President Kersti Kaljulaid ütles, et pensionireformi puhul peab olema üheselt selge, et ta ei lähe seda poliitilistel põhjustel vetostama.

"Analüüsisin seda üksnes ja üksnes põhiseaduse kontekstis. Minu arvamus selle reformi sisu kohta pole oluline. Presidendi põhiseadusest tulenev ülesanne on hoida õigusruumi vaos. Ja põhiseaduslikud riived on selle reformiga piisavalt suured, et saata see seadus tagasi riigikogule," sõnas Kaljulaid. 

President tõi välja rea aspekte, kus ta nägi riigikogu võimuliidu poolt vastu võetud pensionireformi seaduses põhiseaduslikke riiveid. Sisulisi põhiseaduslikke riiveid tõi Kaljulaid välja kuus, pluss seitsmendaks ühe tehnilise paranduse.

Ta ütles, et seadusega antakse inimestele võimalus lisaks enda panustatud kahele protsendile välja võtta ka riigi poolt panustatud neli protsenti, mis tuleb sotsiaalmaksust.

"See on selgelt pensioniks ja riiklikuks ravikindlustuseks kogutav maks. Kui see välja võetakse, siis selle sihtotstarve muutub. Ja see on vastuolus põhiseadusega," põhjendas ta.

Riivab kindlustusandjate ettevõtlusvabadust

Presidendi sõnul riivab seadus ka kindlustusandjate põhiseadusest tulenevat ettevõtlusvabadust, kui antakse võimalus väljamaksete lepinguid üles öelda.

Kaljulaidi sõnul väheneb pensionifondidesse kogutud vahendite väljavõtmine ja nende vaba kasutamine pensionisüsteemi suutlikkust täita talle pandud eesmärke. Kuivõrd Eestis tulevikus pensionäride arv kasvab ja tööealiste isikute arv väheneb, näeb president seaduses ka ohtu, et vaesusriski sattuvate inimeste arv hakkab kasvama.

Presidendi sõnul pole kasvava elanikkonnaga riigis keeruline sõlmida kokkulepet, et järeltulev põlv tasub eelmise põlvkonna vanadusriskid. Kuid kahaneva elanikkonnaga ühiskonnas nagu Eesti ei pruugi sellise kokkuleppe sõlmimine objektiivsetel põhjustel enam võimalik olla. Seetõttu tuleb põlvkondad kokkulepet sisustada nii, et vähemalt osaliselt tuleb eelmisel põlvkonnal pensionivara ise koguda.

"Kohustusliku kogumispensioni tagasiulatuvalt vabatahtlikuks muutmine ei taga pensionivara kogumist piisava kindlusega, kuna vastav kohustus kaob," märkis Kaljulaid ja lisas, et see rikub põhiseaduse preambulis sätestatud põldvkondade vahelise kokkuleppe põhimõtet.

Otsust aitas sõnastada vandeadvokaat Madis Päts

Presidendi sõnul tegi ta otsuse konsulteerides advokaatide ja endiste riigikohtu esimeestega ning otsuse aitas tal sõnastada vandeadvokaat Madis Päts.

Riigikogul on nüüd kaks võimalust - pensionireformi seadust muuta või muutmata kujul uuesti vastu võtta. Sellisel juhul peab president uuesti otsustama, kas kuulutab seaduse välja või saadab riigikohtusse, mis teeb lõpliku otsuse.

President ei soovinud spekuleerida, mis saab juhul, kui riigikogu seda eelnõud osaliselt muudab, muutmata kujul tagasi saadab või üldse tagasi võtab.

Riigikogu võttis 29. jaanuaril pärast tunde kestnud arutelu vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Reformi poolt hääletas 56 ja vastu oli 45 saadikut. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega, et vältida opositsiooni venitamistaktikat. 

Pensionireformiga muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on – kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemaksed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele.

Kehtima jäävad samba senised maksemäärad: kaks protsenti inimese brutopalgast ja neli protsenti tema sotsiaalmaksust. Uue võimalusena saavad inimesed oma teise sambasse kogutud vahendeid ise edasi investeerida.