasub ettevõttesse investeerida jupikaupa. Kui investor paneb oma otsusega puusse, siis ühte ettevõttesse jupiti investeerimine aitab kaotust vähendada.

Investeerimise kuldreegel on järjepidevus ehk oluline pole mitte ühekordse investeeringu suurus. Olen endale seadnud eesmärgi, et teen ühe tehingu korra kvartalis.

Sellest eesmärgist võib olla keeruline kinni pidada nendel perioodidel, kui aktsiaturud on väga kõikuvad. Näiteks tundub suuremate langusperioodide järel, et aktsiad on muutunud väga odavaks ning nüüd tasub neid soetama tormata. Mõne aja möödudes aga selgub, et odavana tundunud hinnatasemed osutusid väga kõrgeteks.

Või vastupidine olukord. Kui põlgate mõne aktsia ära sellepärast, et see tundub suhtarvude poolest liiga kallis ning hiljem selgub, et aktsia hind on uutesse kõrgustesse rühkinud, siis on investorite üks viga see, et nad otsustavad aktsiat soetada, kui hind taas langeb. Võib aga juhtuda, et seda oodatud langust ei tule.

Sarnane käitumine on omane olukorras, kus aktsiaturud kiirelt, kuid kindlalt langevad. Eesti esimesest börsikrahhist on meeles tollaste pangajuhtide ja analüütikute korduv tõdemus, et nüüd on küll põhi käes. Mõni aeg hiljem tõdeti kurvalt, et see ei olnudki veel aktsiahindade põhi.

Üks suur eksimus on see, et võitjad müüakse maha liiga vara ning kaotajaid hellitatakse liiga kaua. Teisisõnu tähendab see olukorda, kus kiiresti kallinenud aktsia pannakse müüki, kuna tekib hirm, et selle firma aktsia hind enam kerkida ei saa.

Samas kahjumit toonud aktsiatest loobumisega venitakse, kuna loodetakse ja sisendatakse endale, et kohe-kohe hakkab aktsia hind tõusma. Nii lõigatakse ära tulud ja võimendatakse kahjumeid.

Need on mõned vead, mida olen ise investeerimisel kogenud ja väikeseks lohutuseks on ajakirjast Investor saadud teadmine, et ma pole ainus, kes nendele rehadele on astunud.

Mõned küsimused

Lõpetuseks pakun teile mõned küsimused, millele enne investeerimisotsust vastata. Mida rohkem jah-vastuseid, seda kindlamalt tasub konkreetse ettevõtte aktsiat soetada.

  1. Kas ettevõte kasvab kiiremini ja kas sektor, kus ettevõte tegutseb, kasvab kiiremini kui majandus tervikuna?
  2. Kas ettevõtte kasum ja käive on viimasel 3-5 aastal kasvanud?
  3. Kas ettevõttel on ha konkurentsisituatsioon?
  4. Kas ettevõtte suuromanikke saab usaldada?
  5. Kas oled uurinud peamisi riske, mis ettevõtet tabada võivad?
  6. Kas praegune majanduslik olukord on seda tüüpi ettevõtete jaoks soodne
  7. Kas saad aru, mis valdkonnast tegelikult firma raha teenib?

Head katsetamist investeerimisel ning pärast seda, kui olete esimesed vitsad aktsiaturul kätte saanud, tasub hakata kaaluma teises pensionisambas olevate säästude sambast välja võtmist ja omal käel kasvatamist.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: